3-21-1386/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2024, Tartu

Haldusasja number

3-21-1386

Haldusasi

A.S. kaebus Lüganuse Vallavalitsuse 15. aprilli 2021. a

korralduse nr 204 punktide 2 ja 3 ning 19. mai 2021. a

vaideotsuse nr 272 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.S. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja A.S.

esindaja Anto Variku

Vastustaja Lüganuse vald

esindaja Marja-Liisa-Veiser

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2024. a otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada

Lüganuse Vallavalitsuse 15. aprilli 2021. a korralduse nr 204 punkt 3 ning 19. mai 2021.

a vaideotsus nr 272 vastavas osas. Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata.

4. Mõista Lüganuse vallalt A.S. kasuks välja 556,25 eurot apellatsioonimenetluse kulude

katteks. Ülejäänud osas jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. oktoober 2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja taotluse alusel otsustas Lüganuse Vallavalitsus 15. aprilli 2021. a korralduse nr

204 punktiga 1 anda ehitusloa Aa puhkebaasi kinnistul asuva põlenud pansionaadihoone

lammutamiseks vastavalt ehitusprojektile. Korralduse punktiga 2 kohustas vallavalitsus

ehitise täielikuks lammutamiseks ehitusloa taotlenud isikut esitama vallavalitsusele hiljemalt

kolm päeva pärast ehitise lammutamist vormikohase teatise ehitise lammutamise kohta.

Korralduse punktis 3 märkis vallavalitsus, et teatise esitamisel ehitise lammutamise kohta

tuleb ühtlasi esitada tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Lüganuse

Vallavalitsuse 15. aprilli 2021. a korralduse punktide 2 ja 3 ning 19. mai 2021. a vaideotsuse

tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt ei ole kaebajal võimalik talle korraldusega pandud kohustusi täita. Ehitusloa

taotlust ei esitanud kaebaja, vaid kinnistu omanik Osaühing Ilmara. Kaebaja edastas taotluse

omaniku nimel. Kaebaja töötab kutselise ehitusinsenerina Inseneribüroo TALA OÜ-s. Kinnistu

omanik ja TALA OÜ olid sõlminud töövõtulepingu ehitusprojekti „Männiku pansionaadi

lammutusprojekt“ teostamiseks.

Korralduse punktides 2 ja 3 nimetatud kohustusi ei saa panna projekteerijale. Kinnistu omaniku

tahtest sõltub, kas hoone lammutatakse, kes töid teostab ja millal lammutustööd lõppevad.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 punktile 5 on haldusakt tühine algusest peale, kui

sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel

põhjusel kellelgi võimalik täita.

3. Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja leidis, et ehitisregistris registreeritud ehitusloa taotluse andmete kohaselt esitas

ehitusloa taotluse nr 2111271/10871 kaebaja ainuisikuliselt. Taotlejana ei märgitud OÜ-d Ilmara

ning puudub ka volikiri, mis tõendaks, et kaebaja esineb omaniku nimel.

Ehitusluba antakse ehitisele ja see ei ole seotud omaniku isikuga. EhS § 43 lg-d 3 ja 4 sätestavad,

et ehitise täielikuks lammutamiseks on ehitusteatise või -loa taotlenud isik kohustatud esitama

pädevale asutusele vähemalt kolm päeva pärast ehitise lammutamist teatise ehitise lammutamise

kohta.

Lüganuse Vallavolikogu 12. septembri 2018. a määruse nr 37 „Lüganuse valla

jäätmehoolduseeskiri“ (eeskiri) § 34 lõige 2 sätestab, et ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik,

kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik,

kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitusluba on

väljastatud kaebajale.

Kaebuses ei ole põhjendatud, milliseid subjektiivseid õiguseid haldusakt rikub ja miks ei ole

kaebajal võimalik talle seadusega pandud kohustusi täita. Esitada ehitisregistris teatis hoone

lammutamise kohta ei ole isikule koormavam kui esitada ehitusloa taotlus hoone lammutamiseks.

Sarnaselt teatisega lammutamise kohta ei ole isikut üleliia koormav esitada koostöös ehitise

omanikuga jäätmete käitlemist tõendav dokument. Isik võib volitada dokumentide esitamiseks

teist isikut, näiteks ehitise omanikku.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. 21. veebruari 2024. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

5. Halduskohus sedastas, et EhS § 43 lg-st 3 nähtub selgelt, et lammutamise teatise esitamise

kohustus on isikul, kes lammutamiseks ehitusloa taotles. Ehitusloa taotlusest nr

2111271/10871 ei nähtu, et taotlejaks oleks kinnistu omanik OÜ Ilmara. Kuna kaebaja esitas

lammutamiseks ehitusloa taotluse, tuli tal esitada ka teatis lammutamise kohta. Seega on

korralduse punkt 2 antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning asjakohasele

õiguslikule alusele on korralduses viidatud.

6. Eeskirja § 34 lg 5 sätestab, et ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse lõpetamisel tuleb

esitada omavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.

Eeskirja § 34 lg 1 järgi vastutab jäätmevaldaja ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava

käitlemise eest. Eeskirja § 34 süstemaatilisel tõlgendamisel tuleb asuda seisukohale, et teatise

esitamise kohustus on ehitusjäätmete valdajal. Eeskirja § 34 lg 2 sätestab, et ehitusjäätmete

valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping

ei näe ette teisiti, või isik, kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on

jäätmed. Kuna kaebaja esitas taotluse ehitusloa saamiseks ja tema taotlus rahuldati, siis on

kaebaja eeskirja § 34 lg 2 mõttes isik, kellele on välja antud ehitusluba. Järelikult võis

vastustaja eeskirja § 34 lg-s 5 sätestatud kohustuse panna kaebajale. Ehkki vastustaja ei ole

eeskirja § 34 lõigetele 1 ja 2 oma 15. aprilli 2021. a korralduses osutanud, viitas ta nendele

19. mai 2021. a vaideotsuses.

7. HMS § 63 lg 2 p 5 alusel ei saa haldusakti tühiseks lugeda üksnes lähtuvalt kaebaja

subjektiivsest tunnetusest, et ta ei saa haldusakti täita. Tühisuse tuvastamise tingib ainult

selline olukord, kus ühelgi isikul ei ole objektiivselt võimalik haldusaktiga pandud kohustust

täita. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole.

8. Kui kaebaja otsustas kinnistu omanikuga kokku leppida, et esitab ise kinnistu omaniku

asemel ehitusloa taotluse, siis tuli tal arvestada sellega, et talle võib õigusaktidest tulenevalt

loa taotleja staatusega kaasneda muid kohustusi, näiteks kohustus esitada teatis ehitise

lammutamise kohta ning jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et korraldus ning eelkõige selle punkt kolm on õigusvastane

nii vormilt kui sisult ja rikub kaebuse esitaja õiguseid kuna seda punkti ei ole kaebajal võimalik

täita. kinnistu omanik edastanud kaebajale lammutuse käigu kohta ühtegi dokumenti ning kaebajal

puudub ülevaade talle pandud kohustuste täitmise kohta.

Pärast halduskohtu otsuse tegemist edastas vastustaja kaebajale e-kirja, milles teatas, et lähtudes

halduskohtu otsusest jätta kaebus rahuldamata, palub vastustaja kaebajal esitada ehitise

lammutamise käigus tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.

Vastustaja teab paraku väga hästi, et ehitise lammutamist korraldas ainult kinnistu omanik, kes on

ühtlasi ka jäätmevaldaja. Kinnistu omanik vastavaid dokumente kaebajale esitanud ei ole,

kaebajal puudub võimalus nende väljanõudmiseks ning seetõttu ei ole kaebajal võimalik talle

vastustaja poolt pandud kohustust täita.

Ilmselt ei saa tekkida mõistlikku eeldust, et lammutusprojekti koostanud inseneribüroo ja/või

kaebaja füüsilise isikuna võiks samaaegselt olla ehitusjäätmete valdajaks.

10. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et kaebaja on ehitusprojekti koostaja ja vastutava insenerina seletuskirja

üldosas märkinud, et ehitusjäätmeid tuleb käidelda kooskõlas Lüganuse Vallavolikogu 12.

septembri 2018. a määruse nr 37 „Lüganuse valla jäätmehoolduseeskiri“ 9. peatüki nõuetega.

Eeskirja 9. peatükk sätestab ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise korra. Järelikult pidi kaebaja

olema tutvunud jäätmehoolduseeskirjaga ja olema juba enne ehitusloa taotluse esitamist teadlik

ehitusjäätmete valdaja kohustustest ehitusjäätmete käitlemisel.

Kaebaja ei märkinud ehitusloa taotluses taotlejana ehitise omanikku ega ehitajat, mistõttu oli

korralduse punktis 3 sätestatud kohustuse panek ehitusloa taotlenud isikule ainuvõimalik lahendus

kehtiva õiguse mõttes.f

Kaebaja vaidlustas Lüganuse Vallavalitsuse 15. aprilli 2021. a korralduse nr 204 enne ehitamise

alustamise teatise esitamist, millest oleks võinud selguda ehitamist teostava isiku nimi või

omanikujärelevalve tegija.

Korraldus ja ehitusluba tehti teatavaks ka ehitise omanikule, kes seega oli teadlik ehitusloa

taotlenud kaebaja kohustusest esitada dokument ehitusjäätmete käitlemise kohta. Kaebaja ei

saanud korraldusele nr 204 vaide ja Tartu Halduskohtule kaebuse esitamisel eeldada, et tal ei ole

võimalik teada saada ehitise lammutamisest või ehitusjäätmete käitlemisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

12. Apellatsioonimenetluses on pooled jätkuvalt erineval seisukohal selles, kas vaidlusaluse

lammutusloa andmisel oli vastustaja õigustatud panema kaebajale kohustuse esitada teatis ehitise

lammutamise kohta ning hoone lammutamisel tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist

tõendavad dokumendid, olukorras, kus kaebaja ei olnud ehitise omanikuks, vaid üksnes esitas

lammutusloa taotluse hoone omaniku huvides.

13. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu põhjendustega, miks Lüganuse

Vallavalitsuse 15. aprilli 2021. a korralduse nr 204 punktid ei ole tühised. Ringkonnakohus järgib

selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi ega korda neid.

14. Vastavalt EhS § 38 lg-le 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa

andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitamisena tuleb mõista ka hoone lammutamist (EhS §

4 lg-d 1 ja 4). Vaidlust ei ole selles, Aa külas Aa puhkebaasi kinnistul (registriosa nr 31808,

katastritunnus 43701:003:0125) tules hävinud pansionaadi hoone lammutamiseks oli ehitusluba

nõutav (EhS § 38 lg 2). Seejuures ei piiranud EhS ehitusloa taotlemise õigust, s.t ehitusluba võis

taotleda igaüks ning ei olnud nõutav, et taotluse esitaja oleks ehitise omanik või, et tal oleks muu

õigus ehitise suhtes. Küll tulenes EhS § 40 lg-st 1 kohustus esitada ehitusloa taotlus

elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Seda kaebaja tegigi.

15. Kohtumenetluses on kaebaja asunud väitma, et ta esitas ehitusloa taotluse kinnistu omaniku,

mitte enda nimel. Samas nähtub ehitusloa taotluselt (dtl 12-14), et taotlejaks on just kaebaja.

Kaebaja on taotlusel märkinud ennast taotlejana ning esitanud oma isiku- ja kontaktandmed.

Taotluselt ei ilmne, et kaebaja taotlenuks ehitusluba ehitise omaniku esindajana. Ka ehitusloa

korralduse peale vastustajale esitatud vaides ei väitnud kaebaja, nagu tema ei oleks ehitusloa

taotleja, või et ehitusluba anti valele isikule. Kaebaja väidab üksnes seda, et kuna ta ei ole ehitise

omanik, siis ei saa ta täita ehitise lammutamise teatise ja jäätmete käitlemise dokumentide

esitamise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul nendel asjaoludel on vastustaja põhjendatult

lugenud kaebaja ehitusloa taotlejaks. Kaebaja ei ole vastustajaga suheldes välja toonud, et ta oleks

ehitise omaniku esindaja ja ehitusluba tulnuks anda ehitise omanikule. Samuti ei ole kaebaja

väitnud, et ehitusluba elektrooniliselt taotledes olnuks ehitisregistris takistatud andmete esitamine

selle kohta, et kaebaja soovis luba taotleda ehitise omanikule ega olnud seega ise ehitusloa

taotlejaks. Hiljemalt vastustajale vaiet esitades oleks kaebaja saanud seda liiki takistuste

esinemisele tähelepanu juhtida, kuid ta ei ole seda teinud.

16. Vaidlusalusel ajal sätestas EhS § 43 lg 3: „Ehitise täielikuks lammutamiseks ehitusteatise või -

loa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva pärast ehitise

lammutamist teatise ehitise lammutamise kohta.“ Seega oli seadusandja otsesõnu ette näinud, et

isikul, kes taotleb ehitusloa ehitise lammutamiseks on kohustus esitada ehitise täieliku

lammutamise teatis. Tegemist on imperatiivse normiga. Seetõttu puudus vastustajal õigus kaaluda,

kas teatise esitamise kohustuse võiks kaebaja asemel panna muule isikule, näiteks ehitise

omanikule. Ka juhul, kui vastustaja ei oleks vaidlustatud korralduses ette näinud kaebaja kohustust

esitada ehitise täieliku lammutamise teatis, või oleks korralduse punkti nr 2 vaidemenetluses

kehtetuks tunnistanud, ei oleks kaebaja kohustusest vabanenud. Teatise esitamise kohustus tuleneb

vahetult seadusest. Ehitusloa andmise korralduses selle kohustuse märkimine teenib seega

eelkõige teavitamise eesmärki ega loonud kaebajale täiendavat kohustust.

17. Käesoleva aasta 11. juunil jõustunud redaktsioonis ei näe EhS § 43 lg 3 enam selgesõnaliselt

ette, et teatise esitamise kohustus on ehitusloa taotluse esitanud isikul. See ei muuda aga asja

lahendamist, kuna vaidlustatud korralduse õiguspärasust tuleb kontrollida korralduse andmise ajal

kehtinud õigusnormi alusel (vt HMS § 54).

18. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõttes, et vaidlustatud korralduse punkt kaks on õiguspärane ja

selle tühistamiseks puudub alus ega korda halduskohtu otsuse põhjendusi selles küsimuses.

Ehitusluba taotledes pidi kaebaja arvestama, et loa andmisega kaasnevad seaduses sätestatud

kohustused ning otsustama loa taotlemise sellest lähtudes. Eksimuse korral oli kaebajal õigus

taotleda ehitusloa tervikuna kehtetuks tunnistamist, kuid seda ei ole kaebaja soovinud.

19. Samas leiab ringkonnakohus, et vastustaja eksis, kui pani kaebajale kohustuse esitada

dokumendid ehitusjäätmete käitlemise kohta ilma, et oleks välja selgitanud, kas kaebaja on

tegelikult jäätmete valdajaks.

Vaidlustatud korralduse punkti kolm kohaselt: „Teatise esitamisel ehitise lammutamise kohta

tuleb esitada Lüganuse Vallavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad

dokumendid.“ Seega erinevalt korralduse punktist kaks ei ole punktis kolm ette nähtud kohustus

sätestatud ehitusloa taotlenud isiku kohustusena. Punktis kolm on kohustus kehtestatud

umbisikuliselt.

20. Sarnaselt näeb eeskirja § 34 lg 5 ette, et ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse lõpetamisel

tuleb esitada omavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.

Eeskirja § 34 lg 1 sätestab, et ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab

jäätmevaldaja. Halduskohus on nende normide põhjal põhjendatult leidnud, et eeskirja § 34

süstemaatilisel tõlgendamisel tuleb asuda seisukohale, et eeskirja § 34 lg-s 5 sätestatud kohustus

on ehitusjäätmete valdajal. Eeskirja § 34 lg 2 kohaselt on ehitusjäätmete valdaja ehitise omanik,

kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või isik,

kellele on välja antud ehitusluba, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

21. Ringkonnakohus ei jaga vastustaja ja halduskohtu arusaama, et vastustaja võis lugeda kaebaja

lammutamisel tekkivate ehitusjäätmete valdajaks eeskirja § 34 lg 2 alusel. Viidatud norm näeb

ette, et ehitusjäätmete valdaja on eelkõige ehitise omanik. Muu isik, s.h ehitusloa taotleja, võib

olla ehitusjäätmete valdaja juhul, kui omanik ja see isik on nii kokku leppinud või kui see isik on

jäätmete tegelikuks valdajaks. Koostoimes eeskirja § 34 lg-ga 1 ei ole põhjendatud mõista sätet

selliselt, et tegelikke asjaolusid välja selgitamata võis vastustaja lugeda ehitusjäätmete valdajaks

ehitusloa taotluse esitanud isiku, s.o kaebaja. Jäätmeseaduse (JäätS) § 9 järgi on jäätmevaldaja

jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.

Seega seob seadus jäätmevaldaja mõiste üksnes asjaoluga, kas isiku valduses on jäätmed. Sel

põhjusel ei ole Eeskirja § 34 lg 2 tõlgendus, et jäätmevaldajaks võib olla ka isik, kelle valduses ei

ole jäätmed olnud, kooskõlas JäätS §-ga 9. Seetõttu mõistab ringkonnakohus eeskirja § 34 lg-t 5

selliselt, et tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavate dokumentide esitamise

kohustus on eelkõige ehitise omanikul. Muu isik vastutab dokumentide esitamise eest juhul, kui ta

on jäätmete tegelikuks valdajaks või on võtnud sellise kohustuse kokkuleppel ehitise omanikuga.

Selline tõlgendus on kooskõlas eesmärgiga, et motiveerida jäätmete tegelikku valdajat käitlema

ehitusjäätmeid nõuetekohaselt ning vältida ehitusjäätmete keskkonnariski. Ehitise omanikul võib

olla kokkulepe ehitusjäätmete üleandmise või käitlemise korraldamiseks muu hulgas ka isikuga,

kes esitas taotluse ehitusloa saamiseks. Kui lugeda jäätmevaldajaks eeskirja § 34 lg-te 2 ja 5

tähenduses automaatselt isik, kes esitas ehitusloa taotluse, annaks see ehitise omanikule võimaluse

kasutada ehitusloa taotlemiseks nn variisikut ja vabaneda seeläbi (kulukast) ehitusjäätmete

äraandmise ja/või käitlemise kohustusest. Selline käitumine oleks aga ilmses vastuolus jäätmete

üleandmise või käitlemise kohta dokumentide esitamise kohustusega.

22. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et jäätmevaldaja isik oli vaidlustatud korralduse

andmisel olulise tähendusega asjaolu. Seetõttu pidi vastustaja selle välja selgitama ja selleks

vajadusel ise tõendeid koguma (HMS § 6). Ka EhS keelab ehitusloa andmise otsustamise ainuüksi

ehitusloa taotluse ja sellele lisatud dokumentide alusel olukorras, kus ehitusloa taotleja ei ole

ehitise omanik. Nimelt näeb EhS § 42 lg 6 ette, et pädev asutus kaasab ehitusloa menetlusse

kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva

kinnisasja omaniku. Praegusel juhul puuduvad andmed selle kohta, et vastustaja oleks kaasanud

menetlusse OÜ Ilmara. Arvestades, et kaebaja esitas ehitusloa taotluse 8. aprillil ja vastustaja

andis ehitusloa juba 15. aprillil, siis on vähemalt kaheldav, et vastustaja ehitise omaniku

menetlusse kaasas. Omaniku kaasamine oleks aga võimaldanud välja selgitada, kas ehitise

lammutamisel tekkivate jäätmete valdajaks eeskirja § 34 lg 2 mõttes on omanik ise või mõni muu

isik. Vastustaja jättis selle olulist tähendust omava asjaolu välja selgitamata ja soovis panna

eeskirja § 34 lg-s 5 sätestatud kohustuse täitmise kaebajale. Vaidlust ei ole aga selles, et

ehitusjäätmeid kaebaja valduses ei olnud ja vastavalt asjaoludele ei saanud ka eeldada, et kaebaja

on ehitusjäätmete tegelik valdaja. Seetõttu on korralduse punkt kolm õigusvastane ja tuleb

tühistada osas, milles see kohustab kaebajat täitma eeskirja § 34 lg-s 5 sätestatud kohustust.

23. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu

otsuse osas, milles halduskohus jättis rahuldamata kaebuse Lüganuse Vallavalitsuse 15. aprilli

2021. a korralduse nr 204 punkti 3 ning vastavas osas 19. mai 2021. a vaideotsuse nr 272

tühistamiseks. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega tühistab vaidlustatud

korralduse punkti kolm osas. Kohtuotsuse resolutsiooni arusaadavuse huvides tühistab

ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni tervikuna.

24. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Vastavalt HKMS §

108 lg-le 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega. Kaebaja taotles vaidlustatud korralduse kahe punkti tühistamist.

Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse kaebus ühe punkti tühistamise nõude osas, s.o pooles

ulatuses. Vastavalt tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 50% kaebaja menetluskuludest.

Kaebaja ei esitanud halduskohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente.

Apellatsioonimenetluses esitas kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, taotledes

2092,50 euro õigusabikulude ja 60 euro riigilõivu väljamõistmist vastustajalt. Õigusabikuludest

1000 eurot ja riigilõivu summast 30 eurot on seotud halduskohtumenetluses kaebuse koostamise ja

esitamisega 2021. aastal. HKMS § 109 lg 1 ls-te 3 ja 4 kohaselt kirjalikus menetluses esitatakse

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei

mõisteta. HKMS § 109 lg 1 ls-te 3 ja 4 regulatsioon kaotaks vähemalt osaliselt mõtte, kui sama

menetluskulu väljamõistmist saaks taotleda apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb HKMS § 109

lg 1 ls-te 3 ja 4 toimet pidada õigust lõpetavaks. Vastavalt jäävad halduskohtus kantud

menetluskulud kaebaja kasuks välja mõistmata.

Apellatsioonimenetluses on kaebaja tasunud riigilõivu 20 eurot (taotluses ja arvel ekslikult

näidatud 30 eurot) ja õigusabikulud 1092,50 eurot. Need kulud on tervikuna põhjendatud ja

vajalikud. Vastavalt tuleb vastustajalt kaebaja apellatsioonimenetluse kulude katteks välja mõista

kokku 556,25 eurot.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, seetõttu menetluskulusid

vastustaja kasuks välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/