2-23-140778/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-140778

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2024, Tallinn

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagiavaldus L M vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

1029,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja D S

Kostja: L M (isikukood xxx), e-post : xxx

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OK Incure OÜ hagi L M vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus

hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

2-23-140778

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. xxx AS ja kostja sõlmisid 15.12.2018 krediidikontolepingu nr xxx, mille alusel

võimaldati kostjal kasutada krediiti kuni 1100 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt

võimaldatud krediiti perioodil 15.12.2018 – 03.12.2019 kokku summas 1163,22 eurot ning on

teinud tagasimakseid kogusummas 2505,55 eurot, sellest 399,86 eurot on arvestatud põhiosa,

2044,86 eurot intressi, 5,83 eurot viivise ja 55 eurot teenustasude katteks.

2. Kostja rikkus krediidikontolepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja kostjale 23.05.2023 lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks kuni 12.06.2023. Esialgne võlausaldaja hoiatas kostjat lepingu

ülesütlemise teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb

krediidiandja lepingu üles. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles

esialgne võlausaldaja lepingu 13.06.2023 üles ja loovutas nõude hagejale. Hageja nõuab

põhivõla tasumist summas 763,36 eurot, intressi 82,22 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot

ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 153,67 eurot.

3. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi

võimaldamisel kostja esitatud taotlusest ja tehti päring taust.ee andmebaasi (maksehäired

puudusid).

4. Kohus võttis hagi 22.11.2023 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse

esitamiseks. Kohus toimetas hagi kostjale kättetoimetamisportaali vahendusel kätte.

5. Kohus andis hagejale 27.08.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd

laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Hageja esitas 10.09.2024 ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt sai kostja krediiti

1163,22 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 2505,55 euro ulatuses. Kui kõik maksed

arvestada põhiosa katteks, on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga

ületavas summas.

7. Kohus andis menetlusosalistele 10.09.2024 tähtaja menetluskulude nimekirjade,

lõplike seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks vastaspoole menetluskulude nimekirjale.

8. Kohtu määratud tähtajaks hageja ega kostja menetluskulude nimekirju ei esitanud.

Kostja esitas 24.09.2024 vastuse, milles taotleb hagi rahuldamata jätmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale krediidi andmisel

järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada

põhivõla katteks ning kostjal ei ole otsuse tegemise seisuga hageja ees krediidikontolepingust

tulenevat võlgnevust.

2/5

2-23-140778

10. xxx AS ja kostja sõlmisid 15.12.2018 krediidikontolepingu nr xxx, mille alusel

võimaldati kostjal kasutada 1100 eurot krediiti (dtl 27-56). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool

majandustegevust.

11. Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 1163,22 eurot (dtl 57). Lepingu

üldtingimuste p 11.1 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele

minimaalse kuumakse ulatuses. Minimaalse kuumakse arvutamiseks jagatakse krediidi ja

intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga, kasutades

annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu minimaalse

kuumakse arvutamise perioodi vältel, v.a viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu.

12. Eesti Panga poolt 25.06.2018 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2018 seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 19,97% (kohaldus alates 01.07.2018 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 19,97% =

59,91%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt krediidikontolepingule

59,28% aastas (kehtis 1100 euro suuruse limiidi kasutusele võtmise korral). Sarnase tulemuse

(58,27%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra

kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

13. Kostja on hageja kinnitusel teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas

2505,55 eurot (dtl 61-62). Sellest 399,86 eurot on arvestatud põhivõla, 2044,86 eurot intressi,

5,83 eurot viivise ja 55 eurot teenustasude katteks. Hageja nõuab põhivõla (763,36 eurot),

intressi (82,22 eurot), sissenõudmiskulude (30 eurot) ja hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise (153,67 eurot) tasumist.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

16. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav

16.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus

krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis

maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired

puudusid.

16.2.

Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu

maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2

kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

3/5

2-23-140778

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

16.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi

võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti

ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja

tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud

tarbija sissetulekute suurust.

16.4.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave.

Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud

esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas

krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

16.5.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei

ole.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

18. Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 1163,22 eurot ja teinud tagasimakseid

summas 2505,55 eurot. Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid

põhivõlga ületavas summas. Kuni 01.01.2023 oli VÕS § 94 järgne intressimäär null ning

alates 01.01.2023 oli see 2,5% aastas. Kostja tagastas põhivõla enne 01.01.2023 (dtl 61-62),

seega ei ole hagejal kostja vastu intressinõuet. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 4034 lg-st

7 tulenevalt ei võlgne. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja

viivisenõuet.

4/5

2-23-140778

19. Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud xxx

AS-iga sõlmitud krediidikontolepingust tulenevad kohustused. Hageja nõuab täiendavalt

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot ning seda 04.07.2023, 17.07.2023 ja

31.07.2023 saadetud pretensioonide ja hagihoiatuse eest. Kuivõrd kostja oli nõudekirjade

saatmise ajaks tagastanud esialgsele krediidiandjale kogu võla (dtl 61-62), ei ole

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamiseks alust.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

20. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

21. Kostja menetluses esindajat ei kasutanud ning menetluskulude nimekirja ei esitanud.

Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

5/5