Legislator Case Law & Legislation
2-24-115995/10 AI generated

2-24-115995/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-24-115995/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista XX-ilt (XX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks XX-i ja Tele2 Eesti AS eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 10,03 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-24-115995/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Mõista XX-ilt (XX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks XX-i ja Tele2 Eesti AS eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 10,03 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Kohtujurist

Kelly Oper

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.09.2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-115995

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagiavaldus XX-i

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

112,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja XX (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista XX-ilt (XX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks XX-i ja Tele2 Eesti AS

vahel 20.11.2020 sõlmitud liitumislepingust nr 852531206 tulenev võlgnevus 65,72

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 10,03 eurot ja sissenõudekulud 25 eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt arvestatud viivis 0,05% päevas põhinõudelt alates 14.06.2024 kuni

põhinõude rahuldamiseni.

4. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku

maakohtu menetluskuluna 280 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu

160 eurot.

6. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitiselt

viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

1(4)

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

9. Toimetada kostjale käesolev tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud

Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 12.

10. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kaja esitamine ja edasikaebamise kord

Käesoleva tagaseljaotsuse tegemise põhjuseks on asjaolu, et kostja ei ole tähtaegselt hagile

vastanud. Kohus toimetas hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte

avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.08.2024. Kohtumäärus ja

hagimaterjalid loeti kostjale kättetoimetatuks 07.09.2024. Kohus määras kostjale hagivastuse

esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani hagivastust esitanud. Kohus

teeb tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu

määratud aja jooksul. TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus hoiatas kostjat hagi menetlusse võtmise

määruses, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Käesolev tagaseljaotsus on vormistatud kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui

menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule

soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus (TsMS § 444 lg 4). Apellatsioonkaebuse

esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus

menetluses ning teist poolt sellest ei teavitata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga

hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul teatanud

soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta

on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 4¹, lg 4²).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

2(4)

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend

tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja

menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427

eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 427 eurot ülepaisutatud. Põhjendamatu

on lepingulise esindaja tunnihind 122 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus peab usutavaks, et

sellise hagi koostamiseks kulus 2 tundi, kuid hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 122

eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13

ja 3-2-1-115-13, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma

käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem

muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja

alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei

olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate

tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi.

Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis

sisalduvad nõuded tulenevad ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja

dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased

dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt

komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri,

haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Põhjendamatu on ka

dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile kulunud 1,5 tundi, sest nende tegevuste kulu

on kaetud ja arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise

kulu juurde. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–

100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60).

Maakohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot, mistõttu kuuluvad hageja

lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes hüvitamisele kokku 160 eurot (2 h x 80

eurot, ei sisalda ega lisandu käibemaksu).

Hageja menetluskulud kokku on 280 eurot (100 eurot riigilõiv + maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot + 160 eurot õigusabikulud). Kohtute

infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu

kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine ja selle suurus on ette nähtud seaduses (TsMS §

4842). Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

3(4)

kohtunik

4(4)