3-23-976/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-976

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsuse nr TVH/23/009029

ja 01.03.2023 otsuse nr TVT/23/014207 tühistamiseks osas, mis ei

vastanud taotleja eesmärgile ning ka sellekohase 13.04.2023

vaideotsuse nr VO/23/730 tühistamiseks, samuti vastustaja

kohustamiseks kaebaja vastavasisulist 23.02.2023 taotlust uuesti

läbi vaatama

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X;

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Reelika Leetmaa

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

25.09.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xi esitas 23.02.2023 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse saamise taotluse.

2. Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsusega nr TVH/23/009029 tuvastati Xi´l osaline töövõime kestusega

kolm aastat. Eesti Töötukassa 01.03.2023 otsusega nr TVT/23/014207 määrati X´ile töövõimetoetus

perioodil 14.04.2023 – 13.04.2026 suurusega 9,3081 eurot ühe kalendripäeva eest.

3. Xi esitas 06.03.2023 Eesti Töötukassale vaide, milles ei nõustunud 28.02.2023 otsusega nr

TVH/23/009029 ja 01.03.2023 otsusega nr TVT/23/014207 kuna leidis, et tema töövõime on puuduv.

4. Eesti Töötukassa 13.04.2023 vaideotsusega nr VO/23/730 jäeti Xi vaie rahuldamata.

5. Xi esitas 05.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsuse nr

TVH/23/009029, 01.03.2023 otsuse nr TVT/23/014207 ja 13.04.2023 vaideotsuse nr VO/23/730

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

6. Tartu Halduskohtu 08.05.2023 määrusega anti haldusasi nr 3-23-976 kohtualluvuse järgi üle

lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

7. Tallinna Halduskohus võttis 08.06.2023 määrusega kaebuse menetlusse.

8. Eesti Töötukassa vastas kaebusele 07.07.2023.

9. Tallinna Halduskohus määras 25.06.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

10. Kaebaja leiab, et Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst ei ole välja toonud asjakohaseid

kaalutlusi selle kohta, miks puuduva töövõime asemel hinnati kaebaja töövõime osaliseks. Kaebaja

hinnangul ei ole Eesti Töötukassa otsus tema terviseseisundile ning sellest tulenevatele piirangutele ja

abivajadusele vastav.

.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsus nr TVH/23/009029, 01.03.2023

otsus nr TVT/23/014207 ja 13.04.2023 vaideotsus nr VO/23/730 on õiguspärased.

11.1. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 23.02.2023 esitatud

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi ka

TIS) kantud terviseandmed. Tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido (edaspidi TTO)

ekspertarst dr Kristiine Reede, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses

märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas

27.02.2023 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks.

Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsusega nr TVH/23/009029 tuvastati, et kaebajal on osaline töövõime

kestusega kolm aastat. TTO ekspertarst analüüsis 14.03.2023 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja

terviseandmeid ning jäi oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde.

11.2. Kohtumenetluse raames otsustati kaebaja täiendavalt kutsuda visiidipõhisele hindamisele. TTO

ekspertarst analüüsis veel kord kaebaja terviseandmeid, töövõime hindamise taotluses märgitud

hinnanguid piirangutele ja visiidil selgunud asjaolusid ning koostas 22.06.2023 seisuga uue

eksperdiarvamuse, mille kohaselt on vaide esitajal osaline töövõime. Käesoleva kohtumenetluse raames

on ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Siiri Oro kõik kaebaja terviseandmed ja kirjeldatud

tegutsemispiirangud üle vaadanud ning allkirjastanud 06.07.2023 kokkuvõtliku seisukoha, milles

nõustub TTO ekspertarsti seisukohtadega.

12. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 (edaspidi määrus) § 6 lg 1 kohaselt antakse

eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade

2

võtmetegevuste kaupa. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse

valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; suhtlemine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja

tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted)

võtmetegevuste alusel. Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate

piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). Määruse § 6 lg

6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a

arvväärtused 0 ja 1.

13. TTO ekspertarst hindas 27.02.2023 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused

järgmiselt: -liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 2, ohutu ringiliikumine –

arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 2, liikumisega seotud muud piirangud –

arvväärtusega 0; käeline tegevus: käte sirutamine – arvväärtusega 1, asjade liigutamine – arvväärtusega

1, käteosavus – arvväärtusega 1, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; Teiste

valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Kaebajal hinnati piirang liikumise valdkonna

võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja on ise

hinnanud piirangu arvväärtusega 9 (muutlik piirang). Piirang võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“

on hinnatud arvväärtusega 0. Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 9. Piirang

võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on hinnatud arvväärtusega 2 (mõõdukas). Kaebaja on ise

hinnanud piirangu arvväärtusega 9. Liikumisega seotud muud piirangud on hinnatud arvväärtusega 0.

Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 9 (muutlik piirang). Piirangud liikumisel eri

tasapindadel ning seismisel ja istumisel on hinnatud mõõdukaks. TTO ekspertarst on liikumise

valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS andmetele: ortopeed dr Peeter Laasik 13.02.2023

epikriis; perearst dr Evi Vool 26.04.2022 epikriis; taastusraviarst dr Ivo Kolts 01.02.2023 epikriis.

Kokkuvõtlikult on kaebajal liikumise valdkonnas mõõdukas tegutsemispiirang, mille põhjuseks on

rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid; artroosid.

14. Piirang käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käte sirutamine“ hinnati arvväärtusega 1

(kerge piirang). Kaebaja ise hindas piirangu arvväärtusega 9. Piirang võtmetegevuses „asjade

liigutamine“ on hinnatud arvväärtusega 1. Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 9. Piirang

võtmetegevuses „käteosavus“ on hinnatud arvväärtusega 1. Kaebaja on ise hinnanud piirangu

arvväärtusega 9. Käelise tegevusega seotud muud piirangud on hinnatud arvväärtusega 0. Kaebaja on

ise hinnanud piirangu arvväärtusega 9. Piirangud käte sirutamisel, asjade liigutamisel ning

käteosavuses on hinnatud kergeks. TTO ekspertarst on käelise tegevuse valdkonna hindamisel

tuginenud järgmistele TIS andmetele: arst dr Konstanyn Klochko 20.09.2022 epikriis; taastusraviarst dr

Ivo Kolts 01.02.2023 epikriis. Kokkuvõtlikult on kaebajal käelise tegevuse valdkonnas kerge

tegutsemispiirang, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad.

15. Kaebajal hinnati piirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuses „3.2.

Teabe vastuvõtmine“ arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enesehinnang 9 (muutlik

piirang). TTO ekspertarst on tuvastanud, et prillidega on nägemisvõime kompenseeritav. Kaebaja ei

märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal tegutsemispiiranguid teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes „3.1 Teabe edasiandmine“, „3.3 Teabevahetusega seotud

muud piirangud“, millest tulenevalt hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud).

Kaebajal hinnati piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses „6.4

Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0. Kaebaja

enesehinnang 9 (muutlik piirang). Kaebaja ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal

tegutsemispiiranguid muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes „6.1

Väljaskäimine“, „6.2 Riski või ohu tajumine“, „6.3 Toimetulek muutustega“, millest tulenevalt hinnati

võtmetegevused arvväärtusega 0.

3

16. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks

võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 4. Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse

andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute

raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust

kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna vaide esitaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.

17. TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv

töövõime. Kuna kaebaja töövõime on vaidlustatud töötukassa töövõime hindamise otsuse kohaselt

vähenenud, on tal õigus töövõimetoetusele ning talle on õiguspäraselt Eesti Töötukassa 01.03.2023

otsusega nr TVT/23/014207 töövõimetoetus määratud.

18. Kaebaja terviseseisund mõjutab tema igapäevategevusi ja töötamist, kuid objektiivsed

terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis tingiksid metoodika kohaselt

puuduva töövõime. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei

arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Asjaolu, et vastustaja on kaebajal tuvastanud

varasemalt puuduva töövõime, ei tähenda, et ka hilisemate taotluste kohta tuleks teha samasugune

otsus. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda. Seetõttu tuleb

töövõimet iga kord uuesti hinnata. Uue taotluste alusel toimub ka uus töövõime hindamine ning uue

taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on

tagatud ka järgmise otsusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsust nr TVH/23/009029 ja

01.03.2023 otsust nr TVT/23/014207 ja taotletud nende osalist tühistamist (osas, mis ei vastanud

kaebaja eesmärgile ehk seostub raske puude tuvastamata jätmisega ja vastavalt sellele siis ka väiksema

töövõimetoetusega), samuti sellekohase 13.04.2023 vaideotsuse nr VO/23/730 tühistamist ning

vastustaja kohustamist kaebaja vastavasisulist 23.02.2023 taotlust uuesti läbi vaatama. Selliselt on

kaebus Tallinna Halduskohtu 08.06.2023 määrusega menetlusse võetud. Põhivaidlus väljendub siiski

töövõime hindamist puudutava 28.02.2023 otsuse TVH/23/009029 õiguspärasuse küsimuses, sest

01.03.2023 otsusega määratud töövõimetoetuse suurus sõltus sellest kas eelnevalt oli tehtud kindlaks

osaline või puuduv töövõime. 01.03.2023 otsus on aga 28.02.2023 haldusaktist otseselt tingitud ja selle

saab osaliselt tühistada 28.02.2023 otsuse õigusvastasuse korral. Vaideotsuse saab samuti tühistada

(kuigi pigem õigusselguse huvides) ning kohustamisnõude rahuldada üksnes sel juhul kui

nõndanimetatud põhivaidluse tähenduses vaadeldav haldusakt nr TVH/23/009029 osutub

haldusmenetluse seaduses esitatud nõuetega mitte kooskõlas olevaks. Vastupidisel eeldusel ehk

28.02.2023 otsuse õiguspäraseks osutumisel ei saa rahuldada ka teisi nõudeid, mis eelnimetatud

töövõime hindamise otsusega seostuvad.

20. Menetlusosaliste seisukohti ning haldusasja juurde esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda

kokkuvõttes seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks ei ole siiski alust. Vastustaja on tuginenud

28.02.2023 otsuse nr TVH/23/009029 vastuvõtmisel sellekohasele õiguslikule regulatsioonile ning

põhimõttelisi kaalutlusvigu antud juhul täheldada ei saa. Vastavalt töövõimetoetuse seaduse (edaspidi

ka – TVTS) § 5 lg 3 punktile 2 tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul osaline töövõime

siis kui tema töötamine on sama seaduse ja paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes

osaliselt takistatud. TVTS § 5 lg 2 kohaselt võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit

ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Veel

on juhindutud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusest nr 39 (edaspidi ka määrus nr 39), millega

4

kehtestati töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja

töövõimet välistavate seisundite loetelu. Tervise- ja tööministri määruse nr 39 „Töövõime hindamise

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu“ § 8 lg 6 kohaselt tuvastatakse isiku töövõime ulatus töövõime hindamisel tehtud

eksperdiarvamuse alusel, kusjuures vastavalt sama määruse viienda paragrahvi esimesele lõikele

koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete- (p 1), töövimetoetuse seaduse § 7 lõike 5

alusel sätestatud terviseandmete (p 2) alusel ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral

täiendavate terviseandmete põhjal taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse

osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (p 3).

21. Antud juhul ongi vastustaja lähtunud töövõime tuvastamise aluseks olnud AS Arstikeskuse Confido

ekspertarsti Kristiine Reede eksperdiarvamusest, mis koostati määruse nr 39 § 3 lõikes 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa. Määruse nr 39 § 3 lõikes 2 on toodud välja 7 erinevat kehalise ja

vaimse võimekuse valdkonda ning võtmetegevust, mida kohus siinkohal üle ei korda. Iga valdkonna

võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse määruse nr 39 kuuenda paragrahvi kolmanda

lõike kohaselt skaalal 0-4, kusjuures vastavalt sama määruse kaheksanda paragrahvi esimesele,

neljandale ja viiendale lõikele hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõime osaliseks kasutades

kaalutlusõigust ja arvestades sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut kui võtmetegevuste piirangute

raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või kui isik ei suuda mis tahes võtmetegevust

sooritada iseseisvalt ning töövõimeliseks, kui võtmetegvuste raskusastemete arvväärtuste summa on

kolm või väiksem. Ekspertarst on märkinud kokkuvõtvalt, et taotlejal on tõenäoliselt paranev seisund

kehtivusega 3 aastat (arvestades ka taastusravi) ning talle ei sobi raske füüsiline töö tuues soovitusena

välja töötamise osalise tööajaga. Ekspertarst on võtnud arvesse taotleja enda hinnangut ning kõrvutanud

seda meditsiiniliste andmetega. Vastav eksperthinnang on haldusasja materjalide juurde ka esitatud.

22. Kaebajal on olnud pikaajaline tervisekahjustus (TVTS § 1 lg 1 ja § 5 lg 1, määruse nr 39 § 2 p 1).

Selles ei ole vaidlust, sest vastasel korral ei oleks olnud põhjust eelnimetatud regulatsioonide alusel

isiku töövõime ulatust üldse hinnata. Nähtuvalt haldusasja materjalist hinnati töövõime ulatuse

kindlakstegemise käigus kaebaja võtmetegevuste raskusastmeid erinevate arvväärtusega ning

kokkuvõttes tuvastati töövõime vähenemine kestusega 3 aastat. Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab

eksperdiarvamuse andja töövõime osaliseks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute

raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestab

eksperdiarvamuse andja kaalutlusõiguse kasutamisel tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate

asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või

haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus

ning piirangute mõju igapäevategevustele. Antud juhul võtmetegevuste piirangute raskusastmete

arvväärtuste summa neljast väiksem ei olnud, mis võimaldas määratleda töövõime ulatuse osalisena.

23. Eesti Töötukassa tugines töövõime hindamisel töövõimetoetuse seaduse paragrahvidele 5-9 ja

vastavale eksperdiarvamusele asudes seisukohale, et kaebajal on osaline töövõime. Eesti Töötukassa on

kaalunud vaidlusaluse küsimusega seonduvaid asjaolusid veel ka 13.04.2023 vaideotsuse koostamise

raames ja asunud seisukohale, et kaebaja osaline töövõime oli 28.02.2023 otsuse kohaselt õigesti

tuvastatud, mistõttu ei ole alust ka vastava töövõimetoetuse määramise kohta tehtud otsustust muuta.

Samas on eelnimetatud vaideotsuses märgitud, et kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ja seda

kinnitavad ka infosüsteemis olevad või muul moel tõendatud terviseandmed, on võimalik esitada uus

töövõime hindamise taotlus. Siinkohal peab nõustuma vastustaja seisukohaga, et töövõime hindamisel

võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale

sobivusega ning ka selles, et varasemalt tuvastatud puuduv töövõime ei tähenda, et hilisemate taotluste

kohta peab ilmtingimata samasuguse otsustuse vastu võtma. Eesti Töötukassa 07.07.2023

menetlusdokumendist nähtuvalt oli kaebaja kutsutud kohtumenetluse raames siiski veel ka

5

visiidipõhisele hindamisele ning terviseandmeid analüüsiti veelkord, mille põhjal koostati 22.06.2023

seisuga täiendav eksperdiarvamus, mille kohaselt oli aga samuti tegemist osalise töövõimega. Kaebaja

terviseandmed ja kirjeldatud tegutsemispiirangud on täiendavalt üle vaadanud veel ka töövõime

hindamise ekspertarst Siiri Oro ning allkirjastanud selle kohta kokkuvõtva seisukoha, leides, et

tuvastatud töövõime ulatus on olnud õige. Nimetatud kokkuvõttev seisukoht on haldusasja materjali

juurde ühtlasi ka esitatud. Mis puutub täiendavate andmete esitamisse, siis seonduvalt eelnimetatuga

peab kohus vajalikuks siinkohal märkida, et haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnatakse üldjuhul

siiski haldusakti andmise ajahetke seisuga, mistõttu ei pruugi hilisemalt ilmnenud täiendav

informatsioon vastava haldusakti õiguspärasuse osas enam mõju avaldada. Küsimus on selles, et

olukorra muutumine ei ole selleks aluseks, mille pinnalt vastav otsustus tühistada kui see oli haldusakti

andmise ajahetkel õigusaktidega kooskõlas ning õiguspärane. Situatsiooni muutudes ja täiendavate

andmete lisandumisel võib vastustaja hinnang ka teistsuguseks kujuneda, kuigi antud juhul see

visiidipõhise hindamise järgselt teistsuguseks ei kujunenud. Olukorras, kus vastustaja hinnang oleks

võinud teistsuguseks kujuneda, saanuks vastustaja näiteks kaebuse õigeks võtta. Praegu sai vastustaja

enda seisukohalt vaadatuna ja enda jaoks kinnitust, et esialgne ehk 28.02.2023 otsustuses sisalduv

hinnang oli asjakohane. Taoliste vaidluste eripära väljendub veel ka selles, et ekspertarvamuses esitatud

meditsiinilise sisuga aspekte kohus hinnata ei saa. Kogu töövõime hindamise metoodika kui sellise

puhul on aga tegemist riigi sotsiaalpoliitilise valikuga ning sotsiaalpoliitiliste valikute kohtulik kontroll

on samuti piiratud. Sarnaste vaidluste lahendamisel saab kohus kontrollida üksnes seda kas vastav

haldusakt või vastavad haldusaktid on haldusmenetluse seaduse nõuetega vajalikul määral kooskõlas.

Antud juhul on vastavad haldusaktid haldusmenetluse seaduse nõuetega vajalikul määral kooskõlas.

24. Lähtuvalt eeltoodust ei ole Eesti Töötukassa 28.02.2023 otsuse nr TVH/23/009029 tühistamiseks

alust. Olukorras, kus 28.02.2023 otsus osutus õiguspäraseks, ei saa rahuldada ka 01.03.2023 otsuse

osalise tühistamise nõuet. Nimetatud otsusega määrati kaebajale töövõimetoetus lähtuvalt eelnevalt

kindlaks tehtud osalisest töövõimest ning selles kontekstis on tegemist kaebaja jaoks soodsa

haldusaktiga. Vaidlustatud haldusaktide õiguspäraseks osutumise korral ei saa rahuldada ka

vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet. Samuti ei saa rahuldada vaideotsuse tühistamise

nõuet, sest vaideotsus sisuliselt ei kajasta midagi muud kui vastustaja seisukohta sellest, et 28.02.2023

ja 01.03.2023 otsuste muutmiseks ehk osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ei olnud alust. Seega jääb

kaebus terves ulatuses rahuldamata.

25. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik

6