39 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-09-1618Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.augustil 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-1618 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 16.08.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu T.V, isikukood: xxx, kannab karistust xxx Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, kohus määras:

Jätta T.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi taotlus ja määrata tema poolt T.V-le osutatud

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 71,70 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 59,75 eurot, ning käibemaks 11,95 eurot).

Välja mõista T.V-lt kriminaalmenetluse kulud: 71,70 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest.

T.V tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2(5) Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

T.V tunnistati süüdi Viru Maakohtu 10.03.2009 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,8, § 214

lg 2 p 1 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 11 kuud. Karistusaja . algus 05.11.2008 ja lõpp 05.10.2012

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.06.2011.

Kinnipidamisasutusest T.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 5

kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on osalenud joovastisõltlastele mõeldud

sotsiaalprogrammis „Teadus ja Vaim“, sõltlastele mõeldud spordiprogrammis ja Convictus 12

sammu tugigrupitöös. Septembris 2010 alustas hariduse omandamist 7.klassis. On lõpetanud

Eluviisitreeningu grupitöö ja individuaalse nõustamise. Saanud psühholoogilist nõustamist.

Võtnud osa mitmetest infotundidest ja presentatsioonidest. Vabanedes soovib elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse Taastõusmine aadressil xxx-xxx. Enne käesolevat vangistust oli arvel

Tööhõiveametis. Eriala ei oma. Ametlikult on töötanud mööblifirmas. Vabaduses kulutas raha sõltuvusainete hankimiseks. Rahalisi nõudeid on tasuda 723,39 eurot. Kuriteo toimepanemisel oli

alkoholijoobes, kasutas vägivalda. Alkoholi tarvitas koos amfetamiini. Peab ennast sõltlaseks ning oluliseks rehabilitatsioonikeskuses elamist.

Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile ei toeta vangla kinnipeetav T.V vabanemist tingimisi ennetähtaega allutamisega käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub T.V vabanemisel toetav võrgustik ja töökoht. Vabanemisel soovib T.V elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse Taastõusmine.

Keskuse juhataja sõnul garanteerivad nad kinnipeetavale elamispinna ja täieliku ülalpidamise rehabilitatsioonikeskuses üheks aastaks. Isikul on algharidus.

T.V käitumist vabaduses võivad mõjutavad: kinnipeetav sooritas esimese kuriteo 14 aastaselt. Käesoleval ajal on T.V 23 aastane ja kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, neist enamuse kuritegusid on sooritanud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Korduvalt karistatud distsiplinaarkorras.

T.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Peale võimalikku vabanemist on tal kindel soov jätkata rehabilitatsiooni selleks ettenähtud keskuses.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, uued kuriteod on toime pandud katseajal.

Kaitsja on seisukohal, et karistamise eesmärgid on sisuliselt täidetud. Kõikvõimalikud programmid

on vanglas täidetud. Edasine vanglas viibimine on mõttetu. Süüdimõistetu saaks jätkata rehabilitatsioonikeskuses.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu

arvamused, leiab, et T.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

3(5)

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.V isikut iseloomustavad andmed -

tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on 8 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased II astme kuriteod, kuid on

toime pannud ka I astme varavastase kuriteo (röövimise, väljapressimise) ja kehalise

väärkohtlemise, omavolilise sissetungi. Isikut on varem 2-l korral karistatud ka tingimusliku

karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab T.V karistust katseajal toime pandud röövimise ja väljapressimise eest. Kuriteod on muutunud raskemaks.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 4-8) on näha, et T.V on 9 korral väärteokorras karistatud, nendest 3 korral Alkoholiseaduse rikkumise ja 4 korral avaliku korra rikkumise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused T.V puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et T.V on 5 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud mitte lubatud esemete omamise eest, öörahu ajal

vaatas kambris televiisorit, jalutuskäigule minnes suhtles teiste kinnipeetavatega, ei allunud

vanglateenistuja korraldusele suhtlemine lõpetada, riputas lõhutud akna ette kaks voodilina, jalutuskäigule minnes omas jalatsi sisse peidetuna patareid ja 5 meetrit kilest nööri. Rikkumiste

arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole T.V oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et vangistuse jooksul on T.V osalenud joovastisõltlastele

mõeldud sotsiaalprogrammis „Teadus ja Vaim“, sõltlastele mõeldud spordiprogrammis ja Convictus 12 sammu tugigrupitöös. Septembris 2010 alustas hariduse omandamist 7.klassis. On

lõpetanud Eluviisitreeningu grupitöö ja individuaalse nõustamise. Saanud psühholoogilist nõustamist. Võtnud osa mitmetest infotundidest ja presentatsioonidest.

T.V on kehtiv isikuttõendav dokument, ID kaartikehtivusega 25.02.2013.

Vabanedes on T.V võimalus 1 aastaks elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse

Taastõusmine. Keskuse juhataja sõnul garanteerivad nad kinnipeetavale elamispinna ja täieliku ülalpidamise rehabilitatsioonikeskuses.

Vabaduses puudub T.V lähedastest inimestest koosnev tugivõrgustik, kes oleks valmis teda vabanemisel toetama. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega sissetulekuallikat.

Samuti puudub tal haridus, eriala ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.

Arvestades T.V poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod sealhulgas viimane karistus röövimise ja väljapressimise eest) ja

tema käitumist vangistuses viibides, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja

süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töökoha, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu

4(5)

hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on

olnud varem määratud 2 korral kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale

määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod. Seega

kriminaalhooldus ei osuta T.V-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem

korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab

kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel

võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest.

Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma

seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu T.V

temale Viru Maakohtu 10.03.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu

Tartu Ringkonnakohtu 12.09.2011 kohtumäärusega

Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: 1. jätta Viru Maakohtu 16. augusti 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu T.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 38,35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti) vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt T.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista T.V-lt menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 38,35 eurot riigituludesse.

4. T.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „T.V 1-09-1618 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5(5)

Edasikaebamise kord

KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ri

ngkonnakohtule kümne

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 27.09.2011

№oremreferent

Liivi Õun