1-10-4201/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-10-4201 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.augustil 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-4201 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.U tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 16.08.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu P.U, isikukood: xxx, viibib xxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, kohus määras:

Jätta P.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud Viru Vangla esitas 06.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.U on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.01.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 5,9-§ 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 , KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 3 kuud 8 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 kohaselt loeti käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus

kaetuks eelmise- Harju Maakohtu 04.02.2010 otsusega mõistetud ja 30.08.2010 määrusega suurendatud karistusega, lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 päeva. Karistuse kandmise

algus 02.02.2010 ja lõpp 10.02.2012. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.06.2011. Kinnipidamisasutusest P.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus elama asuda ema juurde xxx. Kinnipeetaval on kesk-eriharidus. Isik töötas xxxOÜ-s xxx,

seejärel xxx seadistaja ning meistriabina. 5-6 aastat oli keevitaja ning santehnik erinevates

firmades.Viimati töötas keevitajana xxx. Peale vabanemist puudub kindel töökoht. K-raha

2(3)

andmetel on kinnipeetaval 11 000 euro ulatuses täitmata nõudeid. Enamus kuritegusid on

sooritanud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Alkoholi kuritarvitamise ja narkootikumide

tarvitamise risk on olemas. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud programmi „Sotsiaalsete

oskuste treening“. Kinnipeetav ei soovi vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on P.U toetav võrgustik, mis koosneb emast.

Vabanemisel on võimalus asuda elama ema juurde aadressile xxx. Vabanemise korral puudub

kinnipeetaval töökoht. Tema käitumist vabaduses mõjutavad asjaolud: 11 korda kriminaalkorras karistatud, varasemad käitumiskontrollid ei ole mõju avaldanud, katseajal on ta toime pannud uusi

rikkumisi, suhtumine kuritegude toimepanemisse on enamjaolt ennastõigustav. Kinnipeetav on

varasemalt kuritarvitanud alkoholi ja narkootikume, mis tõstavad uue kuriteo sooritamise riski. Samas P.U ei soovi vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. P.U ei soovi enne tähtaega vabaneda.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isikul puudub vabaduses kindel elukoht ja

iseseisev sissetulek. Kuritegu on toime pandud katseajal. See näitab, et kriminaalhooldus ei ole isiku jaoks piisav meede. Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et P.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed -

tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on 8 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude ka esimese astme kuriteo röövimise katse

eest ja kuid ka kahel korral joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ning omavolilises sissetungis. Isik on varem kolmel korral olnud käitumiskontrolli all, esimesel korral õnnestunult, teisel korral pöörati karistus täitmisele, viimasel korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab P.U karistust varavastase kuriteo varguse katse

eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 8-13) on näha, et väärteokorras on P.U karistatud 14 korral, nendest 4 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 1 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused P.U puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 3 korral distsiplinaarkorras

karistatud (karistused kehtivad), mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb tunnistada, et isik vangistuse jooksul on läbinud programmi „Sotsiaalsete oskuste treening“.

3(3) Vabanedes ei ole P.U kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Kinnipeetava ema on nõus poega võimaluste piires toetama, kuid materiaalselt poega üleval pidada ei suuda.

Vabanedes on kinnipeetaval võimalus asuda elama ema juurde aadressil xxx, kuid antud linnas

tööd leida on praktiliselt võimatu. Seega kriminaalhoolduse nõuded takistaksid kinnipeetaval hakkama saada vabaduses. Samas tasumata rahalised nõuded u 11000 eurot võivad suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvad karistused alkoholijoobes juhtimise ja Alkoholiseaduse rikkumise eest) ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele

asunud. Arvestades P.U poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvat karistust,

tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (käitumiskontrollinõuete rikumisi, uue

kuriteo toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb

vabaduses toime uue kuriteo. Süüdimõistetu on olnud varem kolmel korral määratud

kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse

tingimustest ja katseajal pani toime uued kuriteod. Seega kriminaalhooldus ei osuta P.U-le

piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla

režiimi tingimustes. P.U puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis osalemist vangistuse ajal, mis on seotud sõltuvusprobleemide lahendamisega. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.U

temale Harju Maakohtu 12.01.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 30.08.2011

№oremreferent

Liivi Õun