2-24-8664/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. september 2024

Tsiviilasja number

2-24-8664

Tsiviilasi

Hannes Puidet-i kaebus kohtutäitur Aive Kolsar-i

otsuse peale täiteasjas nr 170/2024/286

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. juuni 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Hannes Puidet-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja, võlgnik): Hannes

Puidet (isikukood XXX)

Vastustaja: Põlva kohtutäitur Aive Kolsar

Puudutatud isik (sissenõudja): Eesti Töötukassa

(registrikood 74000085)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 28. juuni 2024. a määrus

muutmata.

2. Jätta Hannes Puidet-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta asja materjalide juurde võtmata

määruskaebusele lisatud tõendid: Hannes Puidet-i 14.

mail 2024 ja 17. mail 2024 kohtutäiturile esitatud

kaebused ning kohtutäituri 16. mai 2024. a ja 28. mai

2024. a vastused.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud Hannes Puidet-i

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Hannes Puidet (avaldaja, võlgnik) esitas 2. juunil 2024 Tartu Maakohtule kaebuse

kohtutäitur Aive Kolsar-i tegevuse peale täiteasjas nr 170/2024/286. Võlgnik palus lõpetada

täitemenetluse täiteasjas nr 170/2024/286 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 7

alusel täitemenetluse põhjendamatu alustamise tõttu. Alternatiivselt palus võlgnik kohustada

kohtutäiturit võlgniku kaebust uuesti läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema. Võlgnik palus

jätta kaebuse läbivaatamisega kaasnevad menetluskulud kohtutäituri kanda.

Täiteasjas nr 170/2024/286 on täitemenetlust alustatud ilma täitedokumendita ja kohtutäitur

on võlgniku kaebuse läbivaatamisel rikkunud kaebuse menetlemise reegleid.

Eesti Töötukassa (sissenõudja, Töötukassa) poolt sundtäitmiseks esitatud Töötukassa 24.

augusti 2023. a ettekirjutus nr 6-7.2/23/1071 ei ole täitedokument TMS § 2 lg 1 p 21

tähenduses.

Võlgnik esitas 14. mail 2024 kohtutäiturile kaebuse, milles leidis, et täitemenetlust on

alustatud ilma nõuetekohase täitedokumendita. Kohtutäitur vastas võlgniku kaebusele 16.

mail 2024. Kohtutäitur käsitles võlgniku pöördumist avalduse, mitte kaebusena. Võlgnik

esitas 17. mail 2024 kohtutäiturile kaebuse täienduse, millele kohtutäitur vastas 28. mail 2024

e-kirjaga, et jääb 16. mail 2024 esitatud vastuse juurde. Kohtutäitur ei teavitanud võlgnikku

ega sissenõudjat kaebuse läbivaatamisest, ei vaadanud kaebust läbi menetlusosaliste osavõtul

ega koostanud kaebuse kohta motiveeritud otsust.

Sissenõudja ja kohtutäitur tõlgendavad võlgnikust erinevalt ettekirjutuse tegemise ajal

kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 41 lg-t 2 ning praegu kehtiva

tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 29 lg-t 5. Võlgniku hinnangul on sissenõudja poolt

väljamakstud raha tagasinõudmise täitemenetluse algatamiseks vajalik kahe erineva

haldusakti andmine. Võlgnik lähtub õigusnormi grammatilisest tõlgendamisest ning

õiguskeeles väljendile „haldusakti andma“ omistatud tähendusest. Töötukassal tuleb esmalt

teha ettekirjutus koos hoiatusega ning hoiatuses märgitud tähtaja eiramise korral on

töötukassal õigus koostada teine ettekirjutus, mille alusel saab nõude edastada sundtäitmiseks.

Täitedokumendiks saab olla vaid konkreetne ettekirjutus sundtäitmise kohta ning

täitedokument ei ole tingimuslik haldusakt.

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

2

Kohtutäitur alustas võlgniku suhtes täitemenetlust sissenõudja 19. märtsil 2024 esitatud

täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. Töötukassa 24. augusti 2023. a ettekirjutus nr 6-

7.2/23/1071 on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 21 tähenduses. Täitemenetlust on alustatud

õiguspäraselt kehtiva ja võlgnikule kätte toimetatud täitedokumendi alusel.

3. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Töötukassa 6. aprilli 2022. a otsusega nr 7-8.1/22/0400 anti võlgnikule ettevõtluse alustamise

toetust äriplaani elluviimiseks 5460 eurot. Töötukassa 19. juuni 2023. a otsusega nr 7-

8.1/23/0593 muudeti töötukassa 6. aprilli 2022. a otsust nr 7-8.1/22/0400 ning toetuseks loeti

4326 eurot. Sellest tulenevalt on võlgnikult tagasi nõutav summa 1134 eurot. Otsus saadeti

töötukassa infosüsteemi kaudu võlgnikule tema enda poolt ettevõtluse alustamise toetuse

avalduses soovitud viisil, e-posti aadressile XXX.

Töötukassa koostas võlgnikule 17. juulil 2023 tagasinõude nr 6-7.2/23/1071, milles palus

tagastada 1134 eurot. Tagasinõue saadeti töötukassa infosüsteemi kaudu võlgniku poolt

toetuse avalduses soovitud viisil, s.o e-posti aadressile XXX.

Töötukassa märkis tagasinõudes muu hulgas, et on TTTS § 41 lg 2 alusel kohustatud tegema

õigusliku aluseta saadud toetuse tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega juhul, kui

võlgnik ei ole ettenähtud tähtajaks (17. august 2023) toetust tagastanud ega võtnud

töötukassaga ühendust tagasimaksegraafiku koostamise asjus. Võlgnik ei tagastanud toetust

ega võtnud töötukassaga ühendust. Töötukassa tegi 24. augustil 2023 ettekirjutuse nr 6-

7.2/23/1071 tasumata toetuse 1134 euro tagastamiseks ja selgitas, et ettekirjutuse määratud

tähtajaks (28. september 2023) täitmata jätmise korral annab töötukassa ettekirjutuse

sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Töötukassa edastas 24. augusti 2023. a ettekirjutuse nr 6-7.2/23/1071 koos hoiatusega

võlgnikule posti teel tähitud kirjana, võlgnik kinnitas selle kättesaamist 12. septembril 2023.

Töötukassale saabus 25. septembril 2023 võlgniku avaldus saata võlgniku postiaadressile

uuesti ettekirjutuse aluseks olevad dokumendid. Töötukassa saatis võlgnikule 26. septembril

2023 veelkord töötukassa 19. juuni 2023. a otsuse nr 7.8.1/23/0593 ja 17. juulil 2023 esitatud

tagasinõude nr 6.7.2/23/1071. Töötukassa koostas 11. detsembril 2023 täitmisavalduse, milles

palus pöörata täitmisele TMS § 2 lg 1 p 21 alusel seaduses sätestatud juhul haldusakt avalik-

õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks. Töötukassale saabus 5. jaanuaril 2024 võlgniku vaie,

milles ta soovis vaidlustada töötukassa 19. juuni 2023. a otsust nr 7.8.1/23/0593. Töötukassa

leidis, et vaie on esitatud vaide esitamise tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks puudub

alus. Töötukassa tagastas võlgnikule vaide 12. jaanuari 2024. a kirjaga nr 5-3/24/162.

Töötukassa 24. augusti 2023. a ettekirjutus nr 6-7.2/23/1071 on täitedokument TMS § 2 lg 1 p

21 tähenduses. Täitemenetlust on alustatud õiguspäraselt kehtiva ja võlgnikule kätte

toimetatud täitedokumendi alusel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 28. juuni 2024. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

võlgniku kanda.

TTTS (kehtis kuni 31. detsembrini 2023) § 41 lg 2 kohaselt juhul, kui isik ei maksa alusetult

makstud summasid tagasi, tehakse nende tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega, need

toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Hoiatuses

märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Töötukassal õigus anda

ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Töötukassa 19. juuni 2023. a otsusega nr 7-8.1/23/0593 muudeti Töötukassa 6. aprilli 2022. a

3

otsust nr 7-8.1/22/0400 ja otsustati võlgnikule esitada tagasinõue 1134 eurot.

Töötukassa esitas võlgnikule tagasinõude 17. juulil 2023 nr 6-7.2/23/1071, milles kohustati

võlgniku tagastama hiljemalt 17. augustiks 2023 või 30 päeva jooksul tagasinõude

kättesaamisest 1134 eurot. Tagasinõudes teavitati võlgnikku, et TTTS § 41 lg 2 alusel ollakse

kohustatud tegema võlgnikule õigusliku aluseta saadud toetuse tagasinõudmiseks ettekirjutus

koos hoiatusega, kui võlgnik ei ole 17. augustiks 2023 toetust tagastanud ega võtnud ühendust

tagasimaksegraafiku koostamise asjus. Ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral on

töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning summale lisanduvad täitekulud.

Töötukassa koostas 24. augustil 2023 nr 6-7.2/23/1071 ettekirjutuse koos hoiatusega

rakendada sundtäitmist TTTS § 41 lg 2 alusel. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 28. september

2023. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui võlgnik määratud tähtajaks ettekirjutust ei täida,

antakse ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Võlgnik sai ettekirjutuse tähitud kirjaga kätte 12. septembril 2023. Võlgnik kinnitas 25.

septembri 2023 kirjas Töötukassale ettekirjutuse kättesaamist. Võlgnik kinnitas Töötukassale

5. jaanuaril 2024 saabunud vaides 19. juuni 2023. a otsuse nr 7-8.1/23/0593 ja 17. juuli 2023.

a tagasinõude nr 6-7.2/23/1071 kätte saamist 16. oktoobril 2023. Võlgniku vaie oli esitatud

peale vaide esitamise tähtaja möödumist (s.o 15. novembril 2023) ja tähtaega ei ennistatud,

mistõttu Töötukassa tagastas vaide võlgnikule.

TTTS § 41 lg 2 kohustab ettekirjutust koos hoiatusega toimetama kätte elektrooniliselt või

posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Töötukassa toimetas 24. augusti 2023. a ettekirjutuse nr

6-7.2/23/1071 koos hoiatusega rakendada sundtäitmist võlgnikule väljastusteatega tähtkirjaga

kätte ja võlgnik kinnitas kirjalikult kättesaamist. Seega on sissenõudja nõuetekohaselt

ettekirjutuse koos hoiatuse sundtäitmise rakendamiseks võlgnikule kätte toimetanud.

Töötukassa on koostanud TTTS § 41 lg 1 ja lg 1² alusel 17. juulil 2023 tagasinõude nr 6-

7.2/23/1071 ja seejärel 24. augustil 2023 ettekirjutuse nr 6-7.2/23/1071 koos hoiatusega

rakendada sundtäitmist (TTTS § 41 lg 2). Seega on töötukassa koostanud kaks eraldiseisvat

haldusakti enammakstud toetuse tagasi nõudmiseks.

Maakohus märkis, et TöMS § 29 lg 5 seletuskirjas on selgitatud: „Ettekirjutus on haldusakt,

milles on juba antud uus tähtaeg ja sisaldab ka hoiatust, et kui selleks ajaks ei täida, antakse

ettekirjutus sundtäitmisele. Hoiatust eraldi ei tehta. Ettekirjutus koos hoiatusega on

täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 punktis 21 sätestatud täitedokument (seaduses sätestatud

juhul haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks)“. Sarnaselt TTTS § 41 lg-le 2

on ka TöMS § 29 lg 5 kohaselt töötukassal õigus teha ettekirjutus koos hoiatusega ning

ettekirjutuse tähtaegselt mittetäitmisel anda koostatud ettekirjutus sundtäitmiseks

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Töötukassa 24. augusti 2023. a ettekirjutus nr 6-7.2/23/1071 koos hoiatusega rakendada

sundtäitmist on täitedokument TMS § 2 lg 21 tähenduses, s.o nõue, mis tuleneb seaduses

sätestatud haldusaktist avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks (RKTKo 12.03.2014, nr

3-2-1-1-14, p 15). Töötukassa poolt 24. augustil 2023 tehtud ettekirjutuse ajal kehtis TTTS §

41 lg 2, mille kohaselt hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral

oli Töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning täiendavat haldusakti ei pidanud ta selleks enam koostama.

Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seisukohal, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlust

kehtiva täitedokumendi alusel.

TMS § 217 lg 4 kohaselt teatab kohtutäitur menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja

4

vähemalt kolm tööpäeva enne kaebuse läbivaatamist. Menetlusosalise kaebuse

läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist. Kohus kontrollib TMS § 218 lg 1

järgse kaebuse lahendamisel täituri otsuse õiguspärasust.

Maakohus nõustus võlgnikuga, et kohtutäitur peab TMS § 217 lg 4 alusel teatama

menetlusosalisele kaebuse läbivaatamise aja. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks

seda teinud. Oma vastuses kaebusele ei ole kohtutäitur selles osas seisukohta esitanud. Samas

ei ole võlgnik 17. mail 2024 kohtutäiturile esitatud kaebuse täienduses ega 2. juunil 2024

kohtule esitatud kaebuses esile toonud, mida ta oleks soovinud 14. mail 2024 esitatud

kaebusele ja 17. mail 2024 esitatud kaebuse täiendusele veel juurde lisada.

Võlgniku kaebused koosnevad peamiselt TTTS § 41 lg 2 ja TöMS § 29 lg 5 tõlgendamisest,

mis erineb nii sissenõudja kui kohtutäituri seisukohast. Menetlusosalistele kaebuse

läbivaatamise aja teatamata jätmine ei ole aluseks kohtutäituri 16. mai 2024. a otsuse ja 28.

mai 2024. a seisukoha tühistamisele ega kohustamaks kohtutäiturit veelkord kaebust läbi

vaatama (TRKKm 19.10.2017, 2-17-7598, p 12). Nii võlgnik kui sissenõudja ja kohtutäitur on

saanud kohtumenetluses oma seisukohad esitada ja asja veelkordne läbivaatamine kohtutäituri

juures ei muudaks TTTS § 41 lg 2 alusel antud ettekirjutust koos sundtäitmise hoiatusega

tühiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles ta palub tühistada maakohtu

määrus ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Võlgnik palub jätta

menetluskulud kohtutäituri kanda.

Kohus ei saa ilmselgete täitemenetluse protseduurireeglite rikkumise korral leida, et need ei

ole olulised ega too kaasa kohtutäituri otsuse tühistamist. TMS § 217 lg 1 kohaselt võis

võlgnik esitada kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi

täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt

vaatab kohtutäitur kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb

läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Täitur peab menetlusosalistele kaebuse

läbivaatamisest teatama vähemalt kolm tööpäeva enne kaebuse läbivaatamist. Vastavalt TMS

§ 217 lg-le 5 teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle

menetlusosalistele kätte. Kohtutäitur ei teavitanud võlgnikku ega sissenõudjat kaebuse

läbivaatamisest, ei vaadanud kaebust läbi menetlusosaliste juuresolekul ega koostanud

kaebuse kohta motiveeritud otsust. TMS § 217 lg 7 näeb ette, et kui kohus kohustab oma

otsuse või määrusega kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema,

lahendab kohtutäitur kaebuse sama paragrahvi lg-s 3 sätestatud tähtaegu järgides. Kaebuse

lahendamise tähtaeg algab kohtu otsuse või määruse jõustumisest teadasaamisest arvates.

Töötukassal tulnuks 24. augusti 2023. a ettekirjutusele lisaks koostada täiendav dokument

täitmata tagasinõude kohtutäiturile suunamiseks. Tingimuslik haldusakt ei saa olla aluseks

täitemenetluse algatamisele. Igale juristile on TTTS § 41 lg 2 lugemisel ilmne, et „haldusakti

andmise“ all mõeldakse Töötukassa poolt täiendava haldusakti koostamist. Töötukassa poolt

väljamakstud rahaliste vahendite tagasinõude suhtes täitemenetluse algatamiseks vajalik kahe

erineva haldusakti andmine.

Käesoleval ajahetkel kehtib TöMS § 29 lg 5 järgmises sõnastuses: „Kui isik alusetult makstut

tagasi ei maksa, teeb töötukassa selle tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega.

Ettekirjutus koos hoiatusega toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega

tähtkirjaga. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on

töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud

5

korras.“ Kuna täitemenetlust on alustatud ilma nõuetekohase täitedokumendita, tuleb

täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 7 alusel.

6. Sissenõudja ja kohtutäitur paluvad jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu

määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 657 lg

1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 ja §

659 alusel.

Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata määruskaebusele lisatud tõendid –

võlgniku 14. mail 2024 ja 17. mail 2024 kohtutäiturile esitatud kaebused ning kohtutäituri 16.

mai 2024. a ja 28. mai 2024. a vastused. Võlgnik on eelnevalt nimetatud tõendid maakohtule

juba esitanud (2. juunil 2024 esitatud kaebuse lisad 1–4).

8. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga selles, et kohtutäitur ei ole tema esitatud kaebust

nõuetekohaselt menetlenud. Kohtutäitur ei teatanud TMS § 217 lg 4 alusel menetlusosalistele

kaebuse läbivaatamise aega ega teinud kaebuse kohta TMS § 217 lg 5 järgi nõuetekohast

motiveeritud otsust. Arvestades asjas vaidluse all olevat küsimust, ei anna eelnimetatud

rikkumised aga alust kohtutäituri kohustamiseks võlgniku kaebust uuesti läbi vaatama.

Maakohus märkis õigesti, et menetlusosalised on saanud kohtumenetluses oma seisukohad

esitada. Võlgnik ei ole esile toonud, mida ta oleks soovinud 14. mail 2024 esitatud kaebusele

ja 17. mail 2024 esitatud kaebuse täiendusele juurde lisada. Võlgnik kordab määruskaebuses

põhjendusi, millele ta tugines juba kohtutäiturile ja maakohtule esitatud kaebustes.

9. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, mille kohaselt Töötukassa 24. augusti

2023. a ettekirjutus nr 6-7.2/23/1071 ei ole täitedokument TMS § 2 lg 1 p 21 tähenduses.

TMS § 2 lg 1 p 21 kohaselt on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks

täitedokument seaduses sätestatud juhul.

Töötukassa tegi võlgnikule ettekirjutuse koos hoiatusega rakendada sundtäitmist kuni 31.

detsembrini 2023 kehtinud TTTS § 41 lg 2 alusel. TTTS § 41 lg 4 nägi ette, et kui isik ei

maksa alusetult makstud summasid tagasi, tehakse nende tagasinõudmiseks ettekirjutus koos

hoiatusega. Ettekirjutus koos hoiatusega toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel

väljastusteatega tähtkirjaga. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise

korral on Töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras. Sama on sätestatud alates 1. jaanuarist 2024 kehtiva TöMS § 29 lg-s 5.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks tõlgendada TTTS § 41 lg 2 kolmandat lauset võlgniku

soovitud viisil, mille kohaselt ettekirjutuse sundtäitmiseks andmine eeldab täiendava

haldusakti andmist. TTTS § 41 lg 2 kolmandast lausest tulenes õigus anda ettekirjutus

hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata jätmise korral sundtäitmiseks, millest tulenevalt on

ettekirjutus täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 21 tähenduses.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

6