3-24-2155/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kristjan Siigur ja

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

25.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2155

Haldusasi

Birmon OÜ kaebus Transpordiameti kohustamiseks

liiklusregistris sõiduki omaniku kande muutmiseks ja

kaebaja omanikuna registrisse kandmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Birmon OÜ, esindaja N.D

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja X.G

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.08.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Birmon OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Birmon OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.08.2024

määruse peale haldusasjas nr 3-24-2155.

2. Jätta Birmon OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.08.2024

määruse haldusasjas nr 3-24-2155 resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Birmon OÜ esitas 22.07.2024 Transpordiametile taotluse liiklusregistris sõiduki Audi A8

registreerimisnumbriga XXXXXX omaniku andmete muutmiseks, edastades koos taotlusega

enampakkumise akti, aktis trükitehniliste vigade parandamise dokumendi, pandilepingu ja

volikirja.

2. Transpordiameti klienditugi selgitas 23.07.2024 vastuses Birmon OÜ-le omanikuvahetuse

vormistamise võimalusi ja vajadust tasuda riigilõiv.

3. Birmon OÜ esitas 23.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti

kohustamiseks liiklusregistris sõiduki Audi A8 registreerimismärgiga XXXXXX omaniku

andmete muutmise kande tegemiseks ja kaebaja omanikuna registrisse kandmiseks. Kaebuse

3-24-2155

kohaselt sõlmis kaebaja 22.01.2024 laenulepingu ja pandilepingu, mille kohaselt panditi

kaebajale laenu katteks sõiduk registreerimismärgiga XXXXXX. Sõiduki võõrandamiseks

korraldati enampakkumine, mille kaebaja võitis. Pärast pandilepingu sõlmimist saadud

informatsiooni ja sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki omanikuks teine isik,

mitte pantija. Sõiduki registrijärgne omanik ei nõustu sõidukit ümber registreerima. Koos

kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Transpordiametil

kuni asja lahendamiseni sõiduki kohta liiklusregistris täiendavate kannete tegemise.

4. Transpordiamet

selgitas 13.08.2024

vastuses

kohtule, et sõiduki viimane

omanikuvahetus toimus 20.06.2024. Sõiduki pantinud äriühing ei ole kunagi olnud sõiduki

omanik, kaasomanik ega vastustav kasutaja, samuti ei ole liiklusregistrisse lisatud volitust,

mis annaks sõiduki pantinud äriühingule õiguse teha sõidukiga toiminguid e-teeninduses.

Kaebaja ei ole tasunud taotluselt riigilõivu ja omaniku kande muutmise toimingut ei ole

liiklusregistris alustatud. Kaebajale on selgitatud kande tegemiseks vajalikke toiminguid ja

kande tegemisest pole keeldutud. Transpordiamet saab liiklusregistris omaniku kannet muuta,

kui esitatakse sõiduki omandiõiguse üle minemist tõendavad dokumendid. Kaebaja peab

tõendama sõiduki registrijärgse omaniku nõusolekut või muud õiguslikku alust temalt

omandiõiguse ülemineku kohta kas kaebajale või kaebaja teatatud sõiduki võõrandajale.

Sõiduki seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid peavad kajastama vähemalt isiku ja

sõiduki identifitseerimist võimaldavaid andmeid. Kui sõiduki omand on tehinguga üle läinud

kahel või enamal korral ja see ei kajastu päritoluriigi registreerimistunnistusel, tuleb vajadusel

esitada nimetatud tehinguid kajastavad seaduslikku omandamist tõendavad dokumendid.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 21.08.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de

1 ja 21 alusel ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebaja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole Transpordiameti 23.07.2024 suuniseid täitnud ega

soovi neid täita, sh tasuda riigilõivu, enne kui omanikuvahetus vormistatakse (dtl 33).

Kaebaja ei ole omanikuvahetuse kohta nõuetekohast taotlust esitanud. Nõuetele vastav taotlus

on esitamata nii juhul, kui tõlgendada Transpordiameti vastust selgitava tegevusena

võimalikule ebaselgele taotlusele kui ka juhul, kui tõlgendada Transpordiameti vastust

taotluses puuduste kõrvaldamisele suunatud tegevusena (haldusmenetluse seaduse § 15).

Kummalgi juhul ei ole kaebaja puuduseid kõrvaldanud. Sealjuures välistab riigilõivu tasumata

jätmine taotluse sisulise läbi vaatamise. Omanikukande muutmine (liiklusseaduse (LS) § 77 lg

3) on erinorm liiklusregistri ebaõigete kannete parandamise üldregulatsiooni suhtes.

Registriandmete muutmine Transpordiameti algatusel (Vabariigi Valitsuse 16.06.2011

määruse nr 75 „Liiklusregistri pidamise põhimäärus“ (määrus nr 75) § 11 lg 4 ning majandus-

ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise

registreerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 19) § 7 lg 9 ja § 8) ei ole suunatud kaebaja

subjektiivsete õiguste kaitsele, vaid selle regulatsiooniga kaitstakse avalikku huvi

registriandmete õigsuse suhtes. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et omaniku kanne

tehtaks nõuetekohase taotluseta Transpordiameti algatusel. Olukorras, kus kaebaja ei ole

esitanud Transpordiametile miinimumnõuetele vastavat taotlust (määruse nr 19 § 3 lg 1, § 7

lg-d 2 ja 4, riigilõivuseaduse (RLS) § 14274) omanikukande muutmiseks, sh tasunud riigilõivu,

on kaebus ennatlik ja kaebajal puudub kaebeõigus.

Ka juhul, kui möönda vastustaja tegutsemiskohustust, nt jätmaks taotlus läbi vaatamata, on

kaebaja õiguste riive väheintensiivne. Kaebaja on saanud suunised, kuidas esitada

nõuetekohane taotlus. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõudmaks, et ta ei peaks

järgima omanikukande muutmise tingimusi, vaid ta kantaks omanikuna sisse ebaõigete

andmete parandamise korda järgides. Kaebuse sisulise läbivaatamise korral puuduksid

2(5)

3-24-2155

kaebusel seega eduväljavaated, sest kaebaja ei ole esitanud nõuetekohast taotlust

omanikukande muutmiseks.

Ka menetluslike takistuste ületamisel peab kohus kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks ja

kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Liiklusregistrisse tehtaval kandel ei ole õiguslikku

tähendust (määruse nr 75 § 9) ning see ei lõpeta ega muuda muul viisil omandisuhteid.

Kaebaja on kinnitanud, et sõiduk on tema valduses, st tal on tegelik võim sõiduki üle (dtl 29).

Määruse nr 19 § 7 lg 2 p 2 ja lg 21 kohaselt tuleb esitada omanikukande muutmiseks

dokumendid, mis kinnitavad sõiduki üleminekut ja omandi muutmist. Haldusorganil on HMS

§ 6 alusel menetletavas asjas kõigi olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamise ehk

tuvastamise õigus ja kohustus. Seetõttu saabki Transpordiamet reeglina esitatava lepingu ning

omaniku ja omandaja kinnituste (lg-d 5 ja 8) alusel tuvastada omandi ülemineku. Samas

piirdub Transpordiameti võimalus asjaolude uurimiseks dokumentaalsete tõenditega. Seega ei

tuvasta Transpordiamet omanikku vaieldavas olukorras ning võib suunata võimaliku omaniku

omandisuhte tuvastamiseks (tsiviil)kohtusse.

Kaebaja on juba pöördunud omandi tunnustamiseks kohtusse tsiviilasjas nr 2-24-9973.

Omandisuhte küsimus võib olla vaieldav ning seega võib ainult dokumentaalsete tõendite

alusel Transpordiameti poolt omandisuhte tuvastamine olla võimatu, st asjaolu ei pruugi olla

tõsikindlalt tuvastatav. Kaebaja on algselt väitnud, et eeldas, et sõiduk on pantija, Edax OÜ

oma, kuid samas ei olnud omand pandilepingu sõlmimisel vormistatud (dtl 30). Tsiviilasjas nr

2-24-9973 on kaebaja hagi lisana esitanud registreerimistunnistuse, kust nähtub teine omanik,

OÜ Rohu Maja. Kaebaja selgituste kohaselt sai ta registreerimistunnistuse enda kätte pärast

pandilepingu sõlmimist ja auto üleandmist (dtl 29). Seega ei saanud kaebajale olla teadmata,

et registrijärgne omanik võib olla keegi teine kui pantija, ning kaebajal oli võimalik seda

asjaolu ka registreerimistunnistuselt kontrollida. Kaebaja on väitnud fiktiivse omanikukande

vormistamist (dtl 30), samas kui nii registreerimistunnistusest kui ka Transpordiameti

selgitusest (dtl 51 p 2.2) tuleneb, et OÜ Rohu Maja kanti omanikuna registrisse juunis 2023

ning vahepeal ei ole liiklusregistris omaniku kandeid muudetud. Pantimisleping on sõlmitud

alles 22.01.2024 (dtl 6). Sõiduki registrijärgne omanik on vaielnud omandi kande muutmisele

vastu ning soovib sõiduki viivitamatut tagastamist (dtl 13). Eeltoodust tulenevalt, sh nii

registrijärgse omaniku vastuväitest kui ka kaebaja käsutuses olevast

registreerimistunnistusest, kust nähtub registrijärgne omanik, võib asjas olla vaidluse all

pandiõiguse heauskne omandamine (AÕS § 2821, vt analoogia korras heauskne omandamine,

AÕS § 95).

Kuivõrd kaebajal on tegelik võim sõiduki üle ja omanikukanne registris on üksnes

informatiivne, samuti on sõiduki üleminekut tõendada võivate dokumentide alusel omandi

üleminek vaieldav, on ka sisulise vaidluse osas riive väheintensiivne ning kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajal on oma õiguseid võimalik ennekõike kaitsta

tsiviilkohtus ning hagi rahuldamise korral esitada omandit tõendava dokumendina

Transpordiametile jõustunud kohtulahend.

Samade põhjendustega jääb rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Birmon OÜ palub 22.08.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

21.08.2024 määrus.

Kohus leidis vääralt, et kaebajal (sõiduki omandajal) on võimalik minna Transpordiametisse

ja teha registritoimingud või tasuda riigilõiv. Kaebaja juhatuse liige käis 21.08.2024

3(5)

3-24-2155

Transpordiametis, kus keelduti tehingut teostamast. Samuti ei ole kaebajal võimalik tasuda

kohapeal riigilõivu. Lisaks oli kaebaja eelnevalt esitanud elektroonilise taotluse, millele vastas

Transpordiameti klienditugi 23.07.2024 elektronkirjaga. Halduskohus jättis hindamata asja

materjalide juures oleva ostu-müügilepingu, mille kohaselt on kaebaja sõiduki omanik.

Kaebus on suunatud omandiõiguse kaitsele ja kaebus ei ole vähetähtis. Kohus tuvastas

vääralt, et Transpordiamet on nõus teostama omandi muutmise kannet. Transpordiameti

seisukoha kohaselt ei ole võimalik ilma registrijärgse omaniku nõusolekuta sõidukit ümber

vormistada. Kohus leidis vääralt, et kaebajal on tsiviilkohtus võimalik oma õigusi efektiivselt

kaitsta – kaebaja on omanik ja soovib sõidukit kasutada.

7. Transpordiamet palub 22.08.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Transpordiametis kohapeal on võimalik tasuda riigilõivu sularahas kuni 10 eurot (vt RLS § 9

lg 3), suuremad summad on võimalik kohapeal tasuda kaardimaksega. Seega on kaebajal

võimalik tasuda riigilõiv kõikides Transpordiameti teenindusbüroodes kohapeal.

Transpordiamet saab omanikukannet muuta, kui taotleja tasub riigilõivu ja esitab sõiduki

omandiõiguse üle minemist tõendavad dokumendid. Nõuetekohaste dokumentide puudumisel

ei ole Transpordiametil pädevust õiguslikke asjaolusid, sh omandiõigust tuvastada ja sellisel

juhul on liiklusregistri kande aluseks kohtulahend. Määruskaebuses välja toodud asjaolu, et

kaebaja juhatuse liige käis 21.08.2024 Transpordiameti teeninduspunktis ja kannet keelduti

teostamast, väljub esialgse kaebuse piiridest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9).

9. Halduskohus on tuginenud kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-dele 1 ja 21.

10. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegemist on diskretsioonilise alusega, mis

võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine

selge ilma kahtlusteta.

11. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse oma õiguse kaitseks.

Halduskohtumenetluses kaitstavate õiguste ja vabadustena võib mõista isiku subjektiivseid

avalikke õigusi ‒ põhiõigusi ja -vabadusi, seadusest, muudest õigustloovatest aktidest,

haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule

kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne

(vt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11 ja seal viidatud varasem praktika).

12. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse. HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt saab

kohustamiskaebusega nõuda haldusorganilt haldusakti andmist või toimingu tegemist. HKMS

ei sätesta kohustamiskaebuse esitamiseks kaebeõiguse piiranguid (vt nt HKMS § 45;

Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 12.1). Riigivastutuse seaduse § 6 lg-s 1

sätestatud tingimus, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui

avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama, on

kohustamisnõude rahuldamise, mitte esitamise eeldus (vt ka Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr

3-19-2448, p 10). Kaebeõigust ei mõjuta küsimus kaebusel edulootuse olemasolust või selle

puudumisest (vt Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 10). Kaebeõigus seondub

4(5)

3-24-2155

üksnes sellega, kas kaebaja vaidlustab oma õiguste ja vabaduste rikkumist või mitte (HKMS §

44 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ebaõigesti leidnud, et kaebajal puudub

kaebeõigus seetõttu, et Transpordiametile ei ole esitatud omanikukande muutmiseks

nõuetekohast taotlust, ning vastustaja tegutsemiskohustuse möönmisel puuduksid kaebusel

eduväljavaated. Kaebusega on asja materjalide juurde esitatud vara enampakkumise akt (ja

aktis trükitehniliste vigade parandamise dokument), millega tunnistati parimaks Birmon OÜ

pakkumine ning loeti sõiduki Audi A8 registreerimismärgiga XXXXXX omand üle läinuks

Birmon OÜ-le. Asja materjalidest nähtuvalt on registrijärgse omanikuna liiklusregistrisse

kantud OÜ Rohu Maja. Kuigi liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust

sõidukile ega oma seega õiguslikku tähendust, tekitavad liiklusregistri sõidukite andmebaasi

kantavad andmed eelduse muu hulgas sõidukite omanike ja vastutavate kasutajate osas. Seega

ei saa välistada kaebaja subjektiivsete õiguste riivet ning kaebaja kaebeõigust.

13. Vaatamata eeltoodule tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebaja

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse

tagastamise osas halduskohtu 21.08.2024 määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 3). Kaebaja saab oma õigusi efektiivselt kaitsta

tsiviilvaidluses maakohtus. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid väited, mis annaks alust

halduskohtu määruse tühistamiseks.

14. Kaebuse tagastamise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ei olnud põhjendatud ka esialgse

õiguskaitse kohaldamine.

15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 21.08.2024 määruse

resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta vastavalt

käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)