2-24-119099/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.09.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-119099

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

D. I. hagi D. I. vastu elatise nõudes

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: D. I. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: A. I. (isikukood XXX; e-post

XXX)

Kostja: D. I. (isikukood XXX; e-post XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista D. I.lt elatis D. I. kasuks alates 01.06.2024 kuni D. I. täisealiseks

saamiseni (s.o xxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub

3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot).

3. Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 1. kuupäevaks A. I. arveldusarvele nr

EEXXX, selgitusega elatis.

5. Juhul, kui D. I. on kohtumenetluse kestel D. I.le maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

20.06.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt on D. I. (kostja) D. I. (hageja) isa. Kostja tasub lapsele

iga kuu 216 eurot, mis on vähem, kui elatise miinimum. Hageja igakuised kulud moodustavad

kokku 810 eurot, sh eluasemekulud 152 eurot, kulutused toidule 180 eurot, kultused transpordile

16 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 32 eurot, kulutused lapse

koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 147 eurot, muud vältimatud

püsikulutused kokku 230 eurot (trennitasu 75 eurot, kimono + kindad 10 eurot, meelelahutus 20

eurot, reisimine 85 eurot, mänguasjad ja raamatud 20 eurot, repetiitor 20 eurot).

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates

01.06.2024.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja veedab kostjaga regulaarselt aega, käib koos puhkustel,

samuti veedetakse koos nädalavahetusi. Kui tuli välja, et lapsega veedetud aeg loeb elatise

maksmisel, hakkas kostja maksma 216 eurot (kui laps on kostjaga 5/7 päeva, kaasaarvatud

puhkus ja puhkepäevad ehk nädalavahetus). Transport lapsele on tasuta, hageja esindajal autot

pole. Karatega enam laps ei tegele, kimono ja kindad olid ostetud vaid korra, mitte iga kuu.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja A. I..

Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Nii hageja, kui ka kostja on menetluses välja toonud, et kostja tasub hagejale elatist

igakuiselt summas 216 eurot. Kostja konto väljavõttest nähtub, et perioodil jaanuar 2024

kuni mai 2024 on kostja elatist maksnud kokku summas 1148 eurot, s.o keskmiselt

229,60 eurot kuus. Arvestades, et nimetatu ei vasta seaduses sätestatud

miinimumsuurusele, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult

põhjendatud.

5. Hageja on palunud välja mõista elatise summas miinimumsuuruses. Hagiavalduse

kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 810 eurot, sh eluasemekulud 152

eurot, kulutused toidule 180 eurot, kultused transpordile 16 eurot, kulutused tervishoiule

20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 32 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks

20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 147 eurot, muud vältimatud püsikulutused

kokku 230 eurot (trennitasu 75 eurot, kimono + kindad 10 eurot, meelelahutus 20 eurot,

reisimine 85 eurot, mänguasjad ja raamatud 20 eurot, repetiitor 20 eurot).

Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid suuremas osas igakuiselt

vajalikud ning neile märgitud summad mõistlikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad

vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka

kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud

seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse

kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja

teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja

tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad

riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning

tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega on ka teatud kooli, trenni ja

meelelahutuse kulud usutavad. Samuti ei saa täielikult ebavajalikuks pidada

transpordikulude olemasolu. Aegajalt on vajalik teha pikemaid sõite ning tasuta

ühistranspordi kasutamine ei ole ajaliselt igakord mõistlik. Reisimise kulusid ei pea

kohus põhjendatuks, kuna iga vanem saab kulutada reisimise peale vastavalt oma

majanduslikule võimekusele ning tegemist ei ole hädavajaliku kuluga. Samas ei mõjuta

nimetatud kuluga arvestamata jätmine iseenesest miinimumelatise suurust.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks

käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

6. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Kostja on esitanud vastuväite, et hageja viibib tema juures regulaarselt, koos käiakse

puhkustel ning veedetakse koos nädalavahetusi. Kohus on kostjale 11.07.2024 kirjas

selgitanud, et elatist saab vähendada üksnes juhul, kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning nimetatu

eeldab et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas

kindel kokkulepe selle kohta (dtl 67-69). Kohus on andnud kostjale ka tähtaja

tõendamaks, mitu ööpäeva hageja tema juures keskmiselt viibib. Kostja ei ole kohtule

täiendavaid tõendeid esitanud. Seega puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6

alusel.

7. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ei ole PKS § 102 lg 1 märgitud asjaolusid menetluses välja toonud, seega puudub

alus elatise vähendamiseks ka PKS § 102 lg 1 alusel.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista elatis alates 01.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 287,72

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud

määrata, et elatis kantaks üle 15.ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda

hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 1. kuupäevaks.

Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad

tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

9. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

10. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik