2-24-107171/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

25.09.2024, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-107171

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi T. T. vastu võlgnevuse, viivise

nõudes

Hagihind

58,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood: 11052490,

Endla tn 15, 10122 Tallinn

Lepinguline esindaja Ahto Järvela, e-post:

elari.arjakas@eftalegal.ee

Kostja: T. T. (isikukood: xxxx, xxxx)

e-post: xxxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt T. T. hageja AS-i Ühisteenused kasuks leppetrahvi 20

eurot, sissenõudmiskulusid 25 eurot, viivist 5,57 eurot ja alates 05.05.2024 viivist

võlgnetavalt leppetrahvilt võlaõigusseaduse §-i 113 1. lõike 2. lauses sätestatud

määras kuni selle võla tasumiseni.

3. Välja mõista kostjalt T. T. hageja AS-i Ühisteenused kasuks menetluskulude

katteks 309,40 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §-i 113 1. lõike 2. lauses ettenähtud määras.

4. Jätta kostja T. T. menetluskulud 9 % ulatuses hageja AS-i Ühisteenused kanda,

kuid kulude suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

Selgitus: Pooled võivad sõlmidas asjas kompromissi kuni lahendi jõustumiseni.

Kompromissi sõlmimisel maakohtus lõpetab kohus menetluse, tühistab otsuse ja hagejal

on õigus osaliselt tagasi saada riigilt lõivu.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7

Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga nr xxxx (edaspidi sõiduk) oli pargitud 02.03.2021

Merivälja tee 34 parklas. Hageja opereerib märgitud alal parkimist. Asudes parkima, sõlmis

kostja hagejaga parkimislepingu ülalviidatud kohas, ajal ja tingimustel. Kostja rikkus

parkimistingimusi (tingimuste p 5), kuna kostjal ei olnud parkimisõigust tõendavat

dokumenti. Hageja esitas esimesel korral leppetrahvi nõude 20 eurot, mille kviitungi nr

1019000132 asetas sõiduki esiklaasi kojamehevahele. Kostja vaidlustas trahvi, mida hageja

vähendas poole võrra, kuna kostja tõendas poe ostukviitungiga, et oli käinud poes kaupa

ostmas. Vaide esitamine ja kviitung tõendavad kostja poolset parkimist parkimisalal. Hagejal

on õigus nõuda kostjalt võlgu olevalt leppetrahvilt seadusjärgset viivist, mida hageja arvestab

leppetrahvi tasumiseks ettenähtud kuupäeva järgnevast päevast perioodi 17.03.2021 –

04.04.2024 eest. Leppetrahv on 5,77 eurot.

Hagejal on õigus nõuda sissenõudekulu 30 eurot:

-

27.11.2023 võlateatis maksumusega 15 eurot (lisa 10);

-

22.01.2024 võlateatis maksumusega 5 eurot (lisa 11);

-

07.02.2024 võlateatis maksumusega 5 eurot (lisa 12);

-

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot mis sisaldavad:

- päringu tegemine Transpordiametile;

- nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

- kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

- võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud;

Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 20 eurot, viivist 5,77 eurot perioodi 17.03.21-

04.04.2024 eest 5,77 eurot, edaspidiselt viivist alates 05.05.2024 seadusjärgses määras, kuni

täitmiseni, sissenõudmiskulusid 30 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja

soovib menetluskuludelt saada ka viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on aegunud, kuna trahv määrati 02.03.2021 ja hageja

pöördus kohtusse 4.04.2023. Selle hetkeni ei ole kostja nõuet tunnistanud.

Parkimiskohal puudus märgistus. Isegi kui see oli, ei olnud see õhtuse hämaruse tõttu nähtav.

Päike loojus 02.03.21 Tallinnas kl 17:52, trahv tehti kl 18:36. Järgmisel päeval (3.03.2021)

kui siseneda parklasse Pirita turu poolt, ei olnud märgistust näha. Pildimaterjalile lisatud foto

vaatega Pirita turule ei pärine trahvi tegemise ajast. Fotod parkivast autost pärinevad pimedast

ajast ning parkla märgistusest tehtud fotod pärinevad päevasest ajast. Ühte sissepääsu

kujutavad fotod on tehtud päikesepaistelisest päevast ning teise ehk Pirita turu poolset

sissepääsu kujutav foto on tehtud pilvisest päevast. Seega ei saa tugineda hageja tõenditele.

Kõnealusel alal pole kunagi ruumipuudust olnud. Märkimisväärse trahvi määramine oli

igapäevaste kasutajate jaoks ootamatu, üleminekuajal saanuks piirduda teavituse või

hoiatusega. Arusaamatu on, et sama isik, kes esitas leppetrahvi, vaatas läbi ka vaide. Fotodelt

ei ole näha, mis autoga oli üldse tegu parkimise ajal.

Kohtu põhjendused

I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on

tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus kooskõlas TsMS § 444 lg

2 otsuse lihtsustatud vormis.

II Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1, 2

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, §

76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustust tuleb täita

vastavalt kokkulepitule ja seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on

ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja

kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise

isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise tasu. Kohustuse rikkumise

korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi viivist ning

TsMS § 367 järgi viivist kuni kohustuse täitmiseni protsendina võlast. VÕS § 113. 2 lg 2 p 1

järgi võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

III Vaidlus puudus selles, et kostja sõiduk registrimärgiga number xxxx oli pargitud:

1) 02.03.2021 Merivälja tee 34 parklas;

3) hageja opereeris ülalviidatud kohas parkimist;

c) kostja esitas 02.03.20221 hagejale leppetrahvinõude 40 eurot, mis asetati sõiduki

esiklaasile;

d) kostja esitas hagejale vaide, hageja vähendas leppetrahvi 20-le eurole, mis on tasumata

(leppetrahvi kviitung number 1019000132, dtl 31);

d) sissenõudmiskulud on hagejale tasumata.

IV Esitatud parkimistingimustest (foto) ja parklast tehtud fotodelt nähtub, et märgitud parklas

oli parkimine tasuline ning tasuta oli võimalik parkida 1 tund siis, kui parkimise algusaeg on

fikseeritud (dtl 34, 32). Lisaks on fotodega (dtl 32-33) tõendatud, et parklal on kaks

sissesõitu, mis on varustatud parkimistingimuste ja tasulise parkimisala tähistusega. Nii pole

õige kostja väide, et Pirita poolt parklasse sisenemisel pole arusaadavat märgistust näha ja

kostja vastav väide pole tõendatud. Seega oli ülalviidatud vaidlustamata asjaolude kohaselt

poolte vahel sõlmitud VÕS § 8 lg 1-2, § 271 järgi ülalviidatud ajal märgitud parkla sõiduki

parkimisleping.

Hageja on tõendanud esitatud fotodega parklast ja tingimustest, et lepingu kohaselt oli hagejal

õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi kui võlgnik ei olnud maksnud parkimise eest või ei olnud

fikseerinud parkimise kellaaega selleks, et parkida 1 tund tasuta. Kostja vastuväide, et

parkimistingimustest on tehtud fotod teisel ajal, ei oma tähtsust, sest praktikas ei olegi

võimalik fikseerida pargitud sõidukit koos parkimistingimustega.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping pooltele täitmiseks kohustuslik selle. Seega saavad lepingu

pooled alati arutada omavahel selle lepingu täitmisest või mittetäitmisest tekkivaid küsimusi.

See on tavapärane ja mõistlik ning kooskõlas lepinguvabaduse põhimõttega. Nii saab

võlausaldaja (hageja) sama moodi otsustada selle üle, kas ta nõuab võlgnikult lepingust

tuleneva kohustuse rikkumise korral kohustuste täitmist ja seda tagavat leppetrahvi VÕS §

101 lg 1 p 1, § 158 lg 1 järgi ja kui suures ulatuses ta seda nõuab (kas täies ulatuses või ei või

vähendab seda võlgniku palvel). Nii ei oma asjas tähtsust kostja väide selle kohta, et kui tema

vaide vaatas läbi sama isik, kes määras leppetrahvi, siis võib olla vaide läbivaatamine

erapoolik.

Kostja esitas väljavõtte ilmateenistuse andmetest selle kohta, et märgitud ajal kui ta parkis, oli

hämar ning parkimistingimused ei olnud nähtavad (dtl 61). Kohus ei nõutu kostja väitega. Iga

liikleja, st sealhulgas ka sõiduki juht, peab olema sõidukit kasutades, seda parkides hoolikas ja

tähelepanelik, mistõttu ei ole kostja poolt mainitud ajal hämar ilm parkimistingimuste ja

lepingust tuleneva kohustuse rikkumist õigustav. Kohus märgib, et hageja on vastavalt hagi

asjaoludele ja esitatud vaide vastusele hinnanud kostja vaiet läbi vaadates kostja käitumist ja

vähendanud leppetrahvi poole võrra (dtl 41).

Esitatud leppetrahvi kviitungilt nähtub, et trahv tehti 02.03.2021 (dtl 31), mis tuli tasuda 14

päeva jooksul. Trahv pandi sõiduki esiklaasile (vaidlus puudus), seega toimetati kostjale kätte.

Kuna leppetrahv tuli tasuda 14 päeva jooksul, siis oli leppetrahvi tasumise tähtaeg VÕS § 82

lg 3 järgi 16.03.2021.

V TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist

(nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist

võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest, § 146 lg 1 järgi on tehingust tulevane

nõude aegumine 3 aastat, § 147 lg 1 I lause sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 sätestab, et nõue

muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava

kohustuse täitmist. TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval

pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti, lg 2 sätestab, et tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel, §

136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga,

saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

Eeltoodu alusel saabus kolmeaastane aegumistähtaeg 16.03.24.

TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu

kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetlus läks üle hagimenetluseks. Maksekäsu kiirmenetluse

avaldus on kohtusse esitatutud 20.02.2024 (maksekäsuosakonna kohtumäärused, dtl 7, 18)

ehk 3-aastase aegumistähtaja sees. Eeltoodu alusel on maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisega käesolevas asjas hagi aegumistähtaeg peatunud ning nõue kostja vastu on esitatud

aegumistähtaja sees ja nõue pole aegunud. Kohus ei kohalda kostja palvel aegumist TsÜS §

143 järgi.

VI Kostja pole tõendanud, et ta oleks leppetrahvi 20 eurot hagejale ära tasunud. Leppetrahvi

tasumise tähtaeg oli vastavalt leppetrahvi kviitungitele 14 päeva ehk leppetrahv tuli tasuda

16.03.2021. Kostjal on see tasumata. Seega rikkus kostja VÕS § 100 mõttes leppetrahvi kui

kõrvalnõude tasumise kohustust ja on viivituses. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, §

8 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kostjalt leppetrahvi 20 eurot tasumist. Lisaks

on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi alates 17.03.2021 tasumisega viivitamise korral

viivist seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 II lause järgi on viivis §-s 94 sätestatud

intressimäär (Eesti Pank avaldab), millele lisandub 8 protsenti aastas. Viivis VÕS § 113 lg 1

II lause järgi on 20- euroselt võlalt perioodi 17.03.21 - 04.04.24 eest 5,77 eurot. TsMS § 367

kohaselt saab hageja nõuda viivist võlalt alates 05.05.2024 (vt hagiavalduse resolutsiooni p 2,

dtl 24) seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni leppetrahvi võla (põhivõla)

tasumiseni.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud

1) 27.11.23 nõudekirjaga, et andis kostjale täiendava aja leppetrahvi tasumiseks 04.12.23

(dtl 45);

2) 22.01.24 nõudekirjaga, et andis uue tähtaja võla tasumiseks 29.01.24 (dtl 46);

3) 07.02.24 nõudekirjaga, et palus tasuda võlg viivitamatult (dtl 48).

Hagejal on põhimõtteliselt VÕS § 113.2 lg 2 p 1 järgi õiguslikult võimalik nõuda kostjalt

sissenõudmiskulusid kokku 30 eurot, kuid see ei tähenda, et sellises ulatuses oleks nõue ka

põhjendatud. Kostja esitas pärast leppetrahvi tegemist hagejale vaide (dtl 39), millest

nähtuvad kostja andmed. Nii ei ole tõendatud hageja väited, et sissenõudmiskulud on seotud

päringute tegemisega registritesse, sõnumitega, telefonikõnedega kostjale, mis õigustaks

täiendavalt 5 euro saamist, kokku 30 eurot, kuid selle kohta ei ole tõendeid. Kohtu hinnangul

on eeltoodu tõttu põhjendatud sissenõudmiskulud VÕS § 113.1 lg 2 p 1 järgi 3 nõudekirja eest

kokku 25 eurot (15+5+5) ning täiendavad kulud 5 euro eest ei ole põhjendatud. Kostja ei ole

neid kulusid hagejale hüvitatud. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 113.2

lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulusid 25 €. Kostja rikub VÕS § 100 mõttes ka VÕS § 113.2 lg 2

p 1 tulenevat sissenõudmiskulude tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg

1 p 1, § 108 lg 1, § 113.2 lg 2 p 1 alusel kohustuse täitmist, so 25 euro tasumist.

Hageja leppetrahvide nõue 20 €, viivisenõue on tõendatud ja põhjendatud,

sissenõudmiskulude nõue on osaliselt põhjendatud ja tõendatud 25 eurot. Hagi kuulub

osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulusid 25

eurot, leppetrahvi 20 eurot, viivist 5,57 eurot, alates 05.05.2024 viivist võlgnetavalt

leppetrahvi võlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle leppetrahvi võla

tasumiseni.

Menetluskulude jaotamine, rahaline suurus

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1,2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 €.

Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1

sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

Hagi kuulus 91% ulatuses rahuldamisele. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Nii jäävad hageja menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja

kostja menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja

ja kohus ei määra nende suurust kindlaks.

Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu, leides, et need on põhjendamatult suured,

arvestades asja lihtsust.

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot, seega

on põhjendatud kulu tasutud lõiv 100 eurot. Kuna asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on

põhjendatud TsMS § 484.2 järgi ehk seadusjärge kulu 20 eurot. TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, §

139 lg 1, 2, § 484.2 järgi tuleb kostjal tasuda hagejale 91% lõivust ja maksekäsu

kiirmenetluse kuludest.

Kohus hindab hageja lepingulise esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175

lg 1 järgi. Hageja esindaja kulud on 3 tunni eest kokku 507 eurot /käibemaksuta/, mis hõlmab

dokumentidega tutvumist, avalduse ettevalmistamist, koostamist, lisade kogumist,

komplekteerimist, dokumentide esitamist kohtule ja kostja vastusele seisukoha koostamist

/28.05.24/ (kulude nimekiri, dtl 88). Esitatud hagiavaldus sisaldas vähe fakte, väiteid,

tõendeid, kostja ei esitanud mahukaid vastuväited ega tõendeid. Vaidlus oli lihtne. Kohus

leiab, et hageja esindaja põhjendatud tööaeg on TsMS § 175 lg 1 järgi kokku 2 tundi. Tasu

määr 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on ebamõistlikult suur, sest selline tasu on

tavapärane vandeadvokaadist esindaja kulude puhul. Kostja ei saanud käesolevas lihtsas

vaidluses ette näha sellise tasumääraga esindaja kulude suurust ja vastavas ulatuses kulude

kandmist. Nii leiab kohus, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg

1 järgi 220 eurot, millest kostja peab hagejale hüvitama 91 %. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista menetluskulude katteks kokku 309,40 € (100 + 20 + 220*91%). TsMS § 177 lg 4

järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

Pooled võivad sõlmidas asjas kompromissi kuni lahendi jõustumiseni. Kompromissi

sõlmimisel maakohtus lõpetab kohus menetluse, tühistab otsuse ja hagejal on õigus osaliselt

tagasi saada riigilt lõivu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik