2-23-14568/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. september 2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-14568

Tsiviilasi

M. K. hagi P. K. ja T. K. vastu elatise suuruse

muutmise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja M. K. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Natalja Santaševa

Kostja I P. K. (isikukood xxxx)

Kostja II T. K. (isikukood xxxx)

Kostjate I ja II seaduslik esindaja H. K.

Kostjate I ja II lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi elatise suuruse muutmiseks.

2. Muuta Harju Maakohtu 27.01.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx väljamõistetud

elatise suurust ning mõista M. K.`lt P. K. kasuks välja igakuine elatis:

2.1. alates 13.10.2023 kuni 31.03.2024 summas 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55

(viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

2.2. alates 01.04.2024 summas 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).

2.3. Elatist tuleb tasuda kuni P. K. täisealiseks saamiseni, so xxxx. Elatis muutub iga

aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3. Muuta Harju Maakohtu 27.01.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx väljamõistetud

elatise suurust ning mõista M. K.`lt T. K. kasuks välja igakuine elatis:

3.1. alates 13.10.2023 kuni 31.03.2024 summas 221,28 eurot kuus (249,78 + 50,55

(viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80

eurot) – 15%));

3.2. alates 01.04.2024 summas 244,56 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) – 15%)).

3.3. Elatist tuleb tasuda kuni T. K. täisealiseks saamiseni, so xxxx. Elatis muutub iga

aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus

selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja põhjendused ja nõue

1. Hageja on kostja 1 P. K. ning kostja 2 T. K. isa. 27.01.2020 kinnitas Harju Maakohus

kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille

kohaselt hageja tasub kostjale 2 T. K. (sünd xxxx) elatist ½ Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.11.2019 kuni T. K. täisealiseks saamiseni,

s.o xxxx ning kostjale 1 P. K. (sünd xxxx) elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast alates 01.11.2019 kuni P. K. täisealiseks saamiseni, s.o xxxx.

2. Hageja viitab perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 2, mille kohaselt kui kohustatud

vanem ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal

õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra

muutumisele. Riigikohus oma lahendis nr 2-20-9571 on seisukohal, et need sätted

kohalduvad ka juhul, kui elatis on enne 1. jaanuari 2022 kokku lepitud kohtulikult

kinnitatud kompromissiga selliselt, et vanem peab lapsele maksma igakuist elatist

seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära

ulatuses kuus. (p 12).

3. 19.07.2023 saatis hageja kostjate seaduslikule esindajale e-kirja, milles tegi ettepaneku

vähendada elatist kohtuväliselt kokkuleppega, kuid sai laste emalt eitava vastuse.

Seega, hagejal ei jää muud võimalust, kui pöörduda kohtusse nõudega elatise

vähendamiseks.

Kostja vastuväited

4. Kostjad ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses nende vastu suunatud nõudeid.

Kostjad leiavad, et käesoleval juhul ei ole alust nõuda elatise vähendamist ning elatise

vähendamist ei saa nõuda tuginedes üksnes õigusliku olukorra muutumisele. Kostjad

viitavad, et Justiitsministeerium on selgitanud järgmist: Kui elatis on juba kohtu poolt

välja mõistetud, siis see summa 1. jaanuarist 2022 ei muutu. Ainus varasemaid elatise

asju puudutav muudatus uuest aastast on see, et kui kohus on elatise kindlaks

määranud poole kuupalga alammäära ulatuses või seadusjärgse miinimumelatisena

(sõltub kohtuotsuse sõnastusest), siis see summa alates järgmisest aastast enam ei

suurene vaid jääb 2021. aasta tasemele (292 eurot kuus ühe lapse kohta).

2(5)

5. Kostjad märgivad täiendavalt, et hageja kolis 2023. aasta juuli lõpus xxxx elama.

Hageja ei osale laste kasvatamises vahetult ega teinud seda ka ajal, kui ta Eestis elas.

See tähendab, et hageja ei ole kostjaid vahetult üleval pidanud ning hagejal on

kohustus anda kostjatele ülalpidamist raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1).

6. Kalkulaatori abil keskmise brutokuupalga alusel arvutatud elatise summa on

minimaalne summa, mida vanem oma lapsele igakuiselt tasuma peab. Tegelik elatise

summa sõltub eeskätt lapse vajadustest, aga ka kummagi vanema varalisest seisust ja

vanemate omavahelisest laste kulude jaotusest. Kostjad rõhutavad, et elukallidus on

olnud viimastel aastatel hüppeline ning see on oluliselt mõjutanud ka laste

püsikulutusi (eeskätt toidukulu ja eluasemekulu). Ökonomistide ja analüütikute kindel

prognoos on, et kiire hinnatõus jätkub ning ei pidurdu lähiajal. Kostjate vajadused ei

ole võrreldes kohtumenetlusega tsiviilasjas nr xxxx vähenenud ega saagi olla

vähenenud tulenedes elukallidusest.

7. Kostjad esitavad ülevaate enda igakuistest jooksvatest püsikuludest, mille kohaselt on

P. K. kulud ühes kalendrikuus kokku 1198 eurot ja T. K.l vastavalt 1158 eurot.

8. Kostjad on seisukohal, et ainult PKS § 2172 lg-le 2 tuginedes ei saa elatise

vähendamise nõudega kohtusse pöörduda, vaid peavad esinema ka teised elatise

vähendamise alused. M. K. ei ole esitanud ühtegi muud elatise vähendamise alust ega

nende aluste esinemist tõendanud. Kuna hageja pöördus hagiga kohtusse, on tema

kohustus tõendada, et elatise maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille

alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus või kinnitatud kompromiss, on alust muuta.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus tuvastas, et 27.01.2020 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr xxxx

kohustub hageja tasuma kostjatele elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast kuni laste täisealiseks saamiseni.

10. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

11. PKS (perekonnaseadus) § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud

kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist

seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära

ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi

kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus (Riigikohtu 03.06.2024 otsus

tsiviilasjas 2-22-13312 punkt 11). Tulenevalt PKS § 2172 lg 2 kui kohustatud vanem

või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal

õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra

muutumisele (Riigikohtu 03.06.2024 otsus tsiviilasjas 2-22-13312 punkt 12). Hagejal

on õigus nõuda elatise suuruse muutmist tuginedes mh õigusliku olukorra

muutumisele.

12. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi

igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on

3(5)

200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse

järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga

aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023.a. on indekseeritud baassumma 249,78 eurot ja

alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot.

13. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et

lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse

arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a

80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

14. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et

kostjad hageja juures ei viibi.

15. PKS § 101 lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja on kohustatud elatist tasuma mitmele

sama pere lapsele.

16. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

-

alates 13.10.2023 kuni 31.03.2024



kostjal I 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot))



kostjal II 221,28 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) – 15%))

-

alates 01.04.2024



kostjal I 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot))



kostjal II 244,56 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) – 15%))

17. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg

2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi.

18. Riigikohus leidis 30. novembri 2022. a otsuse nr 2-20-9571 p-s 16, et olukorras, kus

hageja on pöördunud elatise vähendamiseks seoses õigusliku olukorra muutumisega

PKS § 2172 lg 2 alusel kohtusse, tuleb kostjal vaidluse korral tõendada, et elatise

baassummat (mis on väiksem PKS § 2172 lg-st 1 tulenevast elatise suurusest) tuleb,

kohaldades PKS § 101 ja § 102, suurendada kuni PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud

suuruseni.

19. Seega, miinimummäärast suuremas ulatuses elatise nõudmisel tuleb kostjate vajaduste

rahuldamiseks suuremaid kulutusi tõendada kostjatel. Kostjad ei ole seda teinud.

4(5)

Kohus on kostjatele andnud võimaluse esitada tõendid tähtajaks 27.03.2024 (dtl 50) ja

korduva tähtaja 27.05.2024 (dtl 51). Kostjad on küll esitanud kulude loetelu (kulu liik

ja selle suurus) (dtl 43 - 44), kuid nende kandmist tõendavaid dokumente esitanud ei

ole. Seega kostjate väited jäid paljasõnalisteks.

20. Samas, PKS § 102 lg-st 3 tulenevalt võib kohus elatise välja mõista käesoleva seaduse

§ 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud

alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud

kulutuste jaotusest vanemate vahel.

21. Riigikohus 22. juuni 2022 otsuse 2-19-19160 p-i 14.8 teises lõigus leidis, et kohus

võib PKS § 102 lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks

konkreetse alaealise lapse kohta PKS § 101 alusel arvutatud summa sõltumata sellest,

kas pooled sellele tuginevad. Suurema elatise väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel on

kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud

menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama.

22. Kostjad väidavad, et elukallidus on olnud viimastel aastatel hüppeline ning see on

oluliselt mõjutanud ka laste püsikulutusi. Hageja vastuväitel elukallidus mõjutab meid

kõiki. Kohus nõustub, et tegelik elu sõltub sellest, mida poest osta ja millisest poest

osta. Hageja väitel on tema vajadused samuti ajas kasvanud. Hageja on kolinud

välisriiki ja hagejal on uus perekond, kes vajab samuti tuge ja hoolt. Hageja uues peres

kasvab lisaks kostjatele 2 alaealist last. Seega hageja elatise nõude vähendamise

aluseks on hageja elukorralduse muutused. Kohus leiab, et suurema elatise

väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel ei ole põhjendatud, sest praegusel juhul esineb

mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, need on: kostja teise riiki kolimine ja uue pere

loomine. Kostjate seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et hagi rahuldamise korral võib

muutuda laste tavaline elulaad. Kohus andis kostjatele tähtaja tõendite esitamiseks

27.03.2024 (dtl 50) ja korduva tähtaja 27.05.2024 (dtl 51), kuid kostjate väited on

jäänud paljasõnalisteks. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

23. Tulenevalt TsMS § 459 lg 2 on varasemat otsust võimalik muuta mitte varasemast, kui

uue hagi esitamise ajast.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

kohtunik

5(5)