2-23-145418/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.09.2024, Tallinn

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

Tsiviilasja number

2-23-145418

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. K. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1266 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ)

Kostja: S. K. (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja

P OÜ ja kostja vahel sõlmitud

krediidikontolepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed kogusummas 229,48 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena

järgmiselt:

10.08.2025

7,15 eurot

10.09.2025

20 eurot

10.10.2025

20 eurot

10.11.2025

20 eurot

10.12.2025

20 eurot

10.01.2026

20 eurot

10.02.2026

20 eurot

10.03.2026

20 eurot

10.04.2026

20 eurot

10.05.2026

20 eurot

10.06.2026

20 eurot

10.07.2026

20 eurot

10.08.2026

2,33 eurot.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 519,52 euro ulatuses, intressinõue 86,02 eurot,

sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõue 40 eurot ja viivisenõue.

4. Jätta hageja menetluskulud 18,13% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

81,87% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 154,11 eurot.

6. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (154,11 eurot) viivis

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 22.01.2024 hagi kostja vastu ning 12.04.2024 alternatiivse

nõude juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Harju

Maakohtu menetluses on järgmised hagi nõuded:

1.1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks P OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikonto lepingust nr

xxxx tulenev põhivõlgnevus 749 eurot, intress 86,02 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 40

eurot ja hagi esitamise seisuga (22.01.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 129,58 eurot;

1.2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud

viivis lepingust nr xxxx tulenevalt põhinõudelt 749 eurot alates 23.01.2024 lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras, so 34,9% aastas, kuni põhivõla tasumiseni.

1.3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja P OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikonto lepingust nr

xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed 10.09.2025-10.08.2026 vastavalt

12.04.2024 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule.

2. Hagi aluse ja nõude eelduste kohta on hageja esitanud järgmised selgitused.

2.1. P OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid krediidikontolepingu nr xxxx. Lepingu alusel

võimaldati kostjale krediiti summas 1000 eurot. Xxxx krediidikonto väljamaksed olid teostatud

kostja Xxxx AS kontole xxxx.

Hageja on tõendina esitanud käesoleva vastuse lisana 1 kostja poolt esitatud laenutaotluse.

Hageja esitab tõendina kostjale edastatud lepingueelse teabe pärast taotluse saamist. E-kiri

euroteabelehe edastamisest enne lepingu sõlmimist. Hageja lisab tõendina e-kirja, millega on

kostjale lepingudokumendid edastatud. Seega on hageja tõendanud lepingu sõlmimist ning

vajalike dokumentide kostjale saatmist. Hageja lisab tõendina krediidi andmise kostjale ja kostja

poolsed tagasimaksed, käesoleva vastuse lisana 7.

Lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,27% (Lisa 1 lk 1). Krediidi kulukuse määra

arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1000 eurot, intressimäär 34,90%, krediidisumma

tagastamise tähtaeg 1 aasta, maksete tähtpäevad, lepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine

lepingu haldustasu 0 eurot.

2.2. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitab hageja tõendina kostja isiku

samasuse tuvastamise ja krediidianalüüsi. Xxxx lepingu sõlmimisel 13.07.2021 hinnati kostja

krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kostja

30.01.2021 pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta, 13.07.2021 maksehäirete

päringuid, 13.07.2021 rahvastikuregistri päringut ning 13.07.2021 Ametlikud teadeanded

päringut. Hageja lisab kostja poolt edastatud laenutaotluse. Kostja märkis xxxx lepingu taotlusel

majapidamiskuludeks 0 eurot. Vastavalt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud P OÜ sise-

eeskirjadele minimaalne majapidamiskulude summa oli sel hetkel 225 eurot ning sellepärast

krediidivõimekuse arvutuskäigus võetigi arvesse majapidamiskuludena 225 eurot. Laenuandja

on laenutaotluse otsuse tegemisel seega arvestanud, kostja tegeliku igakuise sissetuleku

keskmise suurusega, milleks on 2285,84 eurot kuus, igakuiste kohustustega 473 eurot kuus ja

majapidamiskuludega 225 eurot kuus, ning arvestanud, et kostjale jääb pärast kohustusi sh

taotletava laenu osamakse 49,08 euro tasumist kätte 1538,76 eurot.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul

oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

2.3. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt

esitatud arvete alusel. Kostja ei ole krediiti tagastanud.

Kostjal olid tasumata 10.05.2022, 10.06.2022 ja 10.07.2022 osamaksed, mistõttu esialgne

võlausaldaja saatis kostjale 10.07.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt

VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu

üles öelduks 25.07.2023. 23.11.2020. a. Ülesütlemise teatis saadeti kostja poolt krediidiandjale

viimati teatavaks tehtud postiaadressile ning kostja lepingus toodud e-posti aadressile xxxx.

Üldtingimuste punkti 14.3. kohaselt teade loetakse kätte antuks teate kätteandmisel allkirja vastu,

teate saatmisel lihtkirjaga, kui teate postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva või teate

saatmisel e-postiga, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev.

Kostjal on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga (so 25.07.2023) 749 eurot.

2.4. Esialgne võlausaldaja loovutas 26.07.2023 nõude hagejale. Kostjale saadeti teatis nõude

loovutamisest.

2.5. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääras 34,9% aastas. Kostjal on intressi

võlgnevus kuni ülesütlemiseni kokku 86,02 eurot.

2.6. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 749 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

alates (s.o 26.07.2023) kuni põhivõla täieliku tasumiseni aastase intressi määraga võrdses

viivisemääras 34,9% kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 5.1.

2.7. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel

lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 5.3. Hageja selgitab

sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemist: 4.08.2023 tasulise kirja saatmine 20 eurot,

22.08.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 24.10.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede

kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

2.8. Hageja esitas juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on

vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, ümberarvestuse ja ümberarvestatud graafiku.

Lepingu kohaselt oli tegemist tähtajatu lepinguga ning korduva krediidi kasutamisega. Lepingu

kohaselt on minimaalne igakuine põhiosamakse suurus 2% krediidi summast, minimaalne

osamakse suurus 20 eurot. Kostja sai kasutada krediiti kokku 1189 eurot, kostja on tasunud

kokku 950,52 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa

238,48 eurot (1189,00-950,52). Lähtuvalt uuesti koostatud graafikust on kostja poolt tasutud

osamaksed 10.10.2021-10.08.2025 ning kostja oleks võlas alates 10.09.2025. Hageja palub välja

mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates 10.09.2025-10.08.2026.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus võttis hagi 24.01.2024 menetlusse ning toimetas kostjale kätte 12.02.2024. Kohus

menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses.

Kostja hagile vastanud ei ole.

Hageja alternatiivse nõude võttis kohus menetlusse 27.05.2024 ning toimetas kostjale kätte

04.09.2024 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Alternatiivse nõude menetlusse võtmise

määruses andis kohus kostjale tähtaja vastamiseks (14 päeva kättetoimetamisest). Kostja

vastanud ei ole.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas

vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival

andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse

tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale

lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas.

Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida

sel juhul peab samuti hageja tõendama).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg

1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja

tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.

4.2. Hageja on kohtule esitanud Krediidikonto lepingu nr xxxx pdf failina (dtl 27), millel ei ole

kostja allkirja.

Hageja viitab laenutaotlusena hagi lisana 6 esitatud dokumendile „Krediidianalüüs“ (dtl 41) ning

hilisemas vastuses 12.04.2024 esitatud dokumendile „xxxx Taotlus“ (dtl 140).

Hageja on esitanud järgmised väited: Hageja on tõendina esitanud käesoleva vastuse lisana 1

kostja poolt esitatud laenutaotluse. Hageja esitab tõendina kostjale edastatud lepingueelse

teabe pärast taotluse saamist. E-kiri euroteabelehe edastamisest enne lepingu sõlmimist.

Hageja lisab tõendina e-kirja, millega on kostjale lepingudokumendid edastatud. Seega on

hageja tõendanud lepingu sõlmimist ning vajalike dokumentide kostjale saatmist.

Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole faktiväitena välja toonud, mis kuupäeval

laenutaotlus esitati. Kuid lisatud tõendist näeb kohus, et laenutaotluse esitamise ajana on

märgitud 13.07.2021 kell 05:01. 22.01.2024 hagiavalduse lisas 6 „krediidianalüüs“ sisus on

samuti „Taotluse andmed“. Seejuures on taotluse ajaks märgud sama kuupäev ja kellaaeg

13.07.2021 kell 05:01, ent taotluse sisu andmed on erinevad. Kohus palus hagejal selgitada,

kuidas kellaajaliselt ühel ja samal ajal on erinevate andmetega laenutaotlused esitatud.

Vastuseks selgitas hageja: Hagiavalduse lisa 6 on laenuandja süsteemist tulenevalt

ebakorrektsete andmetega, seetõttu esitas hageja 12.04.2024 seisukohaga korrektse

taotluse/analüüsi.

Hageja ei ole selgitanud, millest esialgne ebakorrektsus tekkis. Erinevalt algselt esitatud failist

on teises failis ka oluliselt vähem andmeridu. Kohus leiab, et tõend, mida hageja saab ise muuta

vastavalt vajadusele, ei ole usaldusväärne.

4.3. Hageja on kohtule esitanud kaks e-kirja: 13 Jul 2021 05:01:27 e-kiri kostjale (dtl 133),

teemareal „Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht xxxx“, manuses Euroteabeleht_2021-

07-13.pdf. Kirja sisus on märgitud: Lugupeetud Klient! Olete P OÜ-le esitanud taotluse

krediidikonto avamiseks ja laenulimiidi võimaldamiseks. Teie taotlus on vastuvõetud ning

suunatud läbivaatamisele. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 403(5) lg 1 on P OÜ kohustatud Teid,

kui tarbijat, lepingueelselt nõustama. Viimasest tulenevalt on Teile tutvumiseks manusena

lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht.

Ja 13 Jul 2021 05:01:29 e-kiri kostjale (dtl 148): teemareal „Документы договора xxxx“,

manusesLaenulimiidi_lepingu_põhitingimused_xxxx.pdf,

P_OÜ_üldtingimused_Krediidikonto_leping_xxxx.pdf, Hinnakirixxxx.pdf, Euroteabeleht_2021-

07-13.pdf, Kampaania.pdf. Kirja sisus on kirjas, et taotlus krediidikonto avamiseks ja

krediidilimiidi määramiseks on heaks kiidetud ning et kirjaga saadetakse lepingudokumendid

PDF-failidena.

Hageja on seega tõendanud, et kostja on 13.06.2021 teinud mingi laenutaotluse ning

krediidiandja esitas kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal.

4.4. Lepingus oli krediidi kulukuse määr 41.27 %, mis jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud

krediidi kulukuse maksimaalse määra (60,27%) piiresse.

4.5. Kohus palus hagejal selgitada, millisel viisil sai kostja laenu kasutusele võtta ning kui laen

kanti kostja pangakontole, siis millisele kostja pangakontole (mis pangas). Kui laen kanti

krediidiandja enda poolt kostjale avatud laenukontole, siis palus kohus selgitada, millisel viisil

kostja sai sealt raha kasutada ning kas kostjale oli väljastatud sel juhul ka pangakaart laenuraha

kasutamiseks.

Hageja vastas, et xxxx krediidikonto väljamaksed olid teostatud kostja Xxxx AS kontole xxxx.

13.07.2021 tellis kostja xxxx veebilehe iseteeninduses krediitkaardi peale lepingu sõlmimist.

Krediidikonto logist nähtuvad kulud seoses igakuise kaarditasuga, on kuvatud teise nimega,

tegelikult 1 euro on kontohaldustasu. Hinnakirja muudatus toimus 12.09.2022 ning laenuandja

teavitas sellest kostjat e-posti teel 19.08.2022 (Lisa 1-2).

P OÜ üldtingimustes (Krediidikonto leping) (dtl 151) punktis 3.5. on sätestatud: Laenuandja

väljastab Laenusaajale Laenu Põhitingimustes sätestatud viisil. Krediidikonto lepingu

põhitingimustes (dtl 150) on küll märgitud laenusaaja arvelduskonto number xxxx, ent ei ole

midagi kirjas laenu väljastamise viisi kohta. Tarbijakrediidi teabelehes (dtl 135) on märgitud: Te

saate kasutada krediidilimiiti, esitades selleks krediidi

väljamakse taotluse

Iseteenindussüsteemis või muul krediidiandja poolt võimaldatud viisil. Krediit on

krediidilimiidi piires korduvkasutatav. Krediidiandja väljastab krediidi eurodes, kandes krediiti

üle Teie kontole 1 päeva jooksul pärast krediidikonto lepingu sõlmimist.

Hageja on esitanud tabeli kostja poolt raha kasutusele võtmise ning kostja poolt tehtud maksete

kohta (dtl 130). Hageja väitel võttis kostja kasutusse 1189 eurot. Tabeli kohaselt on kostjale

esimest korda raha pangaülekandega üle kantud 13 juulil 2021 05:10:05. Lihtmenetluses võib

kohus arvestada hageja seletusi tõendina. Kohtule jääb arusamatuks, milleks kostjale väljastati

krediitkaart, kui laenuraha kanti üle hoopis kostja Xxxx pangakontole (mille kasutamiseks

kaardi väljastab Xxxx ise). Kuid kuivõrd hageja esitatud tabelis on kellaaja täpsusega välja

toodud kostjale üle kantud summad, hageja on väitnud, et summad kanti üle kostja Xxxx

pangakontole (hageja väidetud number klapib lepingus toodud konto numbriga) ning

tarbijakrediidi teabelehest võib aru saada, et see oli laenu väljamaksmise viisiks, peab kohus

eluliselt usutavaks, et hageja väidetud kuupäevadel tehti kostjale ülekanded hageja väidetud

summades.

Kohus märgib, et hageja väidetud 1189 eurost 9 eurot on tabeli ja hageja selgituse kohaselt

kontohaldustasu, mistõttu seda ilmselgelt ei kantud üle kostja Xxxx pangakontole . Kohtu

hinnangul saab seega lugeda, et krediidiandja andis kostja kasutusse 1180 eurot.

5. Nõude loovutamine

Nõude loovutamise kontrollimine on oluline selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue

ning teiseks välistada võimalus, et algne krediidiandja esitab sama nõude hiljem kohtusse, väites,

et nõuet ei ole loovutatud. Arvestades, et tegemist on lihtmenetlusega, võib kohus lugeda poole

seletuse tõendiks.

Hageja väitel algne krediidiandja loovutas nõude 26.07.2023 hagejale. Hageja on esitanud

kohtule pdf failina teate nõude loovutamise kohta, mille on koostanud hageja ise (dtl 39). Hageja

on dokumendi alla märkinud küll kui „Lugupidamisega P OÜ esindaja“, ent ei ole selgitanud,

mille alusel ta algset krediidiandjat esindas. Selline tõend ei saa tõendada, et algne krediidiandja

on hagejale nõude loovutanud.

Arvestades, et hageja valduses on lepingut puudutavad andmed, tugineb kohus hageja

faktiväitele ning peab usutavaks, et nõue on hagejale loovutatud.

6. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid.

Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus

jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

6.2. Hageja on seisukohal, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus hageja seisukohaga ei nõustu.

Kohus jõudis järeldusele, et hageja väited ja tõendid laenutaotluse sisu kohta ei ole

usaldusväärsed. Algse hagiga koos esitatud tõendis olid kulud ülalpeetavatele märgitud 150 ja

finantskohustuste rida ei olnud; hiljem esitatud tõendis olid märgitud kulud ülalpeetavatele 113

ja finantskohustused 360.

Kohus palus hagejal ka selgitada, et kui laenutaotlus esitati 13.07.2021, siis kuidas päring

pensioniregistrisse on lisast nähtuvalt tehtud 30.01.2021. Hageja selgitas, et Vastavalt

laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud P OÜ sise-eeskirjadele kehtis taotleja regulaarse

sissetuleku suuruse päring 6 kuu jooksul arvestatuna Infosüsteemi lisamise kuupäevast.

Laenutaotlus esitati 13.07.2021 ja laenuandja arvestas igakuiseks sissetulekuks 30.01.2021

tehtud Pensioniregistri päringu tulemusi.

Kohtule jääb arusaamatuks, mis põhjusel ja mille alusel krediidiandja tegi kostja kohta

pensioniregistri päringu 5,5 kuud varem. Hageja seda sisuliselt ei põhjendanud. Kohus märgib, et

pensioniregistri päringu infot ei sisaldunud hageja poolt algselt esitatud tõendis. Samuti on algses

ja hilisemas tõendis erinevad töötasu summad ning erinevad laenuotsuse arvestused, samas kui

väljastatud laenu andmed on samad.

Hageja esitas väidetavalt 13.07.2021 Creditinfo ja Taust.ee tehtud registripäringute

kuvatõmmised (dtl 169). Kuvatõmmistest ei nähtu, kelle kohta päringud tehtud on.

Kohus on seega seisukohal, et täielikult on tõendamata, mis andmeid kostjalt laenu taotlemisel

küsiti, mis andmed kostja esitas, mis päringuid algne krediidiandja registritesse tegi ning mis

vastuseks sai. Kohtu hinnangul on vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmine täies ulatuses

tõendamata.

7. Lepingu üles ütlemine

7.1. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi

kehtiv. Kohus selgitas seda ka hagejale menetlusse võtmise määruses.

Ülesütlemine on kehtiv, kui:



tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega;



tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist;



ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu

üles ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale

tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja ta on

mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 kohaselt arvestatakse, millal tahteavaldus oleks

tavaliste asjaolude korral kätte saadud.

7.2. Hageja väitel esialgne võlausaldaja saatis kostjale 10.07.2023 lepingu ülesütlemise teate.

Hageja on kohtule esitanud 10 Jul 2023 04:06:41 kostjale algse krediidiandja poolt saadetud e-

kirja (dtl 137), teemareaga „Lepingu xxxx ülesütlemise hoiatus“, manuses

Ülesütlemise_hoiatus_xxxx.pdf.

Hageja on viidanud, et üldtingimuste punkti 14.3 kohaselt teade loetakse kätte antuks teate

saatmisel e-postiga, kui teate saatmisest on möödunud 1 kalendripäev. Hageja märgib, et kuivõrd

kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks

25.07.2023. Kohus märgib, et sama kuupäev oli kirjas ka lepingu ülesütlemise teates.

Kuid VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse korral tuleb hinnata, kas kostja oli lepingu üles

ütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse tagasimaksega.

8. Põhivõlg

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja siiski nõuda tagasi

põhivõlga.

Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvestuse ning määranud tagasimaksed

uuesti. Hageja poolt uuesti määratud tagasimaksete tabeli kohaselt ei oleks kostja

tagasimaksetega võlgnevuses. Hageja väitel oleks kostjal ettemaks kuni 10.08.2025. a. Hageja

palub kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed kokku summas

238,48.

Hageja väitel on kostja kokku tasunud 950,52 eurot. Sellise summa annab kokku ka hageja

esitatud tabel kasutusse võetud raha ja tagasimaksete kohta. Kostjal on seega tagastamata

laenuks saadud summast 229,48 eurot (= 1180 – 950,52).

Hageja on tagasimaksete graafikus arvestanud laenusummaga 1189. Kohus selgitas eespool, et 9

eurot sellest ei saa käsitleda laenuna, sest VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbija ei võlgne muid tasusid

(milleks on ka kontohaldustasu).

Kohus märgib, et hageja koostatud tagasimaksete tabelis annaksid uuesti määratud

põhiosamaksed kokku 1197,67 eurot ning hageja koostatud tabeli kohaselt oleks tasutuks loetud

summa 957,67 eurot (kuni 10.08.2025). Kohus nende arvestustega nõustuda ei saa.

Arvestades kostja poolt tasutu hageja koostatud tagasimaksete tabelis määratud põhiosamaksete

katteks loeb kohus, et kostjal on täielikult tasutud kuni 10.07.2025 tagasimakseni ning

10.08.2025 tagasimaksest 12,85 eurot. Kostjal on seega edasiulatuvalt tasumata alates

10.08.2025 tagasimaksest kokku 229,48 eurot ja kohus mõistab need kostjalt välja järgmiselt:

10.08.2025

7,15 eurot

10.09.2025

20 eurot

10.10.2025

20 eurot

10.11.2025

20 eurot

10.12.2025

20 eurot

10.01.2026

20 eurot

10.02.2026

20 eurot

10.03.2026

20 eurot

10.04.2026

20 eurot

10.05.2026

20 eurot

10.06.2026

20 eurot

10.07.2026

20 eurot

10.08.2026

2,33 eurot.

Kohus rahuldab hageja edasiulatuva põhivõla välja mõistmise nõude, sest poolte vahel oli

laenuleping, kohus luges usutavaks, et laen on kostja kasutusse antud, kostja ei ole laenu

täielikult tagastanud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt täita. Tulevikus sissenõutavate

kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.

9. Intressi ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

Hageja väitel on kostjal on intressi võlgnevus alates xx.xx.20xx kuni ülesütlemiseni s.o

26.07.2023: kokku summas 86,02 eurot. Kohus märgib, et hageja enda väitel loeti leping üles

öelduks 25.07.2023 ning arusaamatu on intressi arvestamise alguskuupäev. Hageja nõuab intressi

lepingu põhitingimustes kokku lepitud intressimäära 34,9% alusel.

Lepingus sätestatud intressimäära järgi VÕS § 4034 lg 7 kohaselt hageja intressi nõuda

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa ning lepingu sõlmimise ajal oli

seadusjärgne intressimäär 0%. Seega jääb hageja intressinõue rahuldamata.

Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Eelpool asus

kohus seisukohale, et ümberarvestuse tulemusel ei ole kostja võlgnevuses, kostjal on ettemaks

kuni 10.07.2025 (osaliselt kuni 10.08.2025). Seega ei olnud hageja väidetud lepingu ülesütlemise

ajal viivituses tagasimaksetega ning üles ütlemise eeldused olid täitmata.

Arvestades, et leping ei ole lõppenud ning kostja pole maksetega viivituses, jääb ka võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

10. Viivis

Hageja nõuab viivist alates lepingu üles ütlemisest. Kohus asus seisukohale, et ümberarvestuse

tulemusel ei ole üles ütlemisel toimet ning leping kehtib. Kostja ei ole tagasimaksetega

viivituses, mistõttu puudub alus viivise väljamõistmiseks.

11. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esitas 05.06.2024 menetluskulude

nimekirja, mis on kostjale e-toimikus nähtav alates 06.06.2024, samuti on saadetud kostja e-posti

aadressidele xxxx ja xxxx. Kohus määras 27.05.2024 määrusega anda pooltele lõpptähtaeg

18.07.2024 menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamiseks. 27.05.2024 kohtumäärus on

kostjale e-toimikus nähtav alates 27.05.2024, samuti on saadetud kostja e-posti aadressidele

xxxx ja xxxx. Kostja midagi vastanud ei ole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144

p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse

ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu

Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 65,00 eurot, täiendav riigilõiv

hagiavalduse esitamiselt 215,00 eurot, kokku 280 eurot; hageja poolt esindajale makstud tasu on

1034,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 1266 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 280 eurot. Seega on

hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt

TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot,

põhjendatud ja vajalik.

Menetluskulude nimekirja kohaselt, hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 6

tundi tunnihinnaga 169 eurot, kokku summas 1014 eurot järgmiselt:

-nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine, komplekteerimine, esitamine kohtule 3 tundi;

-12.04.2024 puuduste kõrvaldamine ja kohtule esitamine 2 tundi;

-05.03.2024 kohtunõude koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi;

-17.04.2024 kohtunõude koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja

tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks

tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga

ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud,

et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud

(vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh

lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on

kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et

tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus

olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja

esindamiseks kohtumenetluses vajalikud 5,5 tunni ulatuses. Ehkki pooltel on õigus kokku

leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja

märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle

paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot

koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja

põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on 5,5 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud

dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Kohtuinfosüsteemist ei nähtu, et hageja on

17.04.2024 esitanud kohtule menetlusdokumendi (kohtunõude koostamine ja kohtule esitamine),

mille ajakulu on menetluskulude nimekirja järgi 0,5 tundi. Arvestades lepingulise esindaja

põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 570 eurot ilma käibemaksuta (5,5 tundi ×

100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 850 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 570

eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.

22.01.2024 esitatud hagi hind oli 1266 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 229,48 eurot ja ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Seega kokku rahuldas

kohus arvestuslikult hagi 229,48 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast

(1266 eurot) 18,13%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja menetluskulud 18,13% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 81,87%

ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust

nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud

menetluskulude nimekirja.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 18,13% hageja põhjendatud menetluskuludest (850

eurot), millele vastab summa 154,11 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

12. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik