2-24-112425/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-112425

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 25. september 2024

Tsiviilasja number

2-24-112425

Tsiviilasi

OÜ Consigliori hagiavaldus OÜ ANDLITI vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

6 237.91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Consigliori (registrikood 10710949, asukoht:

Veerenni 29, 13135 Tallinn), seaduslik esindaja: J.P (e-post:

XXX);

Kostja: OÜ ANDLITI (registrikood 10444882, asukoht: Allika

3, 41531 Jõhvi, e-post: XXX), seaduslik esindaja: L.I

(isikukood XXX), lepinguline esindaja: Margus Kiir (e-post:

XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungitel osalenud isikud

12. september 2024

Hageja seaduslik esindaja J.P (videosilla vahendusel);

Kostja seaduslik esindaja L.I ja lepinguline esindaja Margus Kiir

(mõlemad videosilla vahendusel).

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt OÜ-lt Andliti hageja OÜ-gu Consigliori kasuks 548 (viissada

nelikümmend kaheksa) eurot ja 65 senti, sh. põhivõlgnevus 518.50 eurot ja seisuga

25.09.2024 arvestatud viivis 30.15 eurot.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (548.65 eurot) alates 26.09.2024

kuni põhinõude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1 (12)

2-24-112425

4. Jätta hageja menetluskulud 9% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 91 %

ulatuses hageja kanda.

5. Tasaarvestada poolte menetluskulud ja välja mõista hagejalt kostja kasuks

menetluskulud osaliselt summas 377 (kolmsada seitsekümmend seitse) eurot ja 12

senti.

6. Välja mõista hagejalt kostja kasuks viivis menetluskuludelt (377.12 eurolt) alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

7. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Consigliori esitas 03.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 5 581.50 euro saamiseks. Kohus tegi 04.04.2024 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik

esitas 09.04.2024 nõudele vastuväite, mille kohaselt ta nõuet ei tunnista, kuna sellist teenust pole

avaldajalt tellitud. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 19.04.2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Viru Maakohtu 19.04.2024 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg

nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.

3. 30. aprillil 2024 esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus kostja novembris 2018.a hageja poole

palvega, et hageja osutaks kostjale õigusabiteenuseid vaidlusaluse kinnistu ümbervormistamisel ja

kinnistusraamatusse kandmisel. Õigusabi osutamises leppisid osapooled kokku suuliselt ja teenuse

tellimise kinnituseks allkirjastas kostja juhatuse liige L.I 19.11.2018 omakäeliselt volikirja, mille

alusel volitati hageja juhatuse liiget J.P`e osutama õigusabiteenust ja esindama ametiasutustes

kostjat. Osapooled leppisid kokku, et õigusabi teenuse eest tasustamine toimub peale uue kinnistu

kinnistusregistrisse kandmist hageja poolt esitatud arve alusel.

4. Hageja tutvus kostja poolt esitatud materjaliga ja informatsiooniga ning edastas 27.11.2018 e-

kirja Maa-ametile milles teatas, et hageja on kostja esindaja kinnistu kinnisraamatus ebaõigete

kannete parandamise menetluses esindamiseks. Hageja edastas Maa-ametile 03.12.2018 avalduse

kirjavahetuse edastamiseks, millele Maa-amet vastas 06.12.2018 e-kirjaga ning edastas asja

menetlemiseks vajalikud materjalid. Covidi epideemia ajal ei toimunud infovahetust hageja, Maa-

ameti ja kostja vahel. Hageja suhtles Maa-ameti esindaja E L telefoni teel ning 14.04.2020 edastas

E L`ile e-kirja, milles palus informatsiooni, kuidas menetlusega edasi minna. Maa-amet saatis

hagejale selgituse menetlustoimingute kohta kinnistusraamatu registriosa sulgemiseks. Sama kiri

edastati ka kostja e-posti aadressile. Maa-amet soovis 10.11.2020 e-kirjaga saada kinnitust

2 (12)

2-24-112425

eelpooltoodud selgituse kättesaamise kohta, millele hageja ka 19.11.2020 e-kirjaga vastas. Peale

pikemat vaheaega helistas 2023 veebruari kuu alguses hagejale Maa-ameti nõunik, kes saatis

06.02.2023.a e-kirja millega edastas hagejale 02. veebruar 2023 korralduse nr 1-17/23/263 “Ida-

Viru maavanema 11. veebruari 1999. a korralduse nr 505 „Maa ostueesõigusega erastamine

Kohtla-Järve linnas“ kehtetuks tunnistamine. Maa-ameti nõunik H K teavitas 03.03.2023 e-postiga,

et vana registriosa nr on kinnistusregistri poolt suletud. Maa-amet edastas 30.06.2023 e-kirjaga

hagejale ja kostjale dokumendi „Maa ostueesõigusega erastamine“ mis on registreeritud

29.06.2023 numbriga xxxx. Maa-amet edastas 14.09.2023 e-kirjaga meeldetuletuse lepingu

sõlmimiseks. Hageja edastas 19.09.2023 e-kirjaga kostjale lepingu, mille palus digitaalselt

allkirjastada ja mille kostja 27.09.2023 ka allkirjastas ning mille hageja edastas 27.09.2023 e-

kirjaga Maa-ametile. 01.11.2023.a kanti kinnistu kinnistusraamatusse uue kinnistu registriosa nr.

all, seega on osapoolt poolt kokkulepitud tulemus saavutatud ja õigusabiteenuste eest tasumise

kohustus saabunud. Hageja edastas 26.03.2024 kostjale e-posti teel arve ajavahemikul 2018-2023

osutatud õigusabiteenuste eest koos osutatud teenuste nimekirjaga. Arve tasumise tähtaeg oli

02.04.2024, kuid arve jäi kostja poolt tasumata ja ka ei ole teatatud arve tasumata jätmise

põhjustest.

5. Vaidlust ei saa olla asjaolu üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping, mis oma sisult on

õigusabiteenuse osutamise leping ning mida on hageja pool ka täitnud. Osapooled leppisid ka

kokku, et õigusabi teenuse eest tasustamine toimub peale uue kinnistu kinnistusregistrisse kandmist

hageja poolt esitatud arve alusel. Leping on küll sõlmitud suuliselt, kuid VÕS § 11 lõike 1 kohaselt

võib lepingu sõlmida ka suuliselt, kui lepingu sõlmimiseks ei ole sätestatud kohustuslikku vormi.

Õigusabiteenuste osutamise lepingule ei ole sätestatud kohustuslikku kirjalikku vormi.

6. Kostja võlgnevus hageja ees 26.03.2024.a väljastatud arve nr. 7 osas, summas 5 581.50 eurot,

millele lisandub seadusliku viivisemäära alusel arvestatud viivis hagi esitamise hetkega, summas

53.38 eurot. Hageja taotleb viiviste väljamõistmist kuni võlgnevuse kohase täitmiseni. Seega on

kostja võlgnevus hageja ees hagiavalduse esitamise hetkel (30.04.2024) kokku 5 634.88 eurot.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 5 581.50 eurot, viivise summas 53.38

eurot ja viivise alates 01.05.2024 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.

MENETLUSE KÄIK

8. Viru Maakohus võttis 02.05.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse, edastades

menetlusdokumendid kostjale ja andes talle tähtaja 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest

vastamiseks.

HAGI TAGAMISE TAOTLUS

9. Hageja esitas 09.05.2024 hagi tagamise taotluse. Taotluse kohaselt on hagejal põhjendatud

kahtlus, et kostja võib asuda negatiivse kohtuotsuse kartuses tema nimel olevaid kinnisasju

võõrandama. Kahtlused on seetõttu, et kogu hagiavalduses kirjeldatud teenuse osutamise ajal (2018

– 2024) on kostja lubanud tasuda hageja poolt osutatud õigusabiteenuste eest, kuid kui kostja jaoks

positiivne lõppresultaat saabus, siis keeldus kostja tasu maksmast, veel enamgi teatas kostja MKM

vastuväites, et ta ei ole sellist teenust hagejalt üldse tellinudki. Kostja negatiivset suhtumist oma

kohustuste täitmises ja kavatsust venitada protsessi viitab ka asjaolu, et kostja pole e-toimiku

andmetel seisuga 09.05.2024 võtnud vastu hagi menetlusse võtmise määrust ja hagiavaldust koos

lisadega.

3 (12)

2-24-112425

10. Viru Maakohus rahuldas 13.05.2024 kohtumäärusega hageja hagi tagamise taotluse ja hagi

tagamise abinõuna seadis hageja kasuks kostjale kuuluvale kinnistule registriosa nr xxxx IV jakku

esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 7 500 eurot.

KOSTJA VASTUS

11. Kostja 20.05.2024 vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista ning leiab, et see tuleb täies ulatuses jätta

rahuldamata. Hageja väited on eksitavad ning ebaõiged.

12. Kostja seaduslik esindaja pöördus tõesti õigusabi saamiseks hageja poole. Kostja selgitab, et

pöördumise põhjuseks oli naaber maaüksuse omaniku vastu kahjunõude esitamine kohtusse

hagiavaldusena ja kohtumenetluses kostja esindamine. Kostja selgitas hagejale, et seoses naabri

tegevusega ja erastamismenetluses tehtud vigadega on ta kaotanud üürniku, kuna suleti juurdepääs

üüritavale alale. Kostja üürnikul ei olnud üüritud maaüksust võimalik kasutada (kuna tegemist

transpordiettevõttega ja juurdepääs oli hädavajalik). Seoses üürniku ja üüritulu kaotamisega hindas

kostja esindaja kahju ulatuse ligi 100 000 eurot. Hageja esindaja oli nõus kahjunõude esitamisega

kohtule, kuid soovis koguda täiendavaid dokumente Maa-ametilt ning kostjalt võeti sularahas

ettemaks summas 1 500 eurot. Summa pidi katma kohtueelselt tõendite kogumise ja nendega

tutvumise kulu ning tasumisele kuuluva riigilõivu. Kehtiva riigilõivuseaduse alusel pidi

riigilõivumäär antud ajal olema ca 1 200 eurot. Kusjuures esindaja töötunni maksumuseks nimetati

100 eurot töötund käibemaksuta. See oli antud ajal ka üle keskmise töötunni hind õigusbüroodel.

Seega esiteks tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et kinnistu ümbervormistamisel ja

kinnistusraamatusse kandmisel kostja ei ole abi vajanud ning sellis ülesannet ei ole esindajale

püstitatud. Teiseks tuleb rõhutada, et 2018.a väidetav töötunni hind 150 eurot, millele lisandub

käibemaks, ei ole tõsiseltvõetav ning kostjale üllatav kuna sellise hinnaga tegutsesid kõige

nimekamad advokaadibürood ning ka tänasel päeval oleks sellise hinnaga õigusbüroo teenus

ilmselt ülepaisutatud. Seega on hageja ka töötunni tasu esitanud omaalgatuslikult, milline ei vasta

kostjale avaldatule volikirja väljastamisel. Kostjaga lepiti kokku, et hageja saab tulemustasu, mis

moodustab välja mõistetavast ja tasutavast kahjunõudest 50%. Muid kokkuleppeid tasu osas ei

olnud. Nimetatud kahjunõuet kohtule hageja kostja nimel ei esitanud. Seega ei ole esindaja

teostanud talt tellitud teenust ning arusaamatu on ka asjaolu, et mille katteks on hageja arvestanud

kostja ettemaksu. Kostja pidas tasutud ettemaksu piisavaks tehtud teenuse mahu kohta, st

dokumentidega tutvumine ja täiendavate dokumentide kogumine, sellega teenus ka piirdus.

Teenuse kirjeldus on ka hageja esitatud volikirjas – kõigi õigustega, mis seadus on ettenäinud

hagejale.

13. Kinnisasja erastamistoimingud ei puuduta kuidagi hagejat. Kostja selgitab, et pöördus

erastamise menetleja poole aastaid varasemalt, põhjus oli asjaolus, et tema erastatavast maast oli

välja jäetud ehitis (käimla) ja selle teenindamiseks vajalik maa ning see oli arvatud naaber

maaüksuse koosseisu (sh ka kostja maaüksuse koosseisu). Kõik pöördumised olid enne hagejaga

kohtumist kostja poolt tehtud. Hagejal oli vajalik ainult maa-ametilt saada dokumentatsioon

kahjunõude koostamiseks, st milline kinnitas, et asjakohane ehitis kuulub kostjale ning sellega

piirnev teenindusmaa samuti. Andmed olid vajalikud nõude esitamisel tõendamaks, et selle maa

kasutamise piiramine naabri poolt oli ebaseaduslik ning sellega suleti juurdepääs kostja üürnikule,

mis tekitaski kostjale kahju. Kostja maa erastamise lõpule viimine seiskus ainult vajaduse taga

kostjal kooskõlastada maaüksuste asendiplaanid, milliste alusel jäeti vaidlusalune osa naabri

omandisse. Mingit abi selleks kostja ei vajanud. Kostjale jäävad arusaamatuks ka väidetavad

4 (12)

2-24-112425

ajakulu mahud. Nimelt enamjaolt on kogu liikunud dokumentatsioon samasisuline ning ilmselge, et

kui hageja ka tutvus dokumentidega (mille vajadusest kostja aru ei saa), siis väidetav töömaht on

ülepaisutatud ja tõendamata. Hageja esitaski maa-ametile volikirja, et saada eelnimetatud andmed.

Miks hageja ei asunud ega koostanud kahjunõuet jääb arusaamatuks ning, kui oli selge, et nõudeid

ei ole esitatud ja ei esitata, kostja loobus hageja teenustest, sh saatis ka kirja, et volikiri lõpetatakse.

Kuna Maa-ametile oli edastatud kostja volikiri, on Maa-amet hagejat mitte puudutavaid andmeid

saatnud hagejale. Nimelt kostja seaduslik esindaja oma vanuse tõttu arvutit ei kasuta ning e-posti

samuti kasutab harva ja kuid teda selles aidatakse.

14. Hageja väidetav erastamise lõpule viimine toimuski sedasi, et kostja esindajale helistati Maa-

ametist ning teatati, et tuleb allkirjastada dokumentatsioon ning tagastada Maa-ametile. Väidetavalt

oli see saadetud hagejale. Kostja selgitas, et mingit esindajat tal ei ole ja dokumendid tuleb saata

kostjale. Saadud dokumendid kostja juhatuse liige isiklikult allkirjastas ning erastamine lõpetati.

Siinjuures tuleb rõhutada, et juhul, kui hageja oleks kostjat esindanud, on kinnisraamatus ebaõiged

kanded parandatud kostja kahjuks. Kostja soovis liita ehitise aluse ja seda teenindava maa tema

maaüksusega ning menetluse lõpptulemusena seda ei tehtud. Asjaolu, et maa erastati ei puuduta

kuidagi hagejat kuna sellisel moel erastamiseks oli vajalik ainult kostja kooskõlastus ning hageja ei

olnud asjassepuutuv. Kostja selle ka andis peale seda, kui Maa-amet talle selgitas, et maaüksust ei

laiendata välja jäänud ehitise arvel. Kostjale jääb ka arusaamatuks, milliseid selgitusi talle on

hageja poolt antud ja milleks. Kostja pöördus Maa-ameti poole peale seda, kui hagejale saadeti

kostja erastamise toiminguid puudutavaid dokumente ja hageja sellest kostjale teatas: Kostja

selgitas ametile, et tal puudub erastamisetoimingute tegemisel esindaja ja kõik materjalid tuleb

saata kostjale postiga. Jällegi tuleb rõhutada, et maaüksuse erastamiseks puudus vajadus hageja

sekkumiseks kuna kostja toiminguid ei vaidlustanud ning kõik pöördumised tegi ise. Kostja

rõhutab, et alates 2020.a ta ei ole hageja poole pöördunud, mingeid ülesandeid andnud ning

mingeid selgitusi ega dokumentide projekte küsinud. Hagejale antud ülesanne jäi tema poolt

täitmata ning võimalikud selle ülesandega seonduvad kulud olid kaetud ettemaksuga ning

tulenevalt tasustamise kokkuleppest tagajärge ei saabunud, st kahjunõuet mingiski osas ei ole

kostjale hüvitatud (millisest tuli tasuda teenustasu protsendina).

15. Kostjal puudub võlgnevus hageja ees ning seega on alusetud ka viivisenõuded. Tellitud teenus

esindamiseks kahjunõude esitamisel on jäänud tulemuseta ning teenuse maksumus oli kaetud

ettemaksuga. Kostja on seisukohal, et väidetav tasunõue perioodi eest 19.12.2019 kuni

08.07.2020.a (so väidetavalt 12.5 h) on ka aegunud (aegunud hiljemalt 01.01.2024.a).

Kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 ja/või § 154. Kostja taotleb kohaldada eeltoodud osas nõude

aegumist.

HAGEJA VASTUS

16. Hageja selgitab oma 23.05.2024 vastuses, et ei tunnista kategooriliselt kostja vastuse väiteid ja

leiab, et kostja valetab teadlikult kohtule. Kostja on oma vastuses kinnitanud, et „…Kostja

seaduslik esindaja L.I pöördus tõesti õigusabi saamiseks hageja poole…“ Seega on kostja ise

lükanud ümber MKM menetluses Pärnu Maakohtule 09.04.2024 esitatud vastuväide, kus kostja

selgitas, et „…Esitan vastuväite kogu nõudele. Vastuväite põhjendus: Ei tunnista nõuet täies

ulatuses. Sellist teenust ei ole avaldajalt tellinud…“ Seega teeb hageja järelduse, et teenuse

tellimise üle osapooltel vaidlus puudub ja vaidlus käib teenuse sisu, mahu ja maksumuse osas.

5 (12)

2-24-112425

17. Kostja on oma vastuses selgitanud, et „… Kostja selgitab, et pöördumise põhjuseks oli naaber

maaüksuse omaniku vastu kahjunõude esitamine kohtusse hagiavaldusena ja kohtumenetluses

kostja esindamine. Kostja selgitas hagejale, et seoses naabri tegevusega ja erastamismenetluses

tehtud vigadega on ta kaotanud üürniku, kuna suleti juurdepääs üüritavale alale. Kostja üürnikul ei

olnud üüritud maaüksust võimalik kasutada (kuna tegemist transpordiettevõttega ja juurdepääs oli

hädavajalik). Seoses üürniku ja üüritulu kaotamisega hindas kostja esindaja kahju ulatuse ligi 100

000 eurot. Hageja esindaja oli nõus kahjunõude esitamisega kohtule, kuid soovis koguda

täiendavaid dokumente Maa-ametilt ning kostjalt võeti sularahas ettemaks summas 1500 eurot…“

Hagejale jäävad kostja selgitused arusaamatuks, kuna hageja ja kostja vahel ei ole kunagi olnud

kõnealuseks teemaks väidetava kahjunõude esitamine „naabrile“ vaid pooled leppisid kokku

hagiavalduses kirjeldatud õigusabiteenuse osutamises. Kostja on ka oma vastuses viidanud „…

erastamismenetluses tehtud vigadele…“ mis viitab sellele, et kostja vaidlusaluse kinnistu õiguslik

staatus oli ebaselge ja enne ükskõik milliste muude juriidiliste tegevuste teostamiseks oli vajalik

viia läbi vaidlusaluse kinnistu ümbervormistamine ja kinnistusraamatusse kandmine. Kostja on

viidanud ka väidetavale ettemaksule summas 1 500 eurot, mis pidi katma ka riigilõivu 1 200 eurot.

Hageja ei ole kunagi saanud kostjalt sularahalist ettemaksu ja kostja ei ole selle väite tõendamiseks

esitanud ka sularaha väljamakse kviitungit. Oluline on siinjuures asjaolu, et õigusabiteenuse

tellijaks on kostja, kui juriidiline isik ja rahalised väljamaksed peavad kajastuma ettevõtte

raamatupidamises.

18. Kostja viitab oma vastuses, et

„…Kohtla-Järve linnas xxxx asuva kinnisasja

erastamistoimingud ei puuduta kuidagi hagejat. Kostja selgitab, et pöördus erastamise menetleja

poole aastaid varasemalt, põhjus oli asjaolus, et tema erastatavast maast oli välja jäetud ehitis

(käimla) ja selle teenindamiseks vajalik maa ning see oli arvatud naaber maaüksuse koosseisu (sh

ka kostja maaüksuse koosseisu). Kõik pöördumised olid enne hagejaga kohtumist kostja poolt

tehtud… Mingit abi selleks kostja ei vajanud…“ Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja on ise

oma vastuses viidanud, et „… kostja seaduslik esindaja oma vanuse tõttu arvutit ei kasuta ning e-

posti samuti kasutab harva ja kuid teda selles aidatakse…“ mis tähendab seda, et väide nagu oleks

kostja iseseisvalt suhelnud ja kooskõlastanud Maa-ametiga ja Kohtla-Järve Linnavalitsusega

vaidlusaluse erastamisprotsessi puudutavaid asjaolusid on oma sisult teadlikult kohtule esitatud

valeväide. Kostja on ise tunnistanud, et ta ei ole lihtsalt suuteline iseseisvalt teostama vajalikke

toiminguid vaid sõlmis selleks kokkuleppe hagejaga, mida ta nüüd eitab. Kostja viitab ka vastuses

asjaolule, et „…kostja loobus hageja teenustest, sh saatis ka kirja, et volikiri lõpetatakse…“

Hagejale tuleb selline kostja väide üllatusena, kuna volikirja tagasivõtmine ei ole pooltevahelise

suhtlemise teemaks mitte kunagi olnud. Kostja peab seda väidet tõendama. Hageja eitab volikirja

lõpetamise fakti.

19. Kostja vastuses on viidatud ka asjaolule, et „…Kostja pöördus Maa-ameti poole peale seda, kui

hagejale saadeti kostja erastamise toiminguid puudutavaid dokumente ja hageja sellest kostjale

teatas: Kostja selgitas ametile, et tal puudub erastamisetoimingute tegemisel esindaja ja kõik

materjalid tuleb saata kostjale postiga…“ Hageja selgitab, et kogu suhtlus Maa-ametiga ja Kohtla-

Järve Linnavalitsusega toimus läbi hageja. Kui kostja suhtles paralleelselt ise Maa-ametiga ja

Kohtla-Järve Linnavalitsusega siis peab kostja esitama tõendid, mis seda suhtlust tõendab. Hagejal

puudub informatsioon selle kohta, et kostja oleks iseseisvalt vaidlusaluse kinnistu

ümbervormistamise ja kinnistusraamatusse kandmise menetluses infovahetust pidanud. Hageja

leiab, et kostja esindaja arutelu hageja õigusabikulude suuruse ja mahu osas ei ole asjakohane.

Hageja juhib kostja tähelepanu asjaolule, et suulise kokkuleppe kohaselt pidi õigusabiteenuse eest

6 (12)

2-24-112425

tasumine toimuma peale kostja uue kinnistu kinnistusregistrisse kandmist hageja poolt esitatud arve

alusel. Arve koostati seisuga 26.03.2024 ja teenuse hinnaks võeti arve koostamise kuupäeval

kehtinud teenuse tunnihind, mis on avalikult kättesaadav hageja kodulehel. Hageja peab vajalikuks

ka mainida, et hageja on kostjale esitatud arve osas tasunud riigile ka käibemaksu, st. hageja poolt

kostjale esitatud arve peab kajastuma ka kostja raamatupidamises.

20. Hageja esitab ka vastuväite aegumise kohaldamise taotlusele. Kostja on vastuses viidanud, et

„…Kostja on seisukohal, et väidetav tasunõue perioodi eest 19.12.2019 kuni 08.07.2020.a (so

väidetavalt 12,5 h) on ka aegunud (aegunud hiljemalt 01.01.2024.a). Kohaldamisele kuulub TsÜS §

146 ja/või § 154. Kostja taotleb kohaldada eeltoodud osas nõude aegumist…“ Hageja on

seisukohal, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata ja seda põhjusel, et täitmata on aegumise

kohaldamise eeldused. Osapoolte kokkuleppel pidi kostja tasuma osutatud teenuste eest peale

vaidlusaluse kinnistu ümbervormistamist ja kinnistusraamatusse kandmist. Seega tekkis arve

tasumise kohustus kostjal alles peale arve väljastamist (26.03.2024, maksetähtajaga 02.04.2024).

Hageja ei vaidle vastu kostja poolt viidatud TsÜS § 146 lg 1 kohaldamise võimalusele, kuid peab

oma kohuseks selgitada, et eelpoolviidatud sättest tulenev nõude esitamise tähtaeg (3 aastat) algab

TsÜS § 147 lg 1 kohaselt üldjuhul nõude sissenõutavaks muutumise hetkest. Nõude sissenõutavus

tähendab seda, et võlausaldaja võib võlgnikult nõuda tema kohustuste täitmist, mh on see üldiselt ka

nõude hagetavuse eeldus. Lõike kaks järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud

isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt tasu maksmise

kohustuse täitmist alles peale arve väljastamist. Käesolevas vaidluses on tõendatud asjaolu, et kostja

kohustus tasuda talle osutatud teenuste eest tekkis peale 26.03.2024 koostatud arve esitamist ja nõue

muutus sissenõutavaks alates 03.04.2024. Hageja selgitab kostjale, et teenuste eest tasumise nõude

aegumistähtaeg ei hakka kulgema teenuste osutamise kokkuleppe päevast, vaid hoopis teenuste eest

tasumise nõude (antud vaidluses arve esitamisest) esitamise päevast alates. Seega on kostja poolt

esitatud nõude aegumise taotlus põhjendamatu ja nõude aegumise kohaldamise eeldused ei ole

täidetud.

KOHTUISTUNG

21. 12.09.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Hageja esindaja selgituste hageja

täitis kostja poolt antud ülesannet, tema nimel ja tema eest volikirja alusel. VÕS järgi on see

toimunud käsunduslepingu järgi. Lepingu sisuks oli erastamise käigus tehtud vigade parandamine ja

kinnistu uus registreerimine kinnistusraamatus. See tagajärg ka saabus. Kuna oli suuline kokkulepe,

siis seda järeldust võib teha toimingute alusel, mis hageja tegi ja mille tagajärjel saabus

omavaheline kokkulepe, et kinnistu sai uue numbri ja on praegu seaduslikult registrisse kantud.

Kostja väidetav ülesanne kahjunõude esitamise osas on segane ja arusaamatu. Kuna Maa-amet ja

Kohtla-Järve linnavalitsus tegelikult aktsepteerisid volikirja ja tegevust seoses kinnistu

legaliseerimisega, siis ei näe vastuolusid. Vastuolusid ei ole ka selles osas, et kostja seaduslik

esindaja teadis kõik 5.a, et hageja seaduslik esindaja tema nimel tegutseb. Mitte kordagi ei ole

suuliselt ega kirjalikult esitatud pretensioone või viidet, et volikirjas ei ole neid volitusi antud.

Tunni hind 2018. aastal oli 100 eurot + käibemaks. Jääb arusaamatuks, miks istungil kostja poolt

esitatud vastuväiteid varem ei esitatud. Ettemaksu osas pole hageja midagi saanud.

22. Kostja ja tema esindaja jäid oma vastuväidete juurde. Kostja juhib tähelepanu sellele, et

väidetav probleem, mida lahendati, ei olnud kostjale probleemiks, kuna seda lahendasid linn ja

Maa-amet omavahel. Selle lahendamiseks oli vaja ainult kooskõlastada piiriprotokoll ja

allkirjastada leping. Ettemaksu osas jääb kostja selle juurde, et see on makstud ja tõendki hagejale

7 (12)

2-24-112425

esitatud. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et ta ise ei ole volituse koostamises kompetentne,

esitatud volitus oli välja pakutud hageja poolt ja selle alusel ta pidi tegema oma teenuse ja saama

vajalikud materjalid Kohtla-Järve linnavalitsuselt ja Maa-ametilt. Kohtuvaidluse osas selgitas

kostja, et väidetav teenus seisnes ainult kirjadega tutvumises, mis kostja jaoks ei olnud vajalik.

Kostja ülesanne oli teine, seda ei täidetud ja kostjal võlg hageja ees puudub. Teenuse maksumuse

osas leidis kinnitust, et kahju nõude esitamise palvega pöördumisel oli teenustasuks 100 eurot, täna

nõutakse 150 eurot. Selle sisu on täielikult tõendamata, seetõttu hagi rahuldada ei saa. Väidetav

ajakulu on samuti üle paisutatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

23. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohtaga, kuulanud ära

poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid

leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.

24. 19.11.2018 antud volikirjaga Andliti OÜ (käesolevas menetluses kostja) juhatuse liige L.I

volitas J.P'i (isikukood XXX, OÜ Consigliori, registrikood 10710949, juhatuse liige) esindama ja

teostama enda nimel kõiki õiguslik-protsessuaalseid toiminguid kohtus, politsei-, õiguskaitse-, riigi-

ja teistes administratiivasutustes, samuti füüsiliste ning eraõiguslike ja avalik-õiguslike juriidiliste

isikutega kõigi õigustega, mis seadus on ette näinud hagejale, kostjale, kolmandale isikule ja

kahjukannatanule ning vormistama kõik vajalikud dokumendid, esitama avaldusi, taotlusi, sõlmima

kohtulikke kompromisse ja teostama muid toiminguid, mis on seoses volitusega. Volitus anti

tähtajatult (dtl 21).

25. Hageja väidab, et kokkulepitud teenuse sisuks oli kinnistu xxxx, erastamise käigus tehtud

vigade parandamine ja kinnistu registreerimine kinnistusraamatus, mis on realiseeritud. Kostja aga

väidab, et kinnisasja erastamistoimingud ei puuduta hagejat, kõik pöördumised erastamistoimingute

lõpule viimiseks olid enne hagejaga kohtumist kostja poolt tehtud, maa erastamise lõpule viimine

seiskus ainult vajaduse taga kostjal kooskõlastada maaüksuste asendiplaanid, milliste alusel jäeti

vaidlusalune osa naabri omandisse. Mingit abi selleks kostja ei vajanud. Kostja väidab, et hageja

pidi kostja nimel esitama kahjunõude ja et hagejale oli vajalik ainult maa-ametilt saada

dokumentatsioon kahjunõude koostamiseks. Kahjunõuet hageja kostja nimel esitanud ei ole.

26. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 1 tulenevalt kujutab esindusõigus ennast

õiguste kogumit, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne

esindusõigus). Käesoleval juhul esindusõiguse on kostja andnud hagejale volitusega. Menetluses ei

ole pooltel vaidlust kostja poolt J.P-le ja OÜ-le Consigliori (käesolevas menetluses hageja)

volituse andmise üle. Pooled vaidlevad volituse alusel hageja poolt kostja nimel teostama pidanud

tehingute üle.

27. Hageja on istungil selgitanud, et tegelikult sõlmisid pooled käsunduslepingu. Käsunduslepingu

mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 619, mille kohaselt käsunduslepinguga kohustub

üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Võlaõigusseadus ei sätesta käsunduslepingu kohustuslikku vormi, seega võib käsunduslepingu

sõlmida ka suulises vormis. Samas ka suulises vormis lepingu sõlmimisel peavad pooled selgelt

mõistma, milles nad sellise lepinguga kokku leppivad. Suulise lepingu puhul peab olema pooltele

8 (12)

2-24-112425

ühiselt arusaadav lepingu sisu ja poolte kohustused. Kuna lepingu oluliseks tingimuseks on lepingu

hind või tasu suurus, mis lepingu alusel makstakse, siis peab olema ka see tingimus lepingu

sõlmimisel kokku lepitud.

28. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt

seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses

teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks pidi hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga

lubatud tõenditega tõendama, et ta on lepingust tulenevad kohustused kokkulepitud viisil täitnud,

kostja on rikkunud tasu maksmise kohustuse ja vastutab kohustuste rikkumise eest. Millised

tõendeid selleks esitada, oli hageja otsustada.

29. Kohus on tuvastanud, et sisuliselt hageja on pakkunud kostjale õigusabi teenuse osutamist.

Õigusabi teenuse osutamisel üldjuhul eeldatakse, et õigusabi osutaja on õigusteadmistega isik ehk

omal alal professionaal. Maakohtu arvates õigusabi lepingu alusel tekkinud või tekkivate kohustuste

täpsema sisu ja mahu määramise kohustus on teenuse osutajal, kes oma teadmiste ja oskuste tõttu

peab muu hulgas ka ette nägema lepinguliste kohustuste täpselt reguleerimata jätmise tagajärgi.

Käesolevas vaidluses on poolte arusaamised lepingu sisust ja kohustustest on kardinaalselt erinevad.

Hagi on esitatud kostja vastu erastamistoimingute eest tasu nõudmiseks põhisummas koos

käibemaksuga 5 581.50 eurot (dtl 118, 119), so käsundustasu 30,5 tunni eest tunnitasuga 150 eurot,

millele lisandub käibemaks 22% ehk kokku 183 eurot tunnis.

30. Kohtla-Järve Linnavalitsus on 25.07.2018 pöördunud Maa-ameti poole palvega anda selgitusi,

mida on vaja veel teha xxx maa ostueesõigusega erastamise protsessi lõpule viimiseks

(dtl 61-64). Hageja on 03.12.2018 nõudnud Maa-ametilt kirjavahetuse edastamist (dtl 29). Sisuliselt

nõudis hageja kostja poolt asutustele esitatud kirjavahtuse esitamist, mis 06.12.2018 hagejale ka

edastati (dtl 30). Maa-ameti kirjavahetuse lisa 5, Kohtla-Järve Linnavalitsuse 24.09.1998

korraldusega nr 713 kinnitati xxxx asuva OÜ Andliti omandis oleva hoone juurde kuuluva

teenindava maa-ala suuruseks 5 549 m2 ja nõustuti maa ostueesõigusega erastamisega OÜ-le Andliti

(dtl 36). Maa-ameti poolt hagejale esitatud tõendid kinnitavad kostja väite, et erastamiseks vajalikud

andmed olid Maa-ametile ja Kohtla-Järve Linnale esitatud enne kostja poolt hagejale volituse

andmist. Sellega on kohus tuvastanud, et tegelikult õiguslik alus erastamistoimingute tegemiseks oli

kostjal tekkinud enne kostja poolt hagejale volituse andmist. TsMS § 235 esimese lause järgi väite

põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus

lugeda väite usutavaks. Olukorras, kus kostja maa erastamiseks vajalikud toimingud tegi ise ning

Kohtla-Järve Linn ja Maa-amet kostjale maa erastamise lahendamisega tegelesid, ei ole eluliselt

usutav, et erastamistoimingute lõpuleviimiseks kostja õigusabi vajas. Ka ajavahemik pärast Kohtla-

Järve Linnavalitsuse korralduse andmisest 24.09.1998 kuni kostja poolt hagejale volituse

andmiseni 19.11.2018 ei olnud sedavõrd pikk järeldamaks, et kostja ei saanud mõistlikult eeldada,

et ta esindaja abita maa erastamist ise lõpule viia ei saa.

31. Sellises olukorras ei ole võimalik nõustuda hageja väidetega poolte poolt erastamistoimingute

tegemiseks käsunduslepingu sõlmimise kohta. TsMS § 436 lg 1 alusel kohtuotsus peab olema

seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 alusel kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja

9 (12)

2-24-112425

kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele

tõenditele, mida istungil uuriti. Asjas ei ole esitatud tõendeid, milledest saaks kohus tuvastada,

milline oli poolte tegelik tahe käsunduslepingu sõlmimisel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tellis

temalt teenuseid erastamistoimingute lõpule viimiseks. Hageja esitatud tõendite alusel saab

järeldada, et erastamistoiminguid algatas kostja ilma hageja abita. Seega ei ole võimalik nõustuda

hageja väidetega ilma hageja poolt osutatud teenust saamata kostjal erastamistoimingute lõpule

viimise võimatuse kohta.

32. TsMS § 436 lg 3 kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik

uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Hageja ei ole

tõendanud, milles pooled käsunduslepingu sõlmimisel kokku lepiti. Kostja ei võta omaks hageja

väiteid käsunduslepingu tingimuste kohta. Sellises olukorras ei ole võimalik kohtul järeldada, et

pooled hageja poolt väidetud teenuse osutamises kokku leppisid. Õigusabi teenuse osutamisel ei ole

võimalk eeldada, et teenuse sisu ja vajaduse määrab õigusabi osutaja. Kuna õigusabi osutamisel

lähtutakse õigusabi saaja huvidest ja soovist, siis õigusabi osutaja on kohustatud isik, kes peab välja

selgitama õigusabi saaja soove. Menetluses ei ole esitatud tõendeid, millede alusel saaks tuvastada,

et hageja aeg-ajalt informeeris kostjat hageja tehtavatest toimingutest ja kostja juhiste järgi õigusabi

osutamist jätkas. Sellepärast leiab kohus, et lepingu sisu on tõendamata. Samuti on tõendamata tasu

suurus. Nendel põhjendustel ei ole võimalik hagejale tema poolt nõutud ulatuses tasu maarata.

33. VÕS § 627 kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui

käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi

oma majandus- või kutsetegevuses. Maakohtu arvates saab viidatud sätte alusel hagejale tasu

määrata, kui teenus, mille ta osutas erastamise lõpule viimisel kaasa aitas. Maa-ameti 29. juuni

2023 korraldusega nr 1-17/23/1477 otsustati erastada kostjale xxx katastriüksus asukohaga XXX,

Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, katastritunnusega xxxx, pindalaga 4065 m² ja sihtotstarbega

ärimaa (dtl 102-103). 27.09.2023 sõlmitud kinnistamisavalduse, maa müügilepingu ja

asjaõiguslepinguga nr xxxx xxxx asuv katastriüksus, mille katastritunnus on xxx ja pindala 4065

m² koos selle oluliste osadega, müüdi kostjale müügihinnaga 5 720 eurot. Lepiti kokku kinnistu

kohta avada kinnistusregistriosa ja kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse

ning kanda kinnistusregistriosa teise jakku omanikuna OÜ Andliti (dtl 109-113). Kinnistusraamatu

elektroonilise väljavõtte kohaselt 27.09.2023 asjaõiguslepingu alusel kinnistu kohta 01.11.2023

avati uus registriosa xxx ja kinnistu omanikuna sisse kanti OÜ Andliti (dtl 116). Need toimingud

on tehtud hageja poolt, kus ta esines kostja lepingulise esindaja.

34. Maakohus nõustub hageja poolt kostja nimel tehtud toimingutega (dtl 119).

-

30.06.2023 tutvumine Maa-ameti 29.06.2023 korraldusega nr. xxx 1 tund;

-

19.09.2023 tutvumine kinnistamisavalduse, maa müügilepingu ja asjaõiguslepinguga 1 tund;

-

27.09.2023 lepingu nr. xxx edastamine Maa-ametile 0.25tundi.

Maakohtu arvates hageja poolt kostja esindamine oli vajalik just nende toimingute tegemisel, kuid

ajakulu nende toimingute tegemiseks on ülepaisutatud ja nende toiminute tegemiseks

õigusteadmistega isik ei vajanud 7 tundi nagu hageja on nende toimingute eest kokku arvestanud (3t

+ 3t + 1t). Lisaks peab kohus põhjendatuks määrata hagejale tasu e-kirjavahetuste pidamise eest

kokku 2 tunni eest. Üllejäänud hageja toimingutega kohus ei nõustu, sest toimingud sisuliselt

seisnevad peamiselt talle esitatud tõenditega tutvumises. Hageja tutvumine tõenditega erastamise

lõpptulemust ei saanud mõjutada, sest selleks vajalikud toimingud tegi Maa-amet, kes neid oleks ka

ilma hageja abita teinud.

10 (12)

2-24-112425

35. Hageja nõuab tunnitasu 150 eurot. Kostja on teatanud, et pooled olid kokku leppinud tasus 100

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Tasu suuruse tõendamata jätmise tõttu lähtub kohus kostja

poolt omaksvõetud tunnitasu suurusest. Kostja väidab, et on tasunud sularahas 1 500 eurot, kuid

nimetatud asjaolu on tõendama. Maakohtu arvates on põhjendatud hagi rahuldada osaliselt ja mõista

kostjalt hageja kasuks välja tasu käsundi täitmise eest summas 425 eurot (4,25t x 100 eurot), millele

lisandub käibemaks 22% summas 93.50 eurot, kokku 518.50 eurot. Ülejäänud osas kohus jätab

hagi rahuldamata. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates

03.04.2024 kuni otsuse tegemiseni summas 30.15 eurot ja edasi kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagi tagamise tühistamisest

36. Viru Maakohtu 13.05.2024 kohtumäärusega hagi tagamise abinõuna seati hageja OÜ

Consigliori kasuks kostjale OÜ Andliti (registrikood 10444882) kuuluvale kinnistule registriosa nr

xxxx, asukohaga XXX, xxxx, IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 7

500 eurot.

37. TsMS § 386 lg 4 alusel esimese lause alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui

hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Kuna käesoleval juhul hagi osaliselt rahuldatakse, siis kohus jätab hagi tagamise abinõu

tühistamata.

Menetluskulud

38. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

39. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid

(Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse

hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud

on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise

esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

40. TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude rahalise suuruse määramine

kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu

vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele

suurusele.

11 (12)

2-24-112425

41. Hagi rahuldatakse summas 548.65 eurot, mis on 9% hagi hinnast 6 237.91 eurot. Hageja on

tasunud riigilõivu 630 eurot. Hagi rahuldavalt osalt tuli tasuda riigilõivu 175 eurot. Seega mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 175 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt kehtib

põhimõte, et õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ei pea äriühingu juhatuse liikmest

seaduslik esindaja osutama tasuta, täites lepingulise esindaja ülesandeid (vt RKTKm, 18.06.2014, 3-

2-1-62-14, p-d 13-14). Seega juriidilise isiku seaduslik esindaja võib tegutseda lepingulise

esindajana ning tema esinduskulud tuleks sel juhul põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitada.

Maakohus loeb hageja põhjendatuks õigusabi kuludeks 19.04.2024 hagiavalduse ja selle lisade

koostamine ja edastamine 3 tundi; 20.05.2024 tutvumine kostja esindaja vastusega hagiavaldusele,

analüüs 1 tund ja 23.05.2024 seisukoha koostamine kostja 20.05.2024 vastusele hagiavaldusele

1,25 tundi. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120

eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot

ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Hageja esindaja õigusabi tasu 1

tunni eest on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu on

mõistliku suurusega. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 787.50 eurot

(5,25 t x150 eurot), millest kuulub kostjalt väljamõistmisele 70,88 eurot (787.50 x 9%).

42. Kostja esindaja on esitanud kohtule 20.05.20243 vastuse hagiavaldusele; osalenud 12.09.2024

toimunud kohtuistungil, mis kestis 1.68 tundi; 16.09.2023 esitanud menetluskulude nimekirja;

18.09.2024 on esitanud seisukoha hageja menetluskuludele. Kohus peab kostja põhjendatuks

ajakukuks hagile vastamiseks 2 tundi ning istungiks ettevalmistamiseks, istungil osalemiseks ja

menetluskulude nimekirja esitamiseks 3 tundi, kokku 5 tundi. Kostjat esindas menetluses TsMS §

218 lg 1 p 1 sätestatud lepinguline esindaja. Kostja esindaja õigusabi tasu 1 tunni eest on 130 eurot

(ilma käibemaksuta). Maakohtu arvates kostja esindaja õigusabi tunnitasu on mõisliku suurusega.

Maakohus nõustub kostja menetluskuludega summas 598 eurot (5 t x 130 eurot - 9%).

43. Kuna mõlemalt poolelt mõistetakse välja menetluskulud, siis kohus tasaarvestab kostja

menetluskulud hageja menetluskuludega 213 eurot ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud summas 377.12 eurot (598 - 150 – 70.88).

44. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

45. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §

442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

12 (12)

2-24-112425

13 (12)