2-24-7530/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

26.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7530

Kohtuasi

K.G hagi G.C vastu eluruumide tagastamiseks ja

võlgnevuse tasumiseks (üürivaidlusasi nr 11-1/12/24)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.08.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

G.C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja K.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kristjan Tuul

Kostja G.C (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde K.G 19.09.2024 seisukohale lisatud tõendid (lisad 1–

3).

2. Jätta Harju Maakohtu 27.08.2024 määrus muutmata, kuid muuta osaliselt

määruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluse kulud G.C kanda.

5. Mõista G.C-lt K.G kasuks välja menetluskulude hüvitis 250,80 eurot. Nimetatud

summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni

maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-7530

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.G (hageja) esitas 07.02.2024 Tallinna üürikomisjonile avalduse G.C (kostja) vastu

eluruumide tagastamise ja võlgnevuse tasumise nõudes. Üürikomisjon rahuldas 22.04.2024

otsusega üürivaidlusasjas nr 11-1/12/24 hageja avalduse osaliselt.

2. Kostja esitas 13.05.2024 Harju Maakohtule taotluse üürivaidlusasjas nr 11-1/12/24

üürikomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks. Kuna kostja

ei tasunud taotluselt riigilõivu, jättis maakohus taotluse käiguta ning andis kostjale riigilõivu

tasumiseks tähtaja kuni 23.08.2024. Kostja riigilõivu tähtaegselt ei tasunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus tegi 27.08.2024 määruse, millega jättis kostja taotluse üürivaidlusasjas nr

11-1/12/24 üürikomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks

menetlusse võtmata.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb asja menetlusse võtmise otsustamisel

kohaldada üürivaidluse lahendamise seaduse (ÜVLS) § 21 lg-st 4, mille järgi juhul, kui

üürikomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule

taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel

juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool.

ÜVLS § 21 lg 5 järgi tuleb sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduselt tasuda riigilõivu

summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 147 lg 1 esimese lause järgi maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud

toimingu tegemiseks ette. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu

tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole

ette nähtud teisiti (TsMS § 147 lg 1 kolmas lause).

3.2. Üürivaidluskomisjoni otsusega rahuldatud hageja nõuete hagihind on 24 800 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagiavalduselt hinnaga 24 800 eurot

tasuda riigilõiv 1260 eurot. Maakohus andis kostjale riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu

tasumist tõendavate andmete kohtule esitamiseks tähtaja, kuid kostja riigilõivu ei tasunud.

Seetõttu tuleb TsMS § 147 lg 1 alusel keelduda kostja taotluse menetlusse võtmisest.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi

maakohtule menetluse jätkamiseks.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kostja kooskõlas ÜVLS § 21 lg-ga 4 esitanud kohtule

taotluse, et kohus vaataks hageja üürivaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse

korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse

esitanud pool. Hagimenetluses tuleb riigilõivu tasuda hagejal, mitte kostjal. Maakohus nõudis

riigilõivu tasumist valelt isikult. Maakohus oleks pidanud kohustama hagejat esitama kohtule

seaduse nõuetele vastav hagiavaldus ning kohustama hagejat tasuma hagihinnale vastavas

ulatuses riigilõivu.

5. Hageja esitas määruskaebuse kohta oma seisukoha, milles leiab, et maakohtu määruse

muutmiseks ei ole alust.

5.1. ÜVLS § 21 lg 4 järgi võib üürikomisjonile esitatud avalduse täieliku või osalise

rahuldamise korral teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud

avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud

2-24-7530

isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool. ÜVLS § 21 lg-s 5 on täpsustatud, et ÜVLS § 21

lg-s 4 nimetatud avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma

hagi esitamise korral. ÜVLS § 21 lg-s 4 nimetatud avalduse all on seadusandja pidanud silmas

taotlust, mis esitatakse kohtule komisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbi

vaatamiseks. Seega tuleb riigilõivu tasuda isikul, kes esitas taotluse kohtule.

5.2. Riigilõivu ei pea tasuma pool, kes ei ole kohtu poole pöördunud ega esitanud taotlust

üürikomisjonis lahendatud asja kohtus läbivaatamiseks. RLS § 59 lg 1 järgi tasutakse

riigilõivu hagiavalduse esitamisel. Praegusel juhul ei ole hageja hagiavaldust esitanud,

mistõttu ei ole hageja kohustatud ka riigilõivu tasuma. Kuna kohtu poole pöördus kostja,

tulnuks kostjal asja läbivaatamise saavutamiseks tasuda riigilõiv.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

resolutsiooni muutmiseks vaidlustatud osas, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse

põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse

põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg

6 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Kostja esitas ringkonnakohtule koos 19.09.2024 seisukohaga täiendavaid tõendeid.

Ringkonnakohus leiab, et tõendid on asjakohased, ja võtab need TsMS § 238 lg 1 ja § 662 lg

3 alusel vastu. TsMS § 662 lg 3 lubab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid

ja tõendeid. Sama võimalus tuleb määruskaebemenetluses tagada ka vastaspoolele (TsMS III

komm (2018), § 662, p 3.4(d)).

9. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. ÜVLS § 21 lg-st 4 tuleneb, et kui kohus vaatab hagimenetluse korras hagina läbi

üürikomisjonile esitatud avalduse, mille üürikomisjon on täielikult või osaliselt rahuldanud,

siis on kohtumenetluses hagejaks komisjoni poole pöördunud isik ja kostjaks kohtule avalduse

esitanud isik. Seega siinsel juhul oleks üürikomisjonile esitatud avalduse läbivaatamisel

kohtumenetluses hagejaks K.G ning kostjaks G.C. ÜVLS § 21 lg-s 4 nimetatud avalduselt

tuleb ÜVLS § 21 lg 5 järgi tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi

esitamise korral. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõlgendusega, et ÜVLS § 21 lg-s 5

viidatud avaldus, millelt tuleb riigilõivu tasuda, on kostja poolt kohtule esitatud avaldus.

Riigilõivu tasumiseks on kohustatud kostja, olles isik, kes kohtu poole pöördub.

11. Kostja avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu suurus määratakse ÜVLS § 21 lg 5 järgi

lähtudes sellest, kui palju oleks hageja pidanud tasuma riigilõivu hagi esitamise korral. Seega

tuleb riigilõivu suuruse määramiseks tuvastada, kui suur olnuks riigilõiv, kui hageja oleks

üürikomisjoni poole pöördumise asemel pöördunud hagiga kohtusse. RLS § 59 lg 1 järgi

tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla

summana.

12. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendamatult, et hagihinna määramisel

tuleb lähtuda üürikomisjoni otsusega rahuldatud hageja nõuetest, mille järgi hagihind oleks 24

800 eurot. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi ja selgitab, et riigilõivu

suuruse määramise aluseks on ÜVLS § 21 lg 5 järgi hageja avalduse nõuded, mitte

üürikomisjoni otsusega rahuldatud hageja nõuded. Hageja esitas üürikomisjonile avalduse

järgmistes nõuetes: kohustada kostjat vabastama Tallinnas XXX asuv eluruum üürikomisjoni

2-24-7530

otsuse jõustumise päevale järgneval päeval ja mittetagastamise puhuks määrata otsuse

täitmise viisiks kostja väljatõstmine eluruumist koos kõikide eluruumis viibivate isikute ja

neile kuuluva varaga; mõista kostjalt hageja kasuks välja kõrvalkulude võlgnevus 2599,94

eurot ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest viivis 482,13 eurot; ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja alates 12.04.2024 edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv viivis 0,066%

päevas iga viivitatud päeva eest. Üürikomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt, jättes

hageja nõude edasiulatuva viivise saamiseks 117,93 eurot ületavas osas rahuldamata põhjusel,

et ÜVLS § 1 lg 11 järgi ei lahendata üürikomisjonis vaidlusi, mis ületavad 3200 eurot. Kuigi

üürikomisjoni otsusega rahuldatud nõudeid arvestades oli hagihind 24 800 eurot, oli kõiki

hageja avalduse nõudeid arvestades hagihind 25 308,07 eurot (s.o eluruumi vabastamise

nõude hind TsMS § 128 teise lause järgi 21 600 eurot, millele lisandub rahaliste nõuete hind

TsMS § 124 lg 1 järgi 3082,07 eurot ja alates 12.04.2024 edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuva viivise nõude hind TsMS § 133 lg 2 järgi 626 eurot). Eelnevast järeldub, et kostja

pidanuks üürikomisjoni otsuse kohtumenetluses läbivaatamise avalduselt tasuma riigilõivu

hagihinnalt 25 308,07 eurot, mis on RLS lisa 1 järgi 1400 eurot. Asjaolu, et maakohus eksis

kostjalt nõutava riigilõivu suuruse märkimisel (nõudes kostjalt väiksemas ulatuses riigilõivu

maksmist) ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu määruse lõppjäreldust. Kuna kostja ei tasunud

maakohtule esitatud avalduselt riigilõivu ka maakohtu märgitud ulatuses, jäi kostja avaldus

põhjendatult maakohtu menetlusse võtmata.

13. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Maakohus ei märkinud vaidlustatud määruses menetluskulude jaotust, jättes sellega

täitmata TsMS § 173 lg-st 1 tuleneva nõude. Arvestades, et maakohus jättis kostja avalduse

menetlusse võtmata ja ringkonnakohus jätab maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata,

samuti lähtudes menetlusökonoomia kaalutlustest, peab ringkonnakohus võimalikuks

menetlusõiguse normi rikkumine ise kõrvaldada. Ringkonnakohus märgib käesolevas

määruses, et menetluskulud maakohtus jäävad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise

tõttu kostja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud maakohtus puudusid.

15. Määruskaebemenetluse kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS §

171 lg 1 alusel kostja kanda.

16. Ringkonnakohus määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse (TsMS

§ 174 lg 3).

16.1. Hageja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt hageja

lepingulise esindaja kulude katteks 305,98 euro (sh käibemaks) väljamõistmist. Hagejale

osutatud õigusabiteenuse sisuks on maakohtu määrusega tutvumine ja sellega seotud

kliendisuhtlus, määruskaebusega tutvumine ja sellega seotud kliendisuhtlus, kohtupraktika

otsimine ning määruskaebuse kohta hageja seisukoha koostamine. Kokku kulus hageja

lepingulisel esindaja osundatud toimingutele 1,32 tundi. Arvestades vaidluse käiku ja

menetlusdokumentide mahtu ning sisu, peab ringkonnakohus hageja menetluskulusid 1,32

tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Hagejale on osutatud õigusteenust tunnitasuga 190

eurot (millele lisandub käibemaks), mida saab pidada mõistlikuks tasuks, mis vastab sarnase

õigusteenuse keskmisele hinnale.

16.2. Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, kuid ei ole

esitanud TsMS § 174 lg 10 järgi nõutavat kinnitust, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane

või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ringkonnakohus

selgitas menetlusosalistele 20.09.2024 kirjas, millega menetlusosalistele anti menetluskulude

2-24-7530

nimekirjade esitamiseks tähtaeg, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kuna hageja ei ole

osundatud kinnitust esitanud, tuleb menetluskulud välja mõista käibemaksuta (vt ka RKTKm

03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 16 teine lõik). Hageja taotletavad menetluskulud käibemaksuta

olid 250,80 eurot.

16.3. Vastavalt puudutatud isiku taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras viivist.

17. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)