2-23-142444/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2024, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-142444

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi T S vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

142,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht Tartu mnt

83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja: T S, ik xxxx, tegelik elukoht: xxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt T S hageja PlusPlus Capital AS kasuks Elisa Eesti AS ja T S vahel

20.06.2020 sõlmitud Elisa Eesti AS liitumislepingust nr. xxxx ning perioodil 01.03.2021 –

01.06.2021 esitatud arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 62,50 eurot,

24.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 50,54 eurot ja

sissenõudmiskulud summas 25 eurot.

3. Välja mõista kostjalt T Slt hageja PlusPlus Capital AS kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine viivis põhinõude (62,50 euro) tasumata jäägilt alates 25.09.2024 määraga

0,065% päevas kuni põhinõude 62,50 euro tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja T S kanda ning välja mõista kostjalt T Slt hageja PlusPlus

Capital AS kasuks menetluskulude katteks 303 eurot.

5. Välja mõista kostjalt T Slt hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt

(kokku 303 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. AS PlusPlus Capital esitas 18.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses,

Viru Maakohtule 22.01.2024 hagi T S vastu võla nõudes ning 26.04.2024 hagiavalduse täienduse.

2. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja T S ja Elisa Eesti AS (edaspidi ka Elisa)

20.06.2020 liitumislepingu nr. xxxx, mille alusel kohustus Elisa pakkuma kostjale

telekommunikatsiooniteenust numbrile xxxx ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest

vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et

ta on tutvunud ja nõustunud üldtingimustega ning kohustus neid täitma. Üldtingimuste p 4.2.2.

kohaselt kohustus kostja tasuma õigeaegselt Elisa poolt esitatud arved. Kostja jättis oma

kohustused täitmata ja ei tasunud Elisa telefoninumbri xxxx kasutamise kuutasu arveid alates

01.03.2021 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Elisa ees summas

62,50 eurot.

Arve nr.

Arve kuupäev

maksetähtaeg

summa

xxxx

01.03.2021

18.03.2021

19,00

xxxx

01.04.2021

18.04.2021

15,00

xxxx

01.05.2021

18.05.2021

15,00

xxxx

01.06.2021

18.06.2021

13,50

KOKKU:

62,50

Üldtingimuste p 3.8 alusel piirab Elisa kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14

päeva. Üldtingimuste p 7.4.1 kohaselt võib Elisa lepingu üles öelda, sellest klienti teavitades, kui

teenuse osutamine kliendile on Elisa poolt piiratud ning piiramise alus ei ole ühe kuu jooksul ära

langenud. Kuna kostja oli võlas kolme kuu arve tasumisega, siis tuginedes üldtingimuste p-le 3.8

piiras Elisa kostja teenused alates 28.05.2021 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Elisa

lepingu ülesöelduks alates 29.06.2021.

Elisa on saatnud kostjale võlateatise aadressil xxxx, milles hoiatas, et võlasumma tasumata

jätmisel loeb Elisa liitumislepingu ülesöelduks. Samale aadressile on Elisa saatnud kõik arved

alates lepingu sõlmimisest ja kostja on tasunud arveid kuni 01.02.2021 arveni.

Vastavalt üldtingimuste punktile 4.2.3. lasub kostjal kohustus tasuda tasumata arvete

sissenõudmisega seotud kulutused. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud

meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot

ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hagis toodud nõue kostja vastu on põhivõlgnevusega 62,50 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus

Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja viimane on toimetanud teenusena kolm tasulist

meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile: 18.04.2023 tasuline meeldetuletuskiri

15 eurot, 22.06.2023 tasuline meeldetuletuskiri 5 eurot, 15.08.2023 tasuline meeldetuletuskiri 5

eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS

§ 113² lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25

eurot.

Elisa loovutas 13.04.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu PlusPlus Capital AS-le. Nõude

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja

täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud

loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

Tingimuste p 6.10 järgi on kostja kohustatud tasuma viivist maksetega viivitamise korral 0,065%

iga viivitatud päeva eest. Viivisearvestus on seisuga 22.01.2024 järgmine:

arve nr

summa

viivis alates

viivis kuni

viivituses

päevi

viivise määr

päevas

viivis

xxxx

19,00

19.03.2021

22.01.2024

1040

0,065%

12,84

xxxx

15,00

19.04.2021

22.01.2024

1009

0,065%

9,84

xxxx

15,00

19.05.2021

22.01.2024

0,065%

9,55

xxxx

13,50

19.06.2021

22.01.2024

0,065%

8,32

Kokku

62,50

eurot

40,55

eurot

Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist määraga

0,065% päevas alates 23.01.2024 kuni põhivõlgnevuse 62,50 euro täieliku tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 22.07.2024. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 22.07.2024, seega oli

kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 10.06.2024. Kostja kohtule

vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on kohtule esitanud kostjale adresseeritud 18.04.2023 nõude loovutamise teatise,

mille kohaselt on 13.04.2023 Elisa Eesti AS loovutanud 20.06.2020 liitumislepingust nr. xxxx

tulenevad nõuded AS-le PlusPlus Capitali (dtl 50).

7. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale

toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping

või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele

kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

8. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad esialgse võlausaldaja Elisa Eesti

AS ja kostja vahel 20.06.2020 sõlmitud liitumislepingust nr. xxxx ning kostjale 01.03.2021 –

01.06.2021 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole hagimenetluses

esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

Seega rahuldab kohus hageja nõude tasumata põhivõlgnevuse 62,50

euro

väljamõistmiseks

kostjalt.

9. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis üldtingimuste p. 6.10

kohaselt määraga 0,065% päevas tasumata arvetelt hagiavalduse esitamise seisuga (22.01.2024)

kokku summas 40,55 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd

TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse

tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 0,065% päevas

põhinõudelt 62,50 eurolt vastavalt hageja taotlusele alates 23.01.2024 – 24.09.2024 (k.a) 246

päeva eest, mis moodustab 9,99 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub

kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 24.09.2024 seisuga kokku summas

50,54 eurot (40,55 + 9,99).

11. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 25.09.2024 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,065%

päevas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 62,50 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud

viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 11,96 eurot (62,50

– 50,54).

12. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113 ² lg 2 p 2 alusel peale

lepingu ülesütlemist summas 25 eurot. Kuivõrd hageja on edastanud peale lepingu lõppemist

kostjale kolm meeldetuletuskirja (18.04.2023- 15 eurot, 22.06.2023 – 5 eurot, 15.08.2023 – 5

eurot) siis leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 25 eurot.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud

riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis

tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud

määras lähtudes hagihinnast.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 427 eurot (käibemaksuga)

ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100

eurot käibemaksuta (122 eurot käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja

analüüsi 1,5 h ja hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist 2 h. Hageja märgib, et on piiratud

käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et

õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

17. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus peab põhjendatuks hageja nõuet maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 euro) väljamõistmiseks

kostjalt (TsMS § 484²).

18. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

19. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks

märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) ehk 122 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus

suuruses olevaks.

20. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes

käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt

muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade

suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase

õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas

ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud

tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea

usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks

kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on

erinevate esitatud hagide puhul samad. Hagi dokumendid, mille komplekteerimisele ja analüüsile

kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta, kuivõrd

dokumentide komplekteerimine ja nendega tutvumine pidi toimuma juba maksekäsu

kiirmenetluse avaldust esitades. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades

eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on

põhjendatud summas 183 eurot (käibemaksuga).

21. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud kokku 303 eurot (100 + 20 +

183), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid

menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

23. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik