2-24-10379/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

25. september 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10379

Tsiviilasi

G. T. (T. ) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): G. T. (isikukood xxxxxxxxxx)

Usaldusisik: Tiia Kalaus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku G. T. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja G. T. pankrot 25. septembril 2024 kell 11.00 ning algatada G. T.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada G. T. pankrotihalduriks Tiia Kalaus (Civilex OÜ, Soola 3 (IV korrus)

51004 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post: tiia.kalaus@civilex.ee). Kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16. oktoober 2024 kell 15.00

(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

5. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel

on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

9. Jätta menetluskulud G. T. kanda.

10. Määrata usaldusisiku Tiia Kalause tasuks 764 eurot 50, millele lisandub

käibemaks 168 eurot 19 senti, s.o kokku 932 eurot 69 senti.

11. Anda G. T. menetlusabi usaldusisiku tasu 764 euro 50 sendi ja sellele lisanduva

168 euro 19 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras

Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

12. Määruse resolutsiooni p-s 11 märgitud usaldusisiku tasu kanda CiviLex OÜ

kasuks (konto EE312200221055387366, Swedbank AS), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

13. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 12

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. G. T. (avaldaja, võlgnik) esitas 8. juulil 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kaks alaealist ülalpeetavat. Võlgnik on praegu

lapsehoolduspuhkusel. Vara võlgnikul ei ole. Võlgnik saab iga kuu lastetoetust 160 eurot ja

vanemahüvitist 820 eurot. Igakuised väljaminekud on võlgnikul 996 eurot. Kohustusi on

võlgnikul kokku 16 914 eurot 63 senti.

Võlgnikul tekkisid võlad, kui endine elukaaslane kasutas pahatahtlikult võlgniku identiteeti ja

võttis tema nimel kiirlaenusid ja neid tagasi ei maksnud. Koroonaajal töökoormus ning

sissetulekud vähenesid. Võlgnik ei jõudnud enam kohustusi täita. Võlgnik alustas uut kooselu,

perre sündis teine laps ning võlgasid tagasi maksta ta enam ei jõudnud. Võlgnik soovib oma

maksejõuetust leevendada, kuid kahe väikese lapse kõrvalt on seda keerukas teha. Vanem laps

vajab erihooldust ning ka see pärsib töökoha leidmist.

2. Maakohus nimetas 16. augusti 2024. a määrusega võlgniku usaldusisikuks Tiia Kalause

(usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Võlgnikul on raha kontodel 49 eurot 48 sent. Võlgnik saab vanemahüvitist 824 eurot ja

peretoetust 160 eurot. Kohustusi on tal kokku 17 348 eurot 48 senti, igakuised kulud on kokku

996 eurot. Võlgnikul puudub vara, mida oleks võimalik realiseerida võlgade katteks.

Võlgnik on lapsega kodus ning lasteaiakoha saamisel läheb tööle. Ta elab koos elukaaslase ja

kahe lapsega elukaaslase emale kuuluvas korteris. Kohustusliku pensionikonto osakud on

võõrandatud, enamus rahast läks võlgade kustutamiseks. Võlgniku kontole ei ole tulu laekunud,

vanemahüvitis ja peretoetus on laekunud kolmandate isikute kontodele.

Võlgnik selgitas, et suure osa võlgasid tekitas eelmine elukaaslane, kes kasutas ära võlgniku

isikuandmeid ning võttis tema teadmata kiirlaene. Pärast kooselu lõppu kolis xxxxxxx ning

alustas kooselu teise elukaaslasega. Väidetavalt on ka praegusel elukaaslasel võlad, mida

osaliselt ilmselt tasub vanemahüvitise arvel, mis laekub tema kontole. Usaldusisik soovitas

elukaaslasel kaaluda maksejõuetusavalduse esitamist.

Võlgniku eelmised töökohad on olnud madalapalgalised, mistõttu ilmselt võlausaldajad, kes

andsid laenu, on jätnud täitamata võlgniku krediidivõimelisuse hindamise ning seetõttu on

võlgnik sattunud makseraskustesse. Võlgniku esitatud deklaratsioonide kohaselt on tema

sissetulek eelnevatel aastatel olnud määras, mis ei oleks võimaldanud ühegi kiirlaenu

väljastamist.

Välja on kujunenud võlgniku alaline maksejõuetus, sest prognoositavalt ei ole võimalik

võlgnikul saada tulu ulatuses, mis võimaldaks igapäevaste kohustuste täitmise kõrvalt tasuda

olemasolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi. Kõik teadaolevad kohustused on antud

sissenõudmiseks kohtutäituritele.

Usaldusisiku hinnangul peaks koos pankroti väljakuulutamisega algatama võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid olla

aluseks, et võlgniku suhtes jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 932 eurot 69 senti (käibemaksuga).

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub

sissenõutavaks muutunud kohustuste (vähemalt 17 348 eurot 48 senti) täitmiseks vara ja piisav

sissetulek.

Võlgniku

makseraskuste

ületamiseks

sobivaim

menetlus

on

pankroti

väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam

makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise 24. septembri

2024. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste ületamiseks on

pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3

sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (tervise

halvenemine ja töövõime puudumisest tingitud sissetuleku puudumine kohustuste täitmiseks),

kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

7. Kohus

nimetab

pankrotihalduriks

Tiia

Kalause,

kes

on

andnud

nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 16. oktoober 2024

kell 15.00 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

10.1. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 764 eurot 50 senti

(käibemaksuta).

10.2. FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.3. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

10.4. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi 35 minutit.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ja analüüsi ning

hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku

näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 764

eurot 50 senti (käibemaksuta).

10.5. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

CiviLex OÜ (12088721), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane

(EE101555577).

11. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on

hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.

Võlgnikul puudub sissetulek ja vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus

võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2

kehtestatud määra (820 eurot, lisandub käibemaks).

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik