2-22-6170/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. september 2024

Tsiviilasja number

2-22-6170

Tsiviilasi

Fiberup OÜ hagi Janek Paluoja vastu

müügilepingu tagasitäitmise nõudes

Tsiviilasja

hind

apellatsioonikohtus

4034 eurot 75 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. juuni 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Fiberup OÜ ja Janek Paluoja apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Fiberup OÜ (registrikood 14296004),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

Kostja: Janek Paluoja

(isikukood

XXX),

lepinguline esindaja Marko Jaani

RESOLUTSIOON

1. Jätta Fiberup OÜ ja Janek Paluoja

apellatsioonkaebused rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 7. juuni 2024. a otsus

muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu

otsuse põhjendusi.

3. Jätta Fiberup OÜ apellatsioonkaebusega seotud

menetluskulud Fiberup OÜ kanda. Janek Paluoja

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulusid ei

hüvitata.

4. Määrata Janek Paluoja menetluskulude

rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 976 eurot.

5. Mõista Fiberup OÜ-lt Janek Paluoja kasuks

välja menetluskulud 976 eurot.

Mõista Fiberup OÜ-lt Janek Paluoja kasuks välja

viivis menetluskuludelt 976 eurolt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Fiberup OÜ (hageja) esitas 26. aprillil 2022 Tartu Maakohtule hagi Janek Paluoja (kostja)

vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista müügilepingu täitmiseks üle antud

3100 eurot, lepingu rikkumisest tuleneva kahju 614 eurot 49 senti, viivise lepingu järgi üle

antud raha tagastamisega viivitamise eest hagi esitamise aja seisuga 23 eurot 10 senti, viivise

põhinõudelt ja kahjunõudelt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla

summana ja alates kohtuotsuse tegemisest seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte enam, kui on põhinõude suurus. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 17. veebruaril 2022 sõiduki müügileping, millega

hageja ostis 3100 euro eest kostjalt sõiduki Škoda Roomster (väljalaskeaasta 2012,

registreerimisnumber XXXXXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXXXXXXXXXX).

Sõidukil ilmnesid vahetult pärast lepingu sõlmimist tehnilised probleemid, mis takistasid

sõiduki sihtotstarbelist kasutamist. Hageja teavitas nendest kostjat 18. veebruaril 2022.

Sõiduki konkreetsete puuduste väljaselgitamiseks pöördus hageja asjatundja poole, kes tegi

lisaks diagnostikale ka väiksemas mahus remonditöid. 28. veebruaril 2022 tehti sõidukile

täiendav diagnostika, millega tuvastati, et sõiduki mootor ei ole töökorras ja asjatundjalt

saadud info kohaselt on ainus võimalus sõiduki töökorda seadmiseks mootori

väljavahetamine. Hageja ei ole pärast seda sõidukit enam kasutanud. Sõiduk on pargitud

hageja aadressil. Hageja teavitas 4. märtsil 2022 kostjat, et soovib sõiduki tagastada, mida

hageja käsitleb taganemisavaldusena. Kostja ei pidanud taganemist põhjendatuks ning keeldus

ostuhinna tagastamisest.

Hageja leiab, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, kuna mootoris esinevate tõrgete tõttu

ei olnud hagejal võimalik sõidukit alates selle soetamisest kasutada, ilmnenud puudused

esinesid sõidukil juba selle üleandmise ajal. Mitte töökorras oleva mootoriga sõiduki

üleandmine on lepingurikkumine, mis õigustab lepingust taganemist. Kostja pidi

lepingueseme pikaajalise omanikuna olema teadlik selle seisukorrast. Seega rikkus kostja

lepingut tahtlikult või vähemalt raskest hooletusest. Kostja ei avaldanud puudustest

teavitamise järgselt mistahes viisil soovi puudusi kõrvaldada.

Hageja kandis seoses sõiduki parandamisega kulusid 89 eurot 49 senti. Seoses kostja

kohustuste rikkumisega on hageja kasutanud õigusabi tasudes Advokaadibüroole Küllike

Namm 525 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole tõendanud, et müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Kui sõiduki

mootor ei ole töökorras, siis võimalik puudus tekkis pärast sõiduki üleandmist hageja enda

tegevuse tulemusena (vale õli kasutamine, vale kütus vms). Sõiduk vastas selle üleandmise

ajal lepingutingimustele. Hageja sõitis sõidukiga üle 1000 km ning kahjustas sellega ise

sõidukit.

Võimalik lepingutingimustele mittevastavus ei olnud nii tõsine, et õigustab kohest

müügilepingust taganemist. Taganemise eeldused ei olnud täidetud, hageja ei soovinud

eelnevalt sõiduki parandamist ega andnud selleks võimalust ega täiendavat mõistlikku

tähtaega. Sõiduki parandamisega seotud kulud ei ole tõendatud. Hagile lisatud arvest ei nähtu,

et müüdavad kaubad või teenus oleks seostatav hagejale müüdud sõidukiga, hagile lisatud

arvest ei ole maha arvestatud sisendkäibemaksu. Kohtueelsed õigusabikulud ei olnud

vajalikud ega peaks kuuluma hüvitamisele. Alternatiivselt peaks kohus õigusabikulusid

vähendama.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 7. juuni 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2779 eurot ning mõistis

need hagejalt kostja kasuks välja koos viivisega alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus tuvastas, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi, kuna

sõidukil on mootoririke, mis takistab sõiduki sihtotstarbelist kasutamist.

Poolte kokkuleppel tehti tsiviilasjas mootorile diagnostika AS-is Aasta Auto. Veaotsingu

„sööb õli“ tulemusena selgus, et 2. ja 3. silindril on kompressioon liiga madal ning silindri

seintel on sügavad kriimud, mistõttu on mootor defektne ning vajab vahetamist. AS Aasta

Auto selgitas, et silindrite kriimustuste tõttu on tekkinud liigne õlitarbimine ja silindrite

kompressioonid on ebavõrdsed. Mootor vajab vahetamist.

Ekspert leidis ekspertiisiaktis, et sõiduki mootoris esineb rike, mis välistab sõiduki kasutamise

sihtotstarbeliselt. Viga ilmneb mootori soojenedes töötemperatuuri saavutamisel ja väljendub

mootori ebaühtlases töös ja summutist vaid osaliselt põlenud, ebameeldiva lõhnaga

bensiiniaurude väljumises. Sama kinnitavad ka hilisemad hageja esitatud tõendid. Seejuures

töötab mootor külmkäivitusel tõrgeteta.

VÕS § 218 lg 1 lause 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal

ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

Asjaolu tõendamiseks, kas kirjeldatud mootoririke sai esineda sõiduki hagejale üleandmise

ajal 17. veebruaril 2022, rahuldas kohus hageja taotluse ekspertiisi määramiseks. Kohus küsis

ekspert R. Põdersalult, kas rike mootoris esines enne müügilepingu sõlmimise kuupäeva.

Ekspert leidis, et sellele küsimusele ei saa üheselt vastata, sest pole teada, kas sõiduk anti

uutele omanikele üle külma või sooja mootoriga. Ekspert luges tehniliselt võimalikuks, et rike

esines enne 17. veebruari 2022. Tehniline võimalikkus ei kinnita vea esinemist.

Ekspert ei märkinud rikke konkreetset põhjust, vaid leidis, et selle tuvastamiseks tuleb teha

toitesüsteemi diagnostika. Arvestades, et mootori külmkäivitusel töötab mootor tõrgeteta ja

viga ilmneb alles mootori soojenedes, tuleks riket otsida mootori toitesüsteemi

juhtelektroonikast. Ekspert selgitas, et: „Mootori töötamisel oli kuulda silindrite

ebakorrapärast tööd, mis oli kogunenud silindrite seintele kogunenud põlemata tahmast ja mis

sõiduki sõiduki sihipärast kasutamist ei takistanud.“

Kohus küsis eksperdilt, kas mootoris esineva rikkega on võimalik läbida tehnoülevaatust.

Eksperdi vastuse kohaselt avaldub rike toitesüsteemi töös soojendatud mootori korral ja

sellise rikke olemasolul ei ole korralise tehnoülevaatuse läbimine võimalik. Nimelt

mõõdetakse tehnoülevaatuse käigus mootori heitgaase mootori toatemperatuuril. Toimikus

oleva tehnoülevaatuse kontrollkaardi kohaselt olid sõiduki summutist väljuvad heitgaasid 15.

jaanuari 2022. a tehnoülevaatuse hetkel nõuetekohased.

Ekspert R. Põdersalu ekspertiisiaktiga ei ole kohtu hinnangul kokkuvõtteks tõendatud, et

mootori rike esines enne sõiduki ostjale üleandmist. Eksperdi arvamuse järgi on kindel üksnes

see, et rike ei saanud tekkida enne 15. jaanuari 2022, mil sõiduk läbis tehnoülevaatuse.

Ekspert ei tuvastanud, kas rike tekkis enne või peale sõiduki ostjale üleandmist.

Pärast ekspertiisiakti esitas hageja täiendavalt tõendi AS Aasta Auto täiendava diagnostika

kohta, milles leiti, et mootori elektroonika juhtploki veamälus olid vead seoses silindri

mittetöötamisega (vahelejätmised – misfire). Vahelejätmiste põhjuseks on AS Aasta Auto

teenindusjuhi L. Kulli hinnangul silindri põlemiskambrisse sattuv õli, mis tahmab

süüteküünlaid. Õli satub põlemiskambrisse seetõttu, et silindriseinad on liigselt kulunud ja

kahjustatud. Silindritel on sügavad kriimud ja sooned. Silindrite ja kolbide vahel on

ebatihedus, mis põhjustab lisaks õli sattumisele silindritesse ka kompressiooni kadumist.

Lisaks esitas hageja registreeritud eraekspertide nimekirja kantud M. Meiuse arvamuse,

millest nähtuvalt ei ole asjatundja ise sõidukit üle vaadanud, uurinud ega diagnoosinud. M.

Meius andis arvamuse üksnes varasemate sõiduki mootori seisundit puudutavate dokumentide

pinnalt. Ka M. Meius leidis, et sõiduki mootoris esineb rike, mis takistab selle sihipärast

kasutamist, korrates ekspert R. Põdersalu poolt tuvastatut ning lisades, et mootori silindri

hülsside seintel esinevad mehhaanilised kraaped ja tõenäoliselt esineb lisaks rike ka

toitesüsteemi elektrisüsteemis ja/või selle üksikus komponendis. Seega on mootori normaalne

töö häiritud.

Ekspertiiside ja diagnostikat puudutavate tõenditega on tuvastatud, et mootoril esines kaks

probleemi: esiteks, kraaped silindrite hülsi pindadel ja teiseks (tõenäoliselt) ei tööta mootori

elektrisüsteem ja/või selle üksik komponent korrektselt. Ekspert R. Põdersalu leidis, et

mootori töötemperatuuril avalduva rikke põhjuseks peab ilmselt olema mootori toitesüsteemi

probleem. Milles see täpselt seisnes, ekspert ei tuvastanud. Seda ei tuvastanud ka M. Meius.

Mõlemad eksperdid selgitasid, et mootoril väljendunud probleemiga ei olnud võimalik läbida

tehnoülevaatust 15. jaanuaril 2022, sest heitgaase mõõdeti töösooja mootori korral ning selles

osas tehnoülevaatusel probleeme ei tuvastatud. Seega pidi rike, mis takistab sõiduki

kasutamist, tekkima igal juhul peale seda kuupäeva. Samas ei anna kumbki ekspert tõsikindlat

vastust, et mootori probleem, mis takistab mootori sihipärast kasutamist ja väljendub töösooja

mootori ebaühtlases töös ja vibratsioonis, ühe silindri töö lakkamises ja väljasuremises,

eksisteeris kindlasti või pidi eksisteerima enne müügilepingu sõlmimist 17. veebruaril 2022.

Eksperdid ei välista seda võimalust, kuid järeldus, et rikked said eksisteerida enne

müügilepingu sõlmimist, ei tähenda veel, et see rike kindlasti enne sõiduki üleandmist

eksisteeris.

M. Meiuse arvamusega on tuvastatav, et kraaped silindrite hülssidel on pikaajaliselt tekkivad

kahjustused, mis ei saanud tekkida lühikese ajaga, mis jäi tehnoülevaatuse ja müügilepingu

sõlmimise vahele. Seega pidid kraaped olema tekkinud juba enne 15. jaanuaril 2022 toimunud

ülevaatust ja olid olemas järelikult enne sõiduki üleandmist hagejale. Arvestades, et sõiduk

läbis ülevaatuse ning mootoril probleeme selle käigus ei tuvastatud, ei saa maakohtu

hinnangul lugeda üksnes silindritel olevaid kraapeid selliseks sõiduki mootori puuduseks, mis

iseseisvalt takistaks sõiduki sihtotstarbelist kasutamist.

Seda leidis ka ekspert R. Põdersalu, kes märkis, et Škoda mootori mehhaaniline osa on küll

kulunud, kuid avaldunud rikke iseloomust lähtudes see vahetust ei vaja. Lisaks kinnitab seda

M. Meiuse selgitus, et kuivõrd kraaped ei saanud nii ulatuslikult areneda tehnoülevaatuse ja

müügilepingu sõlmimise vahel, pidi tekkima sõiduki mootori toitesüsteemi elektrisüsteemis

ja/või selle üksikul komponendil mingisugune rike, mis mõjutab mootori tööd. Seejuures

selgitas ekspert veel, et toitesüsteemi elektrisüsteemis ja/või selle üksikkomponendil saab

mingisugune rike tekkida hetkega. Asjaolu, et selline rike saab tekkida hetkega, viitab, et

kohus ei saa antud juhul kuidagi välistada võimalust, et seda riket sõidukil selle hagejale

üleandmise ajal olla ei olnud. Ka M. Meius (kes tegutses hageja tellimusel ega olnud kohtu

poolt määratud), andis selles osas üksnes ebakindla seisukoha, et rike sai eksisteerida enne

müügilepingu sõlmimist või võis tekkida enne müügilepingu sõlmimist. See, et rike sai

eksisteerida või võis eksisteerida, ei ole samaväärne järeldusega, et see rike sel ajal eksisteeris

või pidi eksisteerima. Seega ei saa kohus lugeda tuvastatuks, et mootoril väljendunud ning

selle sõiduki sihipärast kasutamist takistava toitesüsteemi elektrisüsteemi või selle

üksikkomponendi rike oli olemas või pidi olemas olema sõiduki juhusliku kahjustumise

riisiko ülemineku ajal.

M. Meius selgitas, et müügilepingu sõlmimise ajal sai puudus eksisteerida olukorras, kui

mootor ei saavutanud töötemperatuuri. See tähendab, et kui sõiduki mootor oli hagejale

üleandmise ajaks saavutanud töötemperatuuri, siis pidanuks sõiduki üleandmisel olema

sõidukil hetkel eksisteeriv rike märgatav. Poolte vande all antud ütluste kohaselt ei täheldanud

kumbki pool sõiduki mootori töös müügilepingu sõlmimisel ja sõiduki üleandmisel mingeid

probleeme. Selles, kas mootor oli saavutanud lepingu sõlmimise ajaks töötemperatuuri või

mitte, on pooltel erinevad seisukohad. Hageja leidis, et ostis külma mootoriga auto, kostja

aga, et töösooja mootoriga sõiduki. Pooled on oma väidete kinnituseks esitanud omapoolsed

teooriad, kuid mitte tõendeid. Lisaks ei ole nende seisukohtade hilinenult esitamise tõttu

kumbki pool esitanud kohtule ka andmeid selle kohta, kui pikk olnuks 17. veebruari 2022

õhtul Tõrvas eksisteerinud ilmaolude korral 1,2 liitrise mootoriga (mootori tüüp CGPA)

Škoda Roomsteri mootori töötemperatuuri saavutamiseks vajalik aeg. Kohus on pooltele

selgitanud tõendamiskoormise jaotust ning mh seda, et oma väiteid tuleb poolel ise tõendada.

Kuna pooled seda teinud ei ole, ei saa antud juhul kuidagi hinnata, millisel temperatuuril

mootoriga sõiduki üleandmine toimus. Et nõude põhjendatuse esmane tõendamiskoormis

lasub hagejal, peab kohus eeldama vea puudumist ning hagejal tuleb tõendada vastupidist.

Kohtule teadaolevalt on bensiinimootor sooja käimisega. Seetõttu on eluliselt pigem usutav, et

mootor saavutab 10-minutilise proovisõiduga töötemperatuuri. Kokkuvõtteks ei saa

tsiviilasjas esitatud tõenditest teha järeldust, et sõiduki lepingutingimustele mittevastavus ehk

viga mootori töös eksisteeris juba sõiduki üleandmise ajal.

Kuna probleem sõiduki mootori töös avaldus sisuliselt vahetult peale müügilepingu

sõlmimist, s.o sõidul müügikohast hageja asukohta Tartus, siis on inimlikult mõistetav hageja

esmane järeldus, et sõiduki mootoril pidi olema viga juba üleandmise ajal. Eksperdid on

lugenud seda tehniliselt võimalikuks, kuid ei ole tuvastanud vea kindlat eksisteerimist. Kuna

tekkinud probleem toitesüsteemis sai M. Meiuse selgituste kohaselt tekkida hetkega, siis ei

saa välistada, et see hetk saabuski Tõrva ja Tartu vahel väga lühikese aja möödumisel sõiduki

üleandmisest. Lepingutingimustele mittevastavuse esinemise juhusliku kahjustumise riisiko

ülemineku ajal pidi tõendama hageja ning menetluses esitatud tõenditest ei saa sellist asjaolu

tõsikindlalt järeldada. Seetõttu tuleb selline kahtlus tõlgendada hageja kahjuks ning lugeda

kokkuvõtteks, et hageja ei ole tõendanud lepingutingimustele mittevastavust kujutava

puuduse esinemist sõiduki üleandmisel ehk juhusliku kahjustumise riisiko ülemineku ajal.

Maakohus märkis, et eeltoodud järeldusi ei mõjuta hageja muud väited ja tõendid sõiduki

mehhaaniliste osade (silindrite) kahjustuste kohta järgmistel põhjustel.

Hageja on toetunud asjaolule, et AS Aasta Auto on nii 3. augustil 2023 kui 23. jaanuaril 2024

läbiviidud diagnostika tulemustest järeldanud, et mootori mehhaaniline puudus (s.o kraaped

silindrite hülssidel) on põhjustanud rikke mootoris ja selle kõrvaldamiseks tuleb mootor välja

vahetada. Maakohus nõustus hagejaga selles, et AS Aasta Auto on tõepoolest kahel korral

sellise arvamuse andnud. Samas ei ole kohtule teada, missuguse kvalifikatsiooniga isik on

AS-is Aasta Auto sellise seisukoha kujundanud. Ka on selline seisukoht selges vastuolus

kohtu määratud eksperdi järeldustega. Kohus ei saa lugeda teadmata isiku arvamust kohtu

määratud eksperdi R. Põdersalu järeldustest usaldusväärsemaks. Seetõttu jättis maakohus

need tõendid selle järelduse osas asja lahendamisel kõrvale. Kohus arvestas tõendeid osas,

milles need ei ole vastuolus eksperdi arvamusega ning tuvastavad, et silindrite hülssidel on

kraaped.

Ka hageja enda esitatud M. Meiuse arvamus ei kinnita täielikult, et mootor vajaks vahetust ka

siis, kui toitesüsteemi elektrisüsteemi või selle üksikkomponendi viga ei eksisteeriks. M.

Meius leidis vastuseks hageja küsimusele, et mootori edasiseks tõrgeteta tööks on suure

tõenäosusega vajalik vahetada mootori plokk koos kolbide ja kolvirõngastega. Suure

tõenäosusega on kahjustatud lisaks ka kolvirõngad ja kolvid, häiritud on silindrite tööpindade

õlitus. Selle tagajärjel väheneb mootori jõudlus ning suureneb õli ja kütusekulu. Eeltoodust

tegi asjatundja järelduse, et mootori töö ei ole kokkuvõttes normaalne, mis välistab sõiduki

sihtotstarbelise kasutamise. Maakohus leidis, et selline järeldus ei ole usaldusväärne, sest

arvamusest ei nähtu, et ta oleks sõiduki ekspertiisi käigus ise üle vaadanud. Asjatundja ei ole

oma lõppjärelduses kindel ning kasutab sõnastust „suure tõenäosusega“. Seetõttu jättis kohus

M. Meiuse vastavad seisukohad kõrvale ning lähtus ekspert R. Põdersalu seisukohast.

Maakohus leidis, et teatud jõudluse kadu ning suurenenud õli ja kütusekulu ei saa 10 aastat

vana sõiduki puhul lugeda ebamõistlikuks. Kohtul ei ole alust kahelda M. Meiuse järelduses,

et silindri kahjustused pidid eksisteerima juba müügilepingu sõlmimisel ning et tegemist on

mehhaanilise kahjustuse, mitte normaalse kulumisega. Samas ei saa kohtu hinnangul hageja

eeldada 10 aastat vanalt autolt kvaliteeti, mis on uutel autodel. Ka ei saa eeldada, et sõidukil ei

esine mingit mehhaanilist kulumist ega vigu. Pooltevahelisest lepingust ja poolte vande all

antud selgitustest ei nähtu, et müüja oleks mootori seisukorra kohta andnud mingeid lubadusi,

v.a tehnoülevaatuse läbimise osas, missugune asjaolu on ka menetluses kinnitust leidnud. Ka

ei nähtu, et müüja oleks kinnitanud, et sõidukit ja selle mootorit on alati korrektselt hooldatud

või muid kinnitusi sõiduki mootori seisukorra või omaduste kohta. Seega ei saa lugeda

lepingutingimustele mittevastavuseks sõiduki silindrite hülssidel olevaid kraapeid.

Ekspertide arvamusega on tõendatud, et veel 15. jaanuari 2022. a ülevaatusel ei kujutanud

silindrite kulumine sellist probleemi, mis takistanuks tehnoülevaatuse probleemideta läbimist.

Kuna silindrite kulumine on M. Meiuse sõnul pikemaajalisem protsess, siis ei ole alust

järeldada, et ilma lisandunud toitesüsteemi veata oleks silindrite kulumine kujutanud endast

auto sihtotstarbelist kasutamist takistavat riket.

Õige on hageja väide, et M. Meius on jaatanud võimalust, et sõiduki mootoris väljendunud

rikke võivad olla põhjustanud silindrite hülsi pindadel olevad kraaped. Kui see oleks kindlalt

tuvastatud, saaks lugeda, et lepingutingimustele mittevastavus esines ka üleandmise ajal.

Sellist asjaolu M. Meius aga tõsikindlalt ei tuvastanud, vaid ei välistanud seda. Samas tõi M.

Meius välja, et mootoril väljendunud probleem võib olla põhjustatud ka mootori

elektrisüsteemi või selle üksiku komponendi mittekorrektsest töötamisest. Seega tuleb

järeldada, et M. Meius ei tea ja ei ole kindlaks teinud, mis rikke tekitas. M. Meius pidas

võimalikuks ka seda, et kraabete tulemusena kolvi peale jõudnud õli ning abrasiivsed

osakesed tööpindadel on kahjustanud toitesüsteemi või väljalaskesüsteemi komponente.

Paraku on need arvamused üksnes , neid ei ole kontrollitud ega vea tegelikku põhjust kindlaks

tehtud. Kohus ei saa rajada otsust kontrollimata oletustele.

Kokkuvõtteks leidis maakohus, et hagejal puudus õigus lepingust taganeda ja nõuda lepingu

tagasitäitmist, sest ei olnud täidetud taganemise eeldused. Seetõttu ei saa rahuldada ka hageja

kahjunõuet, s.o nõuet sõiduki remondikulu ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks.

Põhinõude rahuldamata jäämisel jäävad rahuldamata ka viivise nõuded.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

Maakohus leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt, kostja on küll koostanud

mitmeid menetlusdokumente, kuid neis esineb varasemate dokumentide ja argumentide

kordamist, istungiks valmistumise aeg on üle paisutatud. Ka ei ole mõistlik lugeda

õigusabikuluks esindajal dokumentide mehhaaniliseks lugemiseks ning lihtsalt kliendiga

suhtlemiseks kulunud aega. Maakohu luges kostja õigusabile kulunud aja põhjendatuks ja

mõistlikuks järgmises ulatuses: hagiavalduse analüüs ja kostja vastuse koostamine 5 tundi;

kostja 10. augusti 2022. a menetlusdokumendi koostamine koos ettevalmistavate tegevustega

2 tundi; kostja 20. detsembri 2022. a menetlusdokumendi koostamine koos ettevalmistavate

tegevustega 2,5 tundi; kostja 13. aprilli 2023. a menetlusdokumendi koostamine koos

ettevalmistavate tegevustega 2 tundi; kostja 6. septembri 2023. a menetlusdokumendi

koostamine koos ettevalmistavate tegevustega 2 tundi; ekspertarvamusega tutvumine ja 6.

veebruari 2024. a menetlusdokumendi koostamine 3 tundi; valmistumine kohtuistungiks ning

esindamine kohtuistungil 3 tundi; kohtukõne teeside ja menetluskulude nimekirja koostamine

3,5 tundi. Seega on kostja põhjendatud õigusabi maht kokku 23 tundi, millest 9,5 tundi 2024.

aastal ning 13,5 tundi 2022 ja 2023. aastal.

Maakohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on

mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tasumääradega.

Arvestades tunnitasu ja kehtiva käibemaksumääraga, kujuneb kostja mõistlike

menetluskulude suuruseks kuni 2023. aasta lõpuni kokku 1620 eurot (13,5*100*1,2) ja 2024.

aastal 1159 eurot (9,5*100*1,22). Seega määras maakohus kostja menetluskulude rahaliseks

suuruseks kokku 2779 eurot ning mõistis kostja menetluskulud selles ulatuses hagejalt välja.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud

maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.

Kohus on asjas esitatud tõendeid hinnates õigesti tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud

müügilepingu esemeks oleval sõidukil on mootoririke, mis takistab sõiduki sihtotstarbelist

kasutamist. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud sõidukil puuduste

esinemist juhusliku kahjustumise ja hävinemise riisiko ülemineku hetkel.

Maakohus tuvastas M. Meiuse arvamusele tuginedes õigesti, et kraaped silindrite hülssidel on

pikaajaliselt tekkivad kahjustused, need ei saanud tekkida aja jooksul, mis jäi tehnoülevaatuse

ja müügilepingu sõlmimise vahele. Seega pidid kraaped olema tekkinud juba enne 15.

jaanuaril 2022 toimunud ülevaatust ja olid olemas ka enne sõiduki üleandmist hagejale.

Maakohus leidis ekslikult, et kuna sõiduk läbis 15. jaanuaril 2022 ülevaatuse ning mootoril

ülevaatuse käigus probleeme ei tuvastatud, ei saa lugeda üksnes silindritel olevaid kraapeid

selliseks sõiduki mootori puuduseks, mis iseseisvalt takistaks sõiduki sihtotstarbelist

kasutamist.

M. Meius on selgelt välja toonud, et ka sõiduki mehaanilised kahjustused välistavad sõiduki

sihtotstarbelise kasutamise ja nendest tingituna on mootori vahetus vajalik. M. Meiuse, AS-i

Aasta Auto ning Anarin OÜ poolt koostatud tõenditega on tõendatud, et sõiduki

sihtotstarbeline kasutus on mootori puuduste tõttu lubamatu.

Kohus ei ole eristanud mootori rikke esinemist ja mootori rikke avaldumist. Sõiduki

mehaanilist puudust ei oleks müügilepingu sõlmimise hetkel olnud võimalik tuvastada,

kuivõrd see selgus alles hiljem diagnostika, endoskoopkaameraga tehtud fotode ja sõiduki

mootortöö hindamisel. R. Põdersalu ja M. Meiuse arvamustest järeldub, et puudus sõiduki

mootoris ei avaldunud kohe pärast sõiduki käivitamist sama jõuliselt nagu töösooja

mootoriga. Hageja seaduslik esindaja Raimo Raid ei oleks pidanud puudusest aru saama

müügilepingu sõlmimise hetkel, kui puuduse avaldumist ei märganud külma mootori korral

kumbki ekspert.

Asjakohane ei ole kohtu etteheide, et kohtule ei ole tõendeid selle kohta, kui pikk olnuks 17.

veebruari 2022 õhtul Tõrvas olnud ilmaolude korral 1,2-liitrise mootoriga Škoda mootori

töötemperatuuri saavutamiseks vajalik aeg.

Menetluses on kogutud piisavalt tõendeid selle kohta, et lepingu esemeks olnud sõiduki

mootor ei soojenenud enne hagejale üleandmist töötemperatuurini. Millel põhineb kohtu

teadmine bensiinimootori töötemperatuuri saavutamise aja kohta, otsusest ei selgu.

Hageja leiab, et kohus on seadnud hageja tõendamiskoormise standardi liialt kõrgele.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et tõendamiskoormis (vastavalt spetsiifilistele asjaoludele)

ei saa olla piiramatu (Vt nt RKTKo 3-2-1-49-17, p 25.1). Käesoleva menetluse ajal on

vaidlusalune sõiduk läbinud kolm eraldiseisvat diagnostikat, selle on üle vaadanud üks

registreeritud eraekspert ning kogu olemasoleva materjali põhjal koostas eksperdiarvamuse ka

teine ekspert, kes kõik on esitanud sõiduki rikke tekke tõenäolised põhjused. Mootori täpse

rikke tuvastamine oleks nõudnud mootori demonteerimist, mis oleks olnud veel täiendav aja-

ja rahakulu (eelkõige hagejale) ning sellega ei oleks jätkuvalt võimalik välja selgitada

võimalik toitesüsteemi rikke tekkimise ajahetke. Hageja on tõendanud, et kuivõrd sõiduki

mehaaniline kahjustus (kraaped silindrite seintel) pidid esinema enne juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko üleminekut, saab ta sõiduki mehaanilistele puudustele igal juhul

tugineda. Riigikohus on pidanud tõendamiskoormist täidetuks juhul, kui mingi asjaolu

esinemine on eluliselt usutav (vt nt RKTKo 2-17-7157, p 14). Hageja hinnangul ei ole

mõistlikku vaidlust selles, et eluliselt usutavam on sõidukil rikke tekkimine 33 päeva jooksul

(tehnoülevaatusest müügilepingu sõlmimiseni), kui 45 minuti jooksul vahetult pärast

müügilepingu sõlmimist. Kohus on tõendeid valesti hinnanud.

Tõendi selle ebausaldusväärsuse tõttu arvestamata jätmine tulla tõendi esitanud

menetlusosalisele üllatusena. Samuti peab teda teavitama sellest, miks peetakse tõendit

ebausaldusväärseks ning anda talle võimalus esitada oma vastuväited tõendi

ebausaldusvääruse väitele (RKTKo 2-14-61664/48, p 20). Kohus ei ole menetluses

avaldanud põhjendusi, miks AS Aasta Auto järeldusi sisaldavad tõendeid tuleb pidada

ebausaldusväärseks.

Kuna hagejat ei teavitanud eelnimetatud tõendi võimalikust ebausaldusväärsusest ja tal ei

olnud võimalus selle osas seisukohta esitada, on kohus AS-i Aasta Auto poolt antud tõenditest

nähtuvate järeldustega arvestamata jätmisel teinud muu hulgas ka üllatusliku kohtulahendi.

AS Aasta Auto on ametlik Škoda sõidukite esinduse ja edasimüüja, mistõttu on neil

eeldatavasti rohkem kogemust ja teadmisi seoses Škoda sõidukite ehituse ja seda marki

sõidukite potentsiaalsete vigadega. R. Põdersalu kinnitas, et Škoda esindus on usaldusväärne

ja teinud pooltele ettepaneku viia sõiduk AS-i Aasta Auto mootoririkke olemuse ja võimaliku

tekkepõhjuse väljaselgitamiseks.

Vastavalt TsMS § 232 lg-le 2 ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu,

kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega on kohus rikkunud menetlusõigust, jättes

otsuse tegemisel üllatuslikult ja alusetult kõrvale AS Aasta Auto poolt tehtud järeldused.

Kohus on ka M. Meiuse vastavad seisukohad alusetult kõrvale jätnud ning neid ebaõigesti

hinnanud.

Põhjendamatu on kohtu arusaam, et „suure tõenäosusega“ puuduste esinemine ei ole puuduste

esinemise tõendamiseks piisav. Olukorras, kus mingi asjaolu esinemine on eksperdi poolt

loetud väga tõenäoliseks, on hageja oma tõendamiskoormise täitnud, ning kostja oleks

pidanud asuma eksperdi poolt tuvastatu omapoolsete tõenditega ümber lükkama.

Jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et teatud

jõudluse kadu ning suurenenud õli ja kütusekulu ei saa 10 aastat vana sõiduki puhul lugeda

ebamõistlikuks, mistõttu ei saa lepingutingimustele mittevastavuseks lugeda sõiduki silindrite

hülssidel olevaid kraapeid. M. Meius on oma arvamuses leidnud, et mootori silindri pindadel

esinevate kraabete näol ei ole tegemist normaalse kulumisega, vaid tööpindade kahjustustega

ja nende kahjustuste tagajärjel suureneb mootori õlikulu, väheneb mootori jõudlus ja suureneb

kütusekulu. Ka kohus on ise sedastanud, et „ei ole alust kahelda M. Meiuse järelduses, et

silindri kahjustused pidid eksisteerima juba müügilepingu sõlmimisel ning et tegemist on

mehhaanilise kahjustuse, mitte normaalse kulumisega“. Kohtu järeldused on vastuolulised.

Otsuse punktis 13.4 leiab kohus, et kohus ei saa rajada oma otsust kontrollimata oletusele, et

sõiduki mootoris väljendunud rikke võivad olla põhjustanud hülsi pindadel olevad kraaped,

kuna võimalik on ka toitesüsteemi rike.

Käesolevas vaidluses on tuvastatud kaks sõiduki rikke võimalikku põhjust: puudus sõiduki

toitesüsteemis või mehaanilises osas, täpsemalt mootori silindrite kahjustus. Toitesüsteemi

rikke olemasolu saab, kõiki tõendeid arvesse võttes, pidada sama või isegi vähem

tõenäoliseks, selle puhul ei ole teada tekkimise aeg ning kuidas seda puudust kõrvaldada

saaks. Mehaanilise rikke puhul on tuvastatud selle esinemine nii endoskoopkaameraga tehtud

fotodele ja sõiduki mootori tööle tuginedes. Samuti on teada, et mootori silindrite kahjustused

pidid esinema enne 17. veebruari 2022 ja et nende olemasolu muudab sõiduki sellisel kujul

kasutuskõlbmatuks.

Hagejale jääb arusaamatuks, miks on kohus jaatanud toitesüsteemi rikke olemasolu, kuid

välistanud selle, et mootoris esineb mehaaniline rike, jättes kõrvale kõik asjakohased tõendid,

mis mehaanilise rikke olemasolu tõendavad.

5. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud

hageja kanda.

Maakohtu otsus hageja poolt vaidlustatud osas on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on

kohaldanud materiaalõigust õigesti ega ole rikkunud menetlusõiguse norme.

M. Meiuse arvamusega ei ole tõendatud lepingust taganemiseks aluse andva puuduse

esinemine juhusliku kahjustamise ja hävimise riisiko ülemineku hetkel kostjalt hagejale. M.

Meius ei ole ise sõidukit üle vaadanud. Ekspert R. Põdersalu leidis, et mootori

töötemperatuuril avalduva rikke põhjuseks peab ilmselt olema mootori toitesüsteemi mingi

probleem. Milles aga probleem täpselt seisnes, ei tuvastanud ei ekspert ega M. Meius.

Ekspertiis on tehtud ja erinevad arvamused koostatud 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses.

Hageja oli selleks ajaks sõidukiga sõitnud ca 1137 km ja kahjustanud oma tegevusega

mootorit. R. Põdersalu leidis oma arvamuse p-s 9, et peale rikke avaldumist pole sõiduki

sihtotstarbeline kasutamine ega sellega liikumine ilma mootorit täiendavalt kahjustamata

võimalik.

Õige on kohtu järeldus, et üksnes silindritel olevaid kraapeid ei saa lugeda selliseks sõiduki

mootori puuduseks, mis iseseisvalt takistaks sõiduki sihtotstarbelist kasutamist.

Kohus leidis õigesti, et hageja esitatud M. Meiuse arvamus ei kinnita täielikult, et mootor

vajaks vahetust ka siis, kui toitesüsteemi elektrisüsteemi või selle üksikkomponendi viga ei

eksisteeriks. Kohtu määratud ekspert pole kallutatud kummagi poole kasuks ning kohtu

määratud eksperdi arvamuse usaldusväärsus on suurem, sest ekspert on ekspertiisi käigus

sõiduki ise üle vaadanud. Samuti oli kohtul ja pooltel võimalus esitada eksperdile kohtu

kaudu küsimusi, mida eriteadmistega isikule polnud teha võimalik.

Eksperdi arvamuse kohaselt mootori külmkäivitusel töötab mootor tõrgeteta. Seega on väär

hageja väide, et sõiduki mootoris esines pärast käivitamist puudus.

Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt sõidukil esinevad sellised mehhaanilised puudused,

mis pidid enne müügilepingu sõlmimist olemas olema ning mis ka iseseisvalt esinedes

jaatavad hageja taganemisõiguse olemasolu, on vastuolus eksperdi arvamuses tehtud

järeldustega. Põhjendamata ja tõendamata on apellatsioonkaebuse väide, et asjas on

tõendatud, et sõiduki mootor ei saavutanud müügilepingu sõlmimise päeval töösooja

temperatuuri.

Kostja ei nõustu, et kohus on seadnud hageja tõendamiskoormise standardi liialt kõrgele.

Hageja viidatud Riigikohtu lahend ei ole asjakohane, selles on käsitletud tarbijalemüüki

vaidluses professionaalse automüüjaga.

Kostja ei nõustu, et maakohus on põhjendamatult jätnud kõrvale kõigis asjas kogutud

tõendites sisalduvad hageja positsiooni toetavad järeldused. Kuna hageja sõitis sõidukiga üle

tuhande kilomeetri, siis ei saanud sõiduki rike tekkida enne müügilepingu sõlmimist või selle

järgselt nagu hageja väidab (45 minuti jooksul vahetult pärast müügilepingu sõlmimist).

Sõidukiga liiklemist kinnitab ka sõidukile 8. märtsil 2022 sõlmitud liikluskindlustuse leping.

Hageja on sõlminud sõidukile veel 14. detsembril 2022 täiendava liikluskindlustuse lepingu,

mis annab alust järeldada, et sõidukiga liigeldi veel ca aasta hiljem peale müügilepingu

sõlmimist.

Kostja ei nõustu, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, jättes otsuse tegemisel

üllatuslikult ja alusetult kõrvale AS Aasta Auto poolt tehtud järeldused. Kohus luges kohtu

määratud eksperdi järeldusi usaldusväärsemaks võrreldes AS Aasta Auto järeldustega. Samas

kohus arvestas AS Aasta Auto järeldusi osas, milles need ei ole vastuolus eksperdi

arvamusega.

Kohus ei pea juba eelmenetluse käigus võtma seisukohta, kas poolte esitatud tõenditega on

võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks (RKTKo 3-2-1-41-15, p 19).

Hageja ei ole esitanud ringkonnakohtule tõendeid, näitamaks, et ta oleks maakohtu

selgitamise tulemusel saanud oma nõudeid täiendavalt ja usaldusväärselt tõendada.

Kokkuvõtvalt leidis maakohus õigesti, et tsiviilasjas esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et

sõiduki lepingutingimustele mittevastavus ehk viga mootori töös eksisteeris juba sõiduki

üleandmise ajal ja et hageja ei ole tõendanud lepingutingimustele mittevastavust kujutava

puuduse esinemist sõiduki üleandmisel ehk juhusliku kahjustamise riisiko ajal.

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse hagejalt välja mõistetud kostja lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse osas.

Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõistetaks hagejalt kostja kasuks välja

täiendavad menetluskulud 3475 eurot 25 senti. Kostja palub jätta apellatsioonimenetluse

kulud hageja kanda.

Maakohus on kostja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Maakohus on hinnanud ebaõigesti õigusabile

kulunud aega ning kulutuste põhjendatust.

Maakohtu otsusest ei ole arusaadav poolte menetluskulude koosseis, maakohus ei ole

hinnanud lepinguliste esindajate kulu vastavust menetluse keerukusele ja mahukusele.

Maakohtu diskretsiooni kohta puuduvad otsuses igasugused kontrollitavad põhjendused.

Menetluskulude suuruse määramise osas on maakohtu otsus täielikult põhjendamata ja

kontrollimatu.

Maakohus pole võtnud seisukohta ning on jätnud põhjendamata järgnevate menetluskulude

komponentide välja mõistmata jätmise: 5. mai – 18. juuli 2023 menetlusdokumendi

vastuvõtmine e-toimikust, tutvumine 5. juuni 2023. a kohtukirjaga ja eksperdi kirjaga kohtule,

nõupidamine kliendiga, e-kirjavahetus kohtuga, istungiaja kooskõlastamine ja taotluse

koostamine istungi pidamiseks menetluskonverentsina, e-kirjavahetus hageja esindajaga 1

tund ja 34 minutit; 15. november 2023 menetlusdokumentide vastuvõtmine e-toimikust ja

tutvumine 29. septembri 2023. a ja 19. oktoobri 2023. a kohtumäärustega 16 minutit; 19.

detsember 2023 menetlusdokumentide vastuvõtmine e-toimikust, tutvumine 12. detsembri

2023. a ja 18. detsembri 2023. a kohtumäärustega, tutvumine ekspertarvamusega ning

kohtuistungi kooskõlastamine 1 tund ja 1 minut; 1. märts 2024 menetlusdokumentide

vastuvõtmine e-toimikust, tutvumine hageja seisukoha ja tõenditega, istungiaja

kooskõlastamine, tutvumine 26. veebruari 2024. a kohtumäärusega 1 tund ja 59 minutit; 27.

märts 2024 menetlusdokumendi vastuvõtmine e-toimikust 5 minutit; 5. aprill 2024 suhtlemine

kliendiga ja taotluse koostamine istungi pidamiseks menetluskonverentsina 10 minutit.

Kostja esitas 6. mail 2024 vastuse hageja menetluskulude nimekirjale ja taotluse kohtuotsuse

täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks ning täiendava menetluskulude nimekirja.

Maakohus jättis 6. mail 2024 esitatud menetluskulud hindamata.

Maakohtu põhjendused seonduvalt kostja lepingulise esindaja tööajamahuga on selgelt

ebapiisavad ega ole veenvad. Maakohus on lepingulise esindaja ajakulu vähendanud ilma

sisuliste ja jälgitavate põhjendusteta.

7. Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja antud õigusabikulule kulunud aja põhjendatuse ja

vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja apellatsioonkaebustes esitatud väited ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.

Kostja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus määrab

kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise

eest ringkonnakohtus 976 eurot ja mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja, hagejal tuleb

tasuda viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).

9. Hageja nõuab kostjalt müügilepingust taganemise tagajärjel müügilepingu täitmiseks

üleantud raha, kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest ja viivist mõlemalt nõudelt.

Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled maakohtu poolt tuvastatus, et pooled sõlmisid 17.

veebruaril 2022 sõiduki müügilepingu ja kostja andis kohe pärast müügilepingu sõlmimist

sõiduki hagejale üle. Maakohus tuvastas, et hageja on taganemisavalduse kostjale teinud,

leides samas, et taganemisavalduse tegemise aja suhtes puudub pooltel üksmeel. Kostja andis

sõiduki omandi hagejale üle müügilepingu sõlmimisega samal päeval 17. veebruaril 2022.

Hageja nõuete rahuldamise eelduseks on see, et müügileping on taganemise tõttu lõppenud.

Selleks, et lugeda lepingupool lepingust taganenuks, peavad olema täidetud nii taganemise

materiaalsed kui ka formaalsed eeldused (vt nt RKTKo 30.05.2013, 3-2-1-34-13, p 14).

10. Kehtiva taganemise puhul peab olema tegemist olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg

2).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asjas esitatu põhjal tuvastanud, et sõidukil on

mootoririke, mis takistab sõiduki sihtotstarbelist kasutamist ja tegemist on

lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 2 mõistes. Ringkonnakohus nõustub

selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (kohtuotsuse p 12.1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ka selles, et menetluses ei ole

tõendamist leidnud, et puudus esines sõidukil sõiduki kostjale üleandmise hetkel (maakohtu

otsuse p 12.2).

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele leiab ringkonnakohus järgmist. Maakohus on

põhjendatult asjas läbiviidud ekspertiisile tuginedes leidnud, et üksnes silindritel olevaid

kraapeid ei saa pidada selliseks sõiduki mootori puuduseks, mis iseseisvalt takistaks sõiduki

sihtotstarbelist kasutamist (apellatsioonkaebuse p 2.3jj). M. Meiuse arvamusest ei tulene

vastupidist. M. Meius leiab vastuse p-s 5, et mehaaniliste kraabete kõrvaldamiseks silindri

hülsside pinnalt on vaja vahetada mootori plokk koos kolbide ja kolvirõngastega (I kd, tl 177).

Sellest ei saa aga automaatselt järeldada, et ainuüksi kraabete tulemusel on sõiduki

sihtotstarbeline kasutamine välistatud. Maakohus on õigesti tuginenud ka sellele, et M. Meius

ei vaadanud arvamust tehes sõidukit üle. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus kahelda kohtu

määratud ekspertiisi õigsuses.

Maakohus ei ole mootori puuduste eksisteerimise aja kindlakstegemisel tuginenud olulisel

määral lepingusõlmimisele eelnenud hageja esindaja proovisõidule. Maakohus on õigesti

tuvastanud, et mootoril väljendunud probleemiga ei olnud võimalik läbida tehnoülevaatust 15.

jaanuaril 2022, sest heitgaase mõõdeti töösooja mootori korral ning selles osas

tehnoülevaatusel probleeme ei tuvastatud. Seega pidi rike, mis takistab sõiduki kasutamist,

tekkima igal juhul peale seda kuupäeva. Maakohus on õigesti leidnud, et asjas ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, millisel temperatuuril sõiduki üleandmine toimus.

11. Maakohus ei ole tõendamiskoormise jaotamisel hagejale liiga kõrgeid standardeid

esitanud. Õige ei ole hageja apellatsioonkaebuse väide, et müügilepingu rikkumisest tuleneva

nõude puhul oleks hageja tõendamiskoormis pidanud piirduma üksnes oma nõude

põhistamisega (usutavaks tegemisega, apellatsioonkaebuse p 2.12). Hageja poolt viidatud

Riigikohtu lahendis (RKTKo 18.11.2020, 2-17-7157, p 14) kirjeldatud juhul ei olnud kohus

poole esitatud tõendeid analüüsinud ega nendega arvestamata jätmist põhjendanud. Maakohus

on praegusel juhul hinnanud poolte esitatud tõendeid ja oma seisukohta põhjendanud. Asjas

on läbi viidud ekspertiis.

Maakohus on otsuse p-s 13.1 põhjendatult selgitanud, miks ta eelistab tõendite osalise

vasturääkivuse puhul kohtu poolt läbiviidud eksperdi arvamust. Ringkonnakohus nõustub

selles osas maakohtuga (apellatsioonkaebuse p-d 2.13).

Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetlusõigust rikkudes teinud pooli üllatavat

lahendit. Maakohus on tõendamiskoormise jaotust ja kohtulahendi tegemiseks olulisi

asjaolusid pooltele kirjeldanud 30. novembril 2022 ja 18. detsembril 2023. Viimasena

mainitud kohtumääruses juhtis maakohus hageja tähelepanu pärast kohtupoolse

ekspertarvamuse saamist sellele, et tal tuleb esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, lepingu

eseme puudused eksisteerisid või pidid eksisteerima juba lepingueseme üleandmisel.

Riigikohus on osutanud, et juhul kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning selle

õigusliku alusega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele

eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude

rahuldamiseks (vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Praeguses menetluses on

maakohus pooltele selgitanud tõendamiskoormise jaotust ja seda, et hagejal tuleb esitada

täiendavaid tõendeid ja kuulanud menetlusosaliste seisukohad ära kohtuistungil.

12. Ringkonnakohus leiab täiendavalt, et isegi kui asuda seisukohale, et puudus sõiduki

mootoris esines selle üleandmise ajal hagejale, ei ole hageja andnud kostjale puuduse

kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega, mistõttu ei olnud hagejal õigust müügilepingust kehtivalt

taganeda.

Riigikohus on leidnud, et juhul, kui lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel lepingust seetõttu,

et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud

üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele lepingupoolele täiendava tähtaja

kohustuse täitmiseks (VÕS § 114). Ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata

võib kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganeda erandjuhul. Selliseks erandiks võib

olla nt asjaolu, et rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise

lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui teine lepingupool teatab,

et ta oma kohustust ei täida (VÕS § 116 lg 4 teine lause) (vt RKTKo 12.10.2010, 3-2-1-80-10,

p 12).

VÕS § 223 täiendab VÕS § 116 lg-s 2 sisalduvat olulise lepingurikkumise aluste loetelu

täiendavate alustega müüjapoolse müügilepingu mittekohase täitmise puhuks, mis väljendub

lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises ostjale.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga (I kd, tl 27 pöördel), et hageja ei ole kostjale täiendavat

tähtaega eseme parandamiseks andnud. Kostja väitel ei keeldunud ta eseme parandamisest.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole menetluses tõendanud neid asjaolusid, mis annaksid

talle aluse müügilepingust taganeda VÕS § 223 lg 5 järgi ilma kohustuse täitmiseks

täiendavat tähtaega määramata. Hageja leidis, et defektne mootor on niivõrd oluline

lepingurikkumine, mis annab õiguse taganemiseks ilma nõuetekohaseks täitmiseks tähtaega

määramata. Ringkonnakohus hageja ei nõustu. Ka mittetöötavat mootorit saab parandada,

hageja ostis kasutatud sõiduki, lisaks tõendab parandustööde võimalikkust asjas läbiviidud

ekspertiis, milles ekspert leidis vastuseks kohtu küsimusele, kas sõiduki mootor vajab sellel

tuvastatud vigade tõttu väljavahetamist, et eksperdile esitatud sõiduki Škoda mootori

mehhaaniline osa on küll kulunud, kuid eksperdile avaldunud rikke iseloomust lähtudes see

vahetust ei vaja. Mootori seadmiseks töökorda tuleb kõrvaldada toitesüsteemi rike (I kd, tl

128).

Kuigi VÕS § 114 on dispositiivne, ei ole hageja tuginenud ka sellele, et pooled oleksid kokku

leppinud kostja taganemisõiguses ilma täiendavat tähtaega andmata.

13. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on

kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui

madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16,

p 56).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga iseenesest selles, et maakohus on jätnud arvestamata kostja

6. mail 2024 esitatud täiendava menetluskulude nimekirja ega ole selle arvestamata jätmist

põhjendanud.

Maakohus määras pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 30. aprillini 2024,

seega on kostja täiendav menetluskulude nimekiri esitatud pärast maakohtu määratud tähtaja

möödumist. TsMS § 331 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud

tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse,

tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta

kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks

oli mõjuv põhjus. Maakohus oli määranud lahendi avalikult teatavakstegemise ajaks 7. juuni

2024, seega oli maakohtul piisavalt aega selleks, et küsida kostja täiendava menetluskulude

nimekirja kohta hageja seisukohta (TsMS § 176 lg 8). Kostja täiendava menetluskulude

nimekirja jättis maakohus põhjendamatult arvestamata.

Eeltoodule vaatamata on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu poolt välja mõistetud

kostja lepingulise esindaja kulud vastavad tervikuna tsiviilasja keerukusele ja mahule.

Hagejalt täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks ei ole alust.

Maakohus luges kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks kokku 23 tunni ulatuses,

sellest 9,5 tundi 2024. aastal ning 13,5 tundi 2022. ja 2023. aastal. Ringkonnakohtu hinnangul

on eelnimetatud ajakulu asja keerukust ja mahtu arvestades piisav, arvestades sh maakohtu

poolt arvestamata jäetud kostja täiendavas menetluskulude nimekirjas toodud

menetlustoiminguid (12. septembri 2023. a kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel

osalemine, istungi protokolliga tutvumine ning hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumine

ja sellele vastuse koostamine).

Kostja on apellatsioonkaebuses õigesti märkinud, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel vajadust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku

õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt

väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja

mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kostja

lepingulise esindaja ajakulu vähendamist piisavas ulatuses põhjendanud.

14. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad hageja

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulusid ei hüvitata TsMS § 178 lg 4 kohaselt.

Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulud 2018 eurot 83 senti

(sh käibemaks). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot, millele lisandub

käibemaks, ja ajakulu kokku 16 tundi ja 33 minutit, sh toimingud seoses apellatsioonkaebuse

koostamisega 2 tundi ja 23 minutit, hageja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega 13

tundi ja 35 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamisega 35 minutit.

15. Kostja lepingulise esindaja kulud seoses apellatsioonkaebuse koostamisega ei kuulu

TsMS § 178 lg 4 kohaselt hüvitamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses hageja apellatsioonkaebusele vastamise ja

menetluskulude nimekirja koostamisega 8 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus

on põhjendatud. Ringkonnakohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks, mis

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista, 976 eurot (sh käibemaks).

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS §

177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja ringkonnakohtus kantud

menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)