3-23-1802/57 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1802

Haldusasi

Xi kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse üldkorralduste

tühistamiseks – Oja teele paigaldatud märgid „Sissesõidu

keeld“ – ning märkide eemaldamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx), volitatud esindaja

Leelia Kirs

Vastustaja – Jõelähtme vald, volitatud esindaja Elvis Tõnnison

Kolmandad isikud - Y, Y, Y, Y, Y ja Y, Y, Y, Y ja Y, Y, Y

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus paikvaatluse korraldamiseks

rahuldamata.

2. Rahuldada kaebus.

3. Tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse üldkorraldused; s.o

Jõelähtme vallas Uuskülas Oja tee ja Rebase tee

ristmikule ning Oja tee ja Maardu tee ristmikule

paigaldatud liiklusmärgid „Sissesõidu keeld“, ning

kohustada vastustajat liiklusmärke eemaldama.

4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud

summas 4395,24 eurot. Muud menetlusosaliste

võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda.

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi ja

isikukood

ning

kolmandate

isikute

nimed

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.10.2024 a.

Kui menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse

teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, võib

apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõelähtme vallas asuva Uusküla külavanem tegi 05.06.2023 Jõelähtme vallale ettepaneku (dtl 44)

paigaldada Oja tee otstesse sissesõidu keelu märk (331) koos lisatahvliga „välja arvatud Oja tee

elanikud ja prügivedu“ või teenindav transport (891b). Hiljemalt 18.06.2023 (dtl 9) paigaldati

1(8)

Jõelähtme vallas, Uusküla külas, Oja tee mõlemasse otsa läbisõitu keelav liiklusmärk koos Oja tee

elanikele ja teenindavale transpordile erandit kehtestava sildiga. X uuris piirangu kehtestamise kohta

nii Uusküla külavanemalt kui ka Jõelähtme vallalt. Külavanema sõnul algatasid piirangu Oja tee

elanikud. Vald Xi päringutele ei vastanud.

2. X esitas 14.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse üldkorralduse

tühistamiseks – Oja teele paigaldatud märgid „Sissesõidu keeld“ – ning märkide eemaldamiseks

kohustamiseks. Kaebuse põhjendused:

1. Oja tee kasutamise piiramine on toonud kaasa olukorra, kus kaebaja ja tema pereliikmed on

sunnitud igapäevaselt kasutama Rebase teelt väljasõitu Maardu teele. See väljasõit on ohtlik.

Tegemist on nüüdseks ainsa väljasõiduteega. Vastustaja on möönnud, et ristmiku nähtavuse

parendamiseks tuleb rakendada meetmeid. Rebase tee on nii kitsas, et korraga ei mahu üks auto

sõitma Maardu teele ja teine Rebase teele.

2. Piirangu seadmisel on tehtud kaalumisviga ning eelistatud Oja tee elanike mugavust teiste

külaelanike põhjendatud huvile vältida liiklusohtlikku olukorda Rebase tee kaudu väljasõidul.

Väited Oja tee liiklustiheduse ja kiiruspiirangute pidevate rikkumiste kohta ei vasta tõele ning

isegi siis ei ole tegemist kohase ega proportsionaalse lahendusega. Vajadusel tuleb tugevdada

järelevalvet.

3. Ilmselge on, et Oja tee elanikud eelistavad, kui piirataks nende tänavalt läbisõitu. Sealjuures on

nad eelistatud seisus, kuna neile piirang ei kohaldu. Oja tee ääres kasvavad puud ja põõsad,

millega kõik hoovid on teest eraldatud ning kõik elumajad ning hoovide väravad asetsevad teest

eemal. Kuna ükski krunt ei ole tänavale avatud, siis Oja teel liigeldes ei segata sealseid elanikke.

Oja tee sillutise osa on kitsas ja halvas seisukorras, mistõttu ei vali kaebaja seda teed mugavuse

pärast.

4. Piirangu eemaldamine ei too kaasa olukorda, kus teed hakkaks kasutama Maardu linna elanikud,

sest seda ei tehtud ka enne keelumärke. Kaebaja taotleb alternatiivselt, et läbisõit oleks lubatud

Uusküla elanikele ja teenindavale transpordile.

5. Piirangu seadmise menetlus on õigusvastane, kuna külaelanikke ei kaasatud menetlusse.

Liikluspiirangu seadmiseks puudub mõni LS §-s 12 nimetatud alustest.

6. Kaebaja taotleb lisaks videotele olukorrast parema ülevaate saamiseks paikvaatluse läbiviimist, sh

Oja tee seisukorra tuvastamiseks.

3. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:

1. Liiklumise piiramine on tingitud vajadusest tagada liiklejate ohutus ja vältida olemasoleva tee

kahjustumist. Oja tee on rajatud teeäärsetele kinnistutele juurdepääsuks ning selle parameetrid ega

seisund võimalda seda kasutada transiitliikluse läbilaskmiseks. Faktiliselt ei ole liiklusohutust

võimalik tagada ilma täiendavate liikluskorraldusvahenditeta, sj ei ole varem rakendatud liikluse

rahustamise meetmed täitnud oma eesmärki. Tegemist on endiselt avaliku teega, kus võivad kõik

vabalt ja piiranguteta jalgsi liigelda. Piiratud on üksnes sõidukitega liiklemine.

2. Kaebajale on jätkuvalt tagatud väljasõit Maardu teele ning Maardu teelt koju läbi Rebase tee.

Liikluskorralduse muutmisega ei ole pikenenud ka kaebaja kinnistule juurepääs. Kaebajal ei ole

võimalik kaitsta Maardu tee kergliiklusteed kasutavate, teiste Uusküla külaelanike ega muude

kolmandate isikute õigusi.

3. Väljasõit Rebase teelt Maardu teele ei ole ohtlikum. Liiklusvoog Maardu teel on sama sõltumata,

kummalt teelt välja sõidetakse, samuti tuleb nii Rebase teelt kui ka Oja teelt Maardu teele sõites

ületada kergliiklustee. Rebase tee seisund on parem ning see arvestab suurema liiklusvooga.

4. Menetlusnorme ei ole rikutud. Liikluskorralduse muutmise ettepaneku tegi külavanem, kelle poole

on Oja tee elanikud tee transiitliikluseks kasutamise osas korduvalt pöördunud. Kaebaja

kaasamine ei olnud HMS § 40 lg 3 p 6 alusel vajalik.

5. Tänava elanikud on pärast liiklusmärkide paigaldamist pöördunud valla poole uuesti selgitades, et

märgid ei ole eesmärki täitnud ja teinud ettepaneku paigaldada teele betoonplokkidest tõkised

transiitliikluse vältimiseks.

2(8)

4. Kolmandad isikud peavad paigaldatud liiklusmärke vajalikuks:

1. Oja tee on kitsas ega ole mõeldud transiitliikluseks. Teekate ei ole hea ega kindel, talviti väga

märg ja suviti tolmune, puudub jalakäijate tee. Oja tee elanikud järgivad tee olukorda ja sõidavad

ettevaatlikult. Rebase teel on parem teekate ja mugavam parema nähtavusega väljasõit Maardu

teele. Rebase teed on Maardu teele väljasõiduks kasutatud üle 20 aasta.

2. Liiklusmärkide eemaldamisel hakkavad teed kasutama võõrad autod, sh Maardu linna autojuhid,

et vältida Maardu teel olevaid teetõkiseid ja seal tihti liiklust kontrollivaid politseipatrulle. Võõrad

autod ei pea kinni kiirusepiirangust ja ohustavad teel liiklevaid lapsi ja loomi.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohtul on seni lahendamata kaebaja 24.07.2024 esitatud taotlus paikvaatluse läbiviimiseks.

Kaebaja soovis paikvaatluse läbiviimist, et tuvastada Oja tee piisavalt hea seisukord ning võrrelda

Oja teelt ja Rebase teelt Maardu teele väljasõitude ohutust.

Kohus jätab paikvaatluse taotluse rahuldamata, kuna asjaolusid, mida kaebaja soovib paikvaatlusega

tõendada, on piisavalt tõendatud ja täiendav tõendamine ei ole vajalik (HKMS § 62 lg 2 ls 2). Oja tee

seisukord ning eelnimetatud väljasõidud on nähtavad ja kohtu jaoks vajadusel hinnatavad nii kaebaja

kui ka vastustaja esitatud tõenditelt (dtl 7, 8, 19, 47, 48, 60, 61, 248, 249).

6. Kaebuse eesmärk on Jõelähtme vallas Uuskülas Oja tee ja Rebase tee ristmikule ning Oja tee ja

Maardu tee ristmikule paigaldatud liiklemispiirangu (liiklusmärgid „Sissesõidu keeld“) eemaldamine.

Seetõttu võttis kohus menetlusse liiklusmärkide kui üldkorralduste tühistamise nõude ja

kohustamisnõue nende eemaldamiseks. Kaebaja esitas 24.07.2024 alternatiivse kohustamisnõude

keelumärkidele lisatahvli lisamiseks, mille kohaselt ei kehtiks sissesõidu keeld Uusküla

külaelanikele, külalistele ja teenindavale transpordile.

7. EhS § 92 lg 5 sätestab, et avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks

määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid

järgides. EhS seletuskirja1 kohaselt integreeriti EhS ja ehitamisega mitteseotud osas teistesse

seadustesse senise teeseaduse (TeeS) regulatsioon (lk 136). Avalikuks kasutamiseks mõeldud teed on

riigi või kohaliku omavalitsuse hallata ning nende kasutamine on tasuta ja kõigile kättesaadav (lk

139).

Kuni 30.06.2015 sätestas TeeS2 § 4 lg 1 - Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, riigi talitee,

kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks käesolevas seaduses ja

teistes õigusaktides sätestatud piirangutega.

8. Liiklusseadus sätestab avalikult kasutatava tee kontekstis järgmist:

§ 6. Liikluse korraldamine

(1) Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda

minimaalselt kahjustav liiklus.

(2) Liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega.

§ 12. Liikluspiirangud

(1) Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist lähtuvalt

massist, teljekoormusest, mõõtmetest, kategooriast või jalakäijate liiklemist või keelata see liiklejate

ohutuse tagamiseks, teehoiutööde tegemiseks, tee ja teerajatiste kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda

kahjustava mõju vähendamiseks või rahvatervise seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c-f9b761fb9b92/ehitusseadustik/

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014024

3(8)

(2) Kui liikluse piiramine ei ole tingitud looduslikest mõjudest (pinnase sulamine, tormi-,

vihmakahjustused või muu selline mõju) või teistest erakorralistest asjaoludest, peab teeomanik või

piirangu kehtestaja tagama liiklejate juurdepääsu liikluspiirangualasse teiste teede kaudu, muu

liikumisvõimalusega või teisel ajaperioodil.

Liiklusseaduse seletuskirjas3 on § 12 (seletuskirjas § 11) kohta selgitatud järgmist (lk 7jj):

-

Teeomanik võib rakendada piiranguid liiklusele et tagada elukeskkonda (rahvatervise seaduse mõistes),

liiklejate ohutust, looduskeskkonda või teerajatisi kahjustavate mõjude vähendamine.

-

Liiklejate ohutuse tagamiseks on piirangud kõige sagedasemad. Nii liiklusõnnetuste kui liiklusriski

vähendamiseks on sageli otstarbekas muuta teed ühesuunaliseks, keelata osa pöördeid, keelata möödasõit,

keelata raskesõidukite liiklus, vähendada liiklusriske lasteasutuste vahetus läheduses, suunata osa ristmikel

liiklusvoost teistele teedele jms.

-

Tee ja teerajatiste kaitseks, eriti teede lagunemise perioodil või rajatiste kandevõime vähenemise korral

kahjustuste vältimiseks või vähendamiseks, on piirangute kehtestamine sageli ainuvõimalik abinõu.

-

Igasuguse alalise piirangu kehtestamise eel peaks teeomanik analüüsima erinevaid alternatiivseid

lahendusvariante, nende mõju liiklusohutusele, keskkonnale ja ettevõtluse arendamisele ning sellise

analüüsi alusel tegema läbimõeldud otsuse.

-

Avalikult kasutatava tee omaniku poolt liikluse piiramise kohta tehtud otsus on oma sisult haldusakt, mis

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lg 2 kohaselt peab olema kohane, vajalik ning

proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Piirangute kehtestamisele tuleb kohaldada haldusmenetluse

põhimõtteid, mis tähendab muuhulgas ka seda, et analüüsida tuleb piirangu mõju.

-

Liikluse piiramine on osa liikluse korraldamisest. Liikluse korraldamise (sh piiramise) menetluse ja sellest

teavitamisega seoses tuleks eristada nö tavalist liikluskorraldust, millel kahtlemata on mõju (nt ei saa

inimene teha vasakpööret oma kodutänavale, vaid peab tegema vasakpöörde kas eelmiselt või järgmiselt

ristmikult; teatud tänavate määramine ühesuunaliseks; kiiruspiirangud; künnised teedel jne), sellistest

otsustest, mis omavad ulatuslikumat mõju (näiteks Tartu maantee; mõne põhimaanteel oleva silla ületamise

keelamine teatud massiga sõidukitele seoses silla võimaliku konstruktsioonivea analüüsiga jne).

-

Juhul kui liikluspiirangul pole olulist mõju kogu piirkonna liikluskorraldusele, see tähendab, et piirang

puudutab ainult teatud liiklejaid (nt loomveokid, traktorid, metsaveokid või muu) või piirang on ajaliselt

lühike või liiklustihedus antud teeliiki arvestades on väike jne, võib teeomanik jätta haldusakti andmata,

kuid ta peab siiski liiklusmärgi paigaldamise kohta tehtava otsustuse (kuhu, milleks, milliseks ajaks jne)

tegemisel järgima haldusmenetluse põhimõtteid ja muid haldusmenetluse läbiviimisele kehtestatud

nõudeid.

-

Seega peab teeomanik kehtestatud piirangud õigeaegselt avalikustama ja arvestades HMS § 108 lõiget 1

olema valmis koheselt kirjalikult piirangut põhjendama isikule, kelle õigusi on piiratud.

9. Kohus nõustub olulises osas seletuskirjas toodud põhimõtetega, sh ennekõike osas, et tegemist

peab olema kaalutud otsustusega. Kohus ei nõustu küll sellega, et sõltuvalt piirangu ulatusest või

kestusest on tegemist üksnes toiminguga (vt viide HMS § 108 lg-le 1); vaid kõik liikluspiirangud on

mõju suurusest sõltumata haldusaktid, mille põhjendused peavad olema piirangu kehtestamise aja

seisuga kontrollitavad.

Täiendavalt nähtub seletuskirjast, et liikluspiirangute rakendamiseks peab olema avalik huvi –

inimeste ohutus, tee korrastamine või kahjustamise vältimine; looduskeskkonda kahjustava mõju

vähendamine või elukeskkonna tagamine. Selliste eesmärkidega on seotud nt müra vähendamiseks

liikluse ümber suunamine või lubatud sõidukiiruse piiramine. Samuti heitgaaside mõju või

liiklusummikute korral on sobivaks meetmeks liikluse piiramine, nt koosseisu, sageduse või

sõidukiiruse kaudu.

10. Erinevate piirangute seadmisel on peetud põhjendatuks:

3 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e3506c40-055f-75e1-8d5b-0d6a0dcd8638/

4(8)

-

bussipeatuse asukoha määramisel avalikku huvi ühistranspordi käigus hoidmiseks, mis on

kaalukam kui elanike huvi vältida bussipeatust oma elukoha vahetus läheduses. Avalikku huvi

põhjendas täiendavalt, et peatuvad bussid takistasid pöörde tegemist, riskmiku liiklustihedus oli

kasvanud, mis tekitas ummikuid, bussid ei püsinud graafikus, bussidele tuli tagada

tagasipööramise võimalus ning konkreetse tänava laiemaks ehitamine ei olnud võimalik (Tallinna

Ringkonnakohtu 19.06.2014 otsus nr 3-12-2292, p 9).

-

massipiirangu kehtestamine olukorras, kus tee seisukord raskeveokitega regulaarset liiklemist ei

võimalda (Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2016 otsus nr 3-14-424).

-

avalikkusele kasutada võimaldatud puhkekohale ja kallasrajale avalikku teed mööda juurdepääsu

tagamisel olid piisavad naabrite turvalisuse ja privaatsuse tagamiseks piirangutena massipiirang,

kiirusepiirang, öise liiklemise keeld ning parkimise ja peatumise keeld (Tallinna Ringkonnakohtu

13.10.2023 otsus nr 3-21-2113, p 18). Häiringute ülemääraseks muutumisel tuleb kaaluda

täiendavate piirangute kehtestamist (p 19).

11. Käesoleval juhul on Oja tee mõlemasse otsa paigaldatud märk 331 „Sissesõidu keeld“, mis

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste

tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 p 17 kohaselt keelab kõigi sõidukite edasisõidu. Lisatahvli

alusel võivad märgist edasi sõidukitega liigelda vaid elanikud ja teenindav transport. Seega on

välistatud kõigi teiste isikute, sh ka nt kolmandate isikute külaliste poolt tee kasutamine sõidukiga.

Sissesõidukeelu märgi kasutamine avalikult kasutataval teel ei ole lubamatu. Tavapraktikas

kasutatakse märki tihti nt mahasõitudel erateedele või ka suurtel ristmikel või ühesuunalisel tänaval

vastassuuna märkimiseks. Ka ei ole välistatud, et sissesõidukeelu märke kasutatakse avalikes

huvides, nt sadamates, piiritsoonis või kindlates kohtades nt lasteasutuste lähistel. Samuti on üldteada

asjaoluna Tallinna Vanalinnas olulises osas sissesõit takistatud, mida saab avaliku huvina põhjendada

mh väärtusliku muinsuskaitselise väärtusega keskkonna säilitamise eesmärgiga.

12. Kohus leiab samas, et liikluspiirangud peavad olema kooskõlas EhS § 92 lg-s 5 sätestatuga, et

oma olemuselt võib avalikult kasutatavat teed kasutada igaüks. Liiklust võib piirata, kuid see

piiramine peab toimuma avalikes huvides ning eelistada tuleb lahendusi, mis riivavad vähem, kuid

säilitavad tee kasutamise võimaluse, nt liiklusele ühes suunas, piiratud kiirusega, suuremaid või

raskemaid sõidukeid välistades.

Avalikule teele seatud liikluspiirangud oma kogumis ei tohi muuta teed de facto erateeks.

Tartu Ringkonnakohus käsitles 30.11.2021 otsuses nr 3-19-1220 küsimust, kus isik soovis avalikult

kasutatava teelõigu sulgemist, v.a ligipääs kodule, sh teenindavate sõidukitega. Kohus leidis:

-

Ükski LS § 12 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alternatiividest ei näe siiski ette tee alalist sulgemist, vaid

ainult tee ajutist sulgemist või teel liikluse piiramist elu- ja looduskeskkonna kaitseks ning

liiklusohutuse tagamiseks.

-

Kaebaja kinnistu katastriüksuste vahelise maantee lõigu sulgemisel viisil, et seda saab kasutada

vaid kaebaja, loobuks vald ringkonnakohtu hinnangul kaebaja huvides nii enda kui ka igaühe

õigusest teelõiku takistamatult kasutada. Sellega muutuks ka tee avalik-õiguslik seisund.

-

Kaebaja taotluse rahuldamine muudaks praegu ühelt maanteelt teisele viiva tee kaheks umbteeks

ning piiraks oluliselt nii kinnisasjade omanike kui ka avalikkuse võimalusi teekonna valikul.

-

Vaidlusaluse teelõigu tähistamine umbteena või sissesõidukeelu kehtestamine on mõjult

samaväärsed tee avaliku kasutamise lõpetamisega. Arvestades avalikku huvi tee jätkuvaks

kasutamiseks, ei saanud vastustaja seetõttu nende ettepanekutega arvestada.

13. Käesoleval juhul on vastustaja tuginenud Oja tee elanike soovidele, kuivõrd Nõmme, Lepiku ja

Lõhmuse tee elanikud kasutavad Oja teed otseteena (dtl 9, 44). Kohus tuvastas kolmandate isikute

5(8)

kaasamise määruses, et eelduslikult kasutavad Oja teed 10 kinnistu elanikud, kes elavad Oja teest

põhja pool ja kellel on väljasõit Oja teele.

Maa-ameti kaardiserveri järgi võib tuletada, et Nõmme, Lepiku ja Lõhmuse tee ääres (Lõhmuse tee

ääres mõttelist piirjoont Kasesalu teega tõmmates) on muudatusest mõjutatud ligikaudu 30 leibkonda

või kinnistuomanikku koos peredega. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on Nõmme tee elanik ning

ka, et liikluspiiranguga on soovitud nimelt kaebaja kui Nõmme tee elaniku otseteena kasutatava tee

kasutamine lõpetada (vt dtl 9). Seega riivab haldusakt kaebaja subjektiivsed õiguseid.

Kohtumenetluses ei ole seatud selget piiri, millisest hetkest muutub piirkonnas elavate inimeste

erahuvi avalikuks huviks. Riigikohus on otsuses nr 3-20-1280 leidnud, et kui tänavat kasutab

liiklemiseks keskmiselt 200 autot, saab kasutusvajadusest ja -intensiivsusest järeldada avalikku huvi

elurajoonile juurdepääsutee küsimuse lahendamiseks (p 10.1). Küll aga ei saa kohtu hinnangul

avalikuks huviks pidada Oja tee äärsete kinnistute elanike soovi piirata ligikaudu 30 leibkonna

võimalust avalikult kasutatavat Oja teed kasutada.

14. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 22.12.2016 otsuses nr 3-15-3082 liikluskorraldusvahendi

põhjendamise kohta järgmist:

Kuigi liikluskorraldusvahendi kui haldusakti (HMS § 51 lg 2 tähenduses üldkorralduse – nt

Riigikohtu 07.05.2003 määrus nr 3-3-1-31-03, p-d 15–18; Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2014

otsus nr 3-12-2292, p 8) vormierisusi arvestades ei ole selles endas põhjenduste esitamine

objektiivselt võimalik, oleks vähemasti statsionaarse liiklusmärgi paigaldamise (st senise

liikluskorralduse muutmise) kohta siiski võimalik koostada eraldi põhjendusi sisaldav dokument

(nt seletuskiri) juba koos vastava märgi paigaldamisega. See oleks vajalik eriti praegusega

sarnases olukorras, kus vastustajal on haldusakti andmisel (s.o LS § 6 alusel liikluse

korraldamisel) ulatuslik kaalutlusõigus ning samas pidi talle olema arusaadav ja seega

mõistlikult ettenähtav, et kõnealuse liikluskorraldusvahendi paigaldamine mõjutab paljude

isikute õigusi ja kohati vastandlikke huve. Ka üldkorralduse spetsiifiline vorm ei vabasta

haldusorganit iseenesest HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustusest (vrd

Riigikohtu 31.05.2011 otsus nr 3-3-1-85-10, p-d 40–44). Sellele vaatamata ei ole vaidlustatud

haldusakti tühistamine põhjendatud, kui kohus on veendunud, et vastustaja lähtus liiklusmärgi

paigaldamist otsustades tõepoolest samadest kaalutlustest, millele ta on hiljem kohtumenetluses

tuginenud (vt Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 15; 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-

12, p 20). Muu hulgas on ringkonnakohus ka varasemas praktikas põhimõtteliselt aktsepteerinud

liiklusmärgi paigaldamise põhjenduste väljatoomist alles tagantjärele ehk pärast liiklusmärgi

tegelikku paigaldamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2016 otsus nr 3-14-424; 19.06.2014

otsus nr 3-12-2292, p 9) (p 11).

Käesoleval juhul puuduvad märkide paigaldamise kohta kirjalikud põhjendused. Seega saab kohus

arvestada põhjendustega, mis olid olemas haldusmenetluse ajal, nagu peamiselt Nõmme tee, Lepiku

tee ja Lõhmuse tee elanike läbisõidu piiramine, piirkiiruse ületamine ja sellest tulenev Oja tee äärsete

elanike ohutus (dtl 44, 225), mis tulevad mh suhtlusest külavanemaga.

Samas ei saa kohus arvestada põhjendustega, mis on lisandunud alles kohtumenetluse käigus, nagu

Rebase teelt Maardu teele väljasõidu ohutus, Oja tee kahjustumise vältimine, Rebase tee parem

seisund ja Rebase tee planeeritud suurem liikluskoormuse taluvus (dtl 36, 63-64). Selliste kaalutluste

olemasolu haldusmenetluses kohtule ei nähtu ning need on lisandunud alles kohtumenetluses.

Kohtule nähtub kogumis, et sissesõidukeelu piirangu seadmisega on Oja tee muudetud sisuliselt

erateeks, st sellel puuduvad edaspidi avalikule teele iseloomuliku tunnusena igaühe õigus seda

kasutada. Inimeste ohutuse tagamine on oluline kohustus, kuid ohutus tuleb tagada mistahes avalikult

kasutataval teel, sama tee avaliku kasutuse põhiolemust võimalikult suures osas säilitades. Igaühel on

6(8)

reeglina õigus ühist ressurssi, mille korrashoid toimub samuti ühistest vahenditest, mõistlikul määral,

sh sõidukiga kasutada. Kohtule ei nähtu asjast põhjendusi, miks on vajalik just Oja tee avalikku

kasutust, võrreldes muude teedega, sellisel viisil naabrite kaitseks piirata; sealjuures, mille poolest

erineb Oja tee elanike olukord teiste sama piirkonna teede olukorrast, mida on võimalik kasutada

transiidiks. Lisaks Oja tee äärsete eraomanike soovidele ei nähtu muud avalikku huvi tee kasutamise

piiramiseks.

Kui mistahes avalikult kasutatava teega külgneva kinnistute elanikud saaksid samaväärselt tõrjuda tee

avalikku kasutamist ehk muuta see faktiliselt erateeks, säiliks igaühel õigus liigelda üksnes kesksetel

transiitteedel. Sealjuures ei hõlma avalikult kasutatava tee piirangu õigustus seda, et teega külgnevate

kinnistute elanike hinnangul on mõne muu isiku poolt sellel avalikult kasutataval teel liiklemine

mittevajalik (dtl 13).

15. Kohus ei välista, et Oja teel võib olla probleeme kiiruspiirangutest või muudest piirangutest kinni

pidamisega. Sellegi poolest tuleb esmalt kaaluda enne liikluse igaühele sulgemist muid alternatiivseid

meetmeid (vt viidatud otsuse nr 3-21-2113 p 19). Tallinna Ringkonnakohus on 22.12.2016 otsuses nr

3-15-3082 selgitanud, et arvesse tuleb võtta alternatiivsete lahendusvariantide tegelikku

realiseeritavust (sh ressursimahukust) ja nendega kaasnevate mõjude intensiivsust. Konkreetses asjas

esitasid haldusorganid piisavalt andmeid, millest nähtuvalt on korrakaitselisi järelevalvemeetmeid

riigi ja omavalitsuse võimaluste piires juba rakendatud, kuid need on osutunud ebapiisavateks (p 14).

Käesolevas asjas rakendati vastustaja kinnitusel eelnevalt kiirusepiirangut, mis soovitud muutust ei

toonud. Külavanema kokkvõtte kohaselt kehtis kiirusepiirang ligikaudu aasta aega (dtl 225). Muude

meetmete rakendamise või järelevalve teostamise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Olukorras,

kus piirangute kehtestamise põhiliseks eesmärgiks on piirata 30 leibkonna läbisõitu vaidlusaluselt

teelt, kes muuhulgas ei pruugi seda teed igakordselt kasutada, ei saa ka alternatiivsete

lahendusvariantide realiseeritavus olla ilmselgelt ebarealistlik.

Ka võimalikud alternatiivsed lahendusvariandid peavad olema eesmärgipärased ega tohi olla

avalikkust eksitavad – näitlikult ei saa paigaldada märki „Umbtee“ teele, kus on läbisõiduvõimalus

tegelikult olemas ega sellega tuua kaasa samaväärne mõju tee avaliku kasutamise lõpetamisega (vt ka

eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-19-1220).

16. Kaebajat ei ole piirangu kehtestamisel ära kuulatud. Vastustaja tugines ärakuulamise osas HMS §

40 lg 3 punktile 6, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata, kui haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on

suurem kui 50.

Samas on Riigikohus selgitanud, et kui on ettenähtav, keda riive enam puudutab, tuleb isik ära

kuulata ka üldkorralduse andmise korral (vt Riigikohtu 21.10.2021 otsuse nr 3-18-913 p 14).

Haldusorganil lasub kohustus selgitada enne haldusakti andmist eraldi välja nende isikute olulised

huvid, kelle õiguste riive on haldusorganile ettenähtav. Käesoleval juhul on menetluse algusest peale

selge, et soovitakse tõrjuda nimelt konkreetsete tänavate elanike, sh kaebaja poolt poolt Oja tee

kasutamist, sj oli see arusaadav külavanemalt saadud taotluses. Sellisel olukorras pidi vastustajale

äratuntav olema ka, et kavandatud viisil avaliku tee kasutamise piiramine võib nende isikute õigusi

riivata. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, oleks haldusorganil tulnud ära kuulata ligikaudu 30 kinnistu

elanikud. Kaebaja esitatud seisukohad ja vastustaja kohtumenetluses lisandunud põhjendused oleksid

sellisel juhul võinud avalduda juba haldusmenetluses ning vastustaja oleks saanud neid asjaolusid

kaaluda.

17. Kokkuvõttes ei vasta liiklusmärgid HMS § 54 nõuetele ja nende paigaldamine on otsustatud

kaalumisvigadega, mistõttu tuleb kaebus rahuldada. Vastustaja ei ole kohtumenetluses näidanud, et

7(8)

arvestas ja kaalus isikute, kelle õigust piirang eelduslikult kõige enam riivab, õiguseid, alternatiivseid

liikumisteid, nende teede seisukorda, ohutust ja liikluskoormuse taluvust, alternatiivseid liikluse

rahustamise meetodeid. Ka ei ole antud hinnangut sellele, et piiranguga lõpetatakse sisuliselt tee

avalik kasutus, mis on igaühe õiguseks, aga ennekõike kaebaja subjektiivseks õiguseks selle

piirkonna elanikuna. Piirangutest enim mõjutatud isikute, sh kaebaja kaasamise korral oleks

vastustajal olnud võimalik kaebuses välja toodud aspekte kaaluda.

Kohus rahuldab nii tühistamisnõude kui ka märkide eemaldamise nõude, mis on haldusakti

tagajärgede kõrvaldamise nõue. Kuna kohus kohustab vastustajat märke eemaldama, ei käsitle kohus

eraldiseisvalt kaebaja alternatiivselt esitatud taotlust, et lisataks lisatahvel, mis võimaldab kaebajal

Oja teel liigelda.

18. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude summas 4395,24 eurot väljamõistmist, millest

4375,34 eurot moodustavad õigusabikulud (kulunud aeg 24 tundi) koos käibemaksuga ja 20 eurot

riigilõiv (dtl 252-253). Kolmandad isikud ega vastustaja ei ole menetluskulud väljamõistmist

taotlenud.

Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud asja keerukust, asjas esitatud argumente ja tehtud

menetlustoiminguid arvestades vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Seega mõistab kohus

kaebaja menetluskulud vastustajalt HMS § 108 lg 1 alusel välja. Kohus ei mõista menetluskuludelt

välja viivist, kuna TsMS § 177 halduskohtumenetluses ei kohaldu (vt ka Riigikohtu 03.11.2016

otsuse nr 3-3-1-37-16 p 26). Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud, sh kolmandate

isikute võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja 8).

19. Kohus lükkas 02.09.2024 määrusega algselt määratud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise

aja edasi ja määras uueks ajaks 25.09.2024. Otsuse tegemise seisuga ei ole kohtul õnnestunud

kõikidele kolmandatele isikutele 02.09.2024 määrust kätte toimetada. Seetõttu selgitab kohus, et neil

menetlusosalistel, kellele ei ole teadet kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja kohta enne

kohtuotsuse tegemist kätte toimetatud, on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul

kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 181 lg 1 ls 2).

20. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime ja isikukoodi

ning kolmandate isikute nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

8(8)