2-23-149011/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-149011 Tsiviilasi Hüpoteeklaen AS hagi X.D vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703), lepinguline esindaja Elmer Aros Kostja: X.D (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta läbi vaatamata Hüpoteeklaen AS hagi X.D vastu võlgnevuse nõudes. 2. Lõpetada tsiviilasja 2-23-149011 menetlus. 3. Tühistada 24.09.2024 kohtuistungil määratud kohtulahendi menetlusosalistele teatavaks tegemise aeg. 4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-23-149011, Hüpoteeklaen AS hagi X.D vastu võlgnevuse nõudes. 2. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja 01.07.2024 esitanud Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, tsiviilasi 2-24-10007. Harju Maakohus kuulutas 11.07.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-24-10007 välja kostja X.D pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Ene Ahase. Harju Maakohtu 11.07.2024 kohtumäärus jõustus 27.07.2024. 3. Pankrotihaldur Ene Ahas esitas 24.09.2024 tsiviilasja 2-23-149011 menetluse lõpetamiseks, tuginedes PankrS § 43 lg-le 2, kuivõrd hageja nõue kuulub rahuldamisele pankrotimenetluses. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sama sätte lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. 6. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas tsiviilasjas on hagi 13.03.2024 menetlusse võetud ning kohus ei ole tsiviilasjas veel otsust teinud, tuleb hageja poolt esitatud hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et käesolevaga esineb alus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel, s.t kuna 11.07.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-24-10007 on väljakuulutatud kostja X.D (isikukood XXX) pankrot, mistõttu pole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. 7. Lõpetada tsiviilasja 2-23-149011 menetlus. 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. 9. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid. Samas aga näeb TsMS § 162 lg 4 ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 10. Kohus leiab, et kuigi käesolevas tsiviilasja jätab kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel, tuleb asuda seisukohale, et hageja ei vastuta sellisel juhul hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda on käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 11. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 2