3-24-775/24 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Kohtuasi

3-24-775

25. september 2024

Kadri Palm

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 4. märtsi 2024. a

otsuse nr 1052277236 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Eve Kikkas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25. oktoobril 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-775

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) koostas Peruu Vabariigi kodanikule X 4. märtsil 2024

ettekirjutuse nr 1052277236 Eesti Vabariigist lahkumiseks seitsme päeva jooksul ja kohaldas

kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse

täitmise päevast (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl-d) 69-71).

2. Kaebaja esitas 14. märtsil 2024 hiljem täiendatud kaebuse PPA 4. märtsi 2024. a

kiirmenetluse otsuse nr 10220162957162 tühistamiseks ja PPA 4. märtsi 2024. a otsuse nr

1052277236 tühistamiseks osas, millega kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu (dtl-d 1-3,

21).

3. Tartu Halduskohus tagastas 18. märtsi 2024. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja

nõudis PPA 4. märtsi 2024. a kiirmenetluse otsuse nr 10220162957162 tühistamist, võttis

menetlusse kaebaja kaebuse PPA 4. märtsi 2024. a otsuse nr 1052277236 osaliseks

tühistamiseks, tunnistas vastustajaks PPA ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl-d

24-26).

4. PPA esitas 19. aprillil 2024 vastuse kaebusele (dtl-d 48-50).

5. Kaebaja esitas 26. aprillil 2024 täiendavad seisukohad (dtl-d 58-59).

6. Tartu Halduskohus otsustas 18. juuli 2024. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus

menetluses, andis menetlusosalistele õiguse esitada kohtule täiendavaid menetlusdokumente

hiljemalt 9. augustil 2024 ja neile vastuväiteid hiljemalt 26. augustil 2024 ning teatas otsuse

avalikult teatavakstegemise aja (dtl-d 77-78).

7. PPA esitas 26. augustil 2024 täiendavad seisukohad (dtl-d 84-86).

8. Kaebaja esitas 8. augustil (registreeritud 2. septembril) ja 30. augustil 2024 täiendavad

seisukohad ja dokumendid (dtl-d 87-104).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja vaidlustab PPA poolt 4. märtsil 2024 kaebaja suhtes kohaldatud kolmeaastast

sissesõidukeeldu, põhjendades kaebust järgmiselt.

1) Kaebaja ostis lennupileti Riiga ning Riiast sõitis kaebaja bussiga Eestisse, et Euroopa

Liidust (EL) lahkuda Venemaale. Kaebaja proovis nõutud 90-päevase perioodi jooksul EL-st

lahkuda, kuid kaebaja sattus enne seda äärmiselt ebameeldivatesse olukordadesse (kaebajat

rööviti 12. oktoobril 2023 Prahas, kaebaja haigestus, kaebajal puudusid piisavad rahalised

vahendid, kaebaja unustas mobiiltelefoni restorani, mis tingis kaebaja lennult mahajäämise).

2) Kaebajal ei ole varem seadusega probleeme olnud. Kaebaja on alati austanud EL-s

ettenähtud viibimise tähtaegu ega ole rikkunud seadust. Kaebaja viibimine EL-s seadusliku

aluseta ei olnud tahtlik. Kaebaja viibis Eestis alla 24 tunni.

3) Ettekirjutuse koostamisel ei selgitanud PPA kaebajale kaebaja õigusi ega valikuid. PPA

dokumendid olid eestikeelsed ning inglisekeelne suhtlus oli kehv. Kaebajat ei teavitatud

õigusest jääda seitsmeks päevaks Eestisse ja ka kaebeõigusest.

3-24-775

4) Schengeni tsooni sanktsioonide reeglite kohaselt ei tohiks 3 kuni 90 päeva sissesõidukeelu

sanktsioon olla pikem kui üks aasta.

10. PPA vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtumenetluses märkis vastustaja järgmist.

1) Ettekirjutuse koostamisel on asjaolusid uuritud põhjalikult ning selleks on kaebajaga läbi

viidud küsitlus. Küsitluses selgus, et kaebajal puuduvad sidemed Schengeni liikmesriikides.

Kaebaja saabus viimati 14. novembril 2023 Itaalia lennujaama kaudu Schengeni

liikmesriikide territooriumile Peruu kodaniku passiga, viisavabadusega. Suurema osa

Schengeni alal viibitud ajast viibis kaebaja Tšehhi Vabariigis. Kaebaja saabus 3. märtsil 2024

Eestisse, et minna edasi Venemaale Peterburgi sõprade külastamise eesmärgil.

2) PPA tuvastas menetluse käigus ja selgitas kaebajale, et kaebaja viibib Schengeni

liikmesriikide territooriumil seadusliku aluseta alates 6. detsembrist 2023 kokku 90

kalendripäeva. Kaebaja selgitas, et tal oli probleeme oma isiklike asjade korraldamisega ning

ta soovis esimesel võimalusel lahkuda Eestist Venemaale. Kaebaja sai menetlustoimingute

kestel aru, et on rikkunud seadust ja leidis, et kui karistuseks peab olema sissesõidukeeld

kolmeks aastaks, siis on ta sellega nõus.

3) Kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld ei ole karistus, vaid väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on

vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist.

4) Kaebaja puhul ei esine sissesõidukeelu lühendamise või kohaldamata jätmise aluseks

olevaid asjaolusid, kuna kaebajal puuduvad Eestis ja Schengenis perekondlikud ja

majanduslikud sidemed. Kaebajal Euroopas elavate sõprade olemasolu ei saa pidada niivõrd

kaalukaks asjaoluks, mis tingiks kaebajale sissesõidukeelu lühendamise. Kaebajal on

kohustus kontrollida enda Schengenis seadusliku viibimise aega. Kaebajal oli võimalus

erandlike asjaolude ilmnemisel esitada viibimisaja pikendamise taotlus, mida ta aga ei teinud.

Seega pani kaebaja ise oma hoolimatu käitumisega ennast olukorda, kus PPA pidi kaebajale

koostama ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldama tema suhtes sissesõidukeeldu.

5) PPA ei nõustu kaebaja väitega, et menetluse ajal talle ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi.

Küsitluse protokollis on muuhulgas märgitud kaebaja kohustused inglise keeles, mille kaebaja

allkirjastas. Küsitluse lõppedes kinnitas kaebaja omakäeliselt protokollis „Kirjapandud ja

õigesti, minule tõlgitud inglise keelde.“ Samuti on kaebaja allkirjastanud isikuandmete

ankeedi, mis on täidetud tema ütluste alusel. Kinnitus andmete õigsuse kohta on ankeedil

märgitud ka inglise keeles.

6) Ettekirjutusega määrati kaebajale seitsmepäevane vabatahtlik lahkumise tähtaeg, mis ei

anna kaebajale seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Kaebajal puudus õigus seitsme päeva

jooksul Eestis viibida. Kaebeõigust on kaebaja kasutanud tähtaegselt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Esmalt märgib kohus, et Tartu Halduskohtu 18. juuli 2024. a määruse resolutsiooni p-dest

3 ja 4 tulenevalt oli menetlusosalistel õigus esitada kohtule täiendavaid menetlusdokumente

(sh menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid) hiljemalt 9. augustil 2024 ja teise

3-24-775

menetlusosalise poolt esitatud täiendavatele menetlusdokumentidele võis vastuväiteid esitada

hiljemalt 26. augustil 2024. Et vastustaja esitas 26. augustil 2024 kohtule täiendavad

seisukohad kaebaja varasematele 26. aprilli 2024. a seisukohtadele, on vastustaja sellega

pöördunud kohtusse hilinenult. Täiendavate menetlusdokumentidena, millele sai vastuväiteid

esitada, on mõeldud vastaspoole poolt esitatud dokumente, mille esitamise õiguse nägi kohus

ette 18. juuli 2024. a määruse resolutsiooni p-s 3. Ka kaebaja on esitanud dokumente

hilinenult, esitades need 30. augustil 2024.

12. HKMS § 51 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu

määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lg-tes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus

seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna kohtu hinnangul ei põhjusta

menetlusosaliste dokumentide esitamine menetluse viibimist, võtab kohus hilinenult esitatud

dokumendid arvesse.

13. Praeguses asjas on kaebaja esitanud kaebuse PPA 4. märtsi 2024. a otsuse nr 1052277236

tühistamiseks osas, millega kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu. PPA kohaldas

vaidlusaluse ettekirjutusega kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeeldu kolmeks aastaks isiku

lahkumiskohustuse täitmise päevast alates vastavalt VSS § 74 lg-le 1.

14. VSS § 74 lg 1 sätestab, et lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. VSS § 74 lg

2 sätestab: „Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse

lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks, välja arvatud

juhul, kui välismaalasel on kehtiv sissesõidukeeld kauemaks kui viieks aastaks

lahkumisettekirjutuse tegemise päevast arvates.“ Tartu Ringkonnakohus selgitas 20. veebruari

2024. a otsuses asjas 3-22-1320 p-s 16, et eeltoodud kahest sättest koosmõjus nähtub selgelt,

et kui välismaalasele antakse vabatahtliku lahkumise tähtaeg, kohaldatakse tema suhtes

reeglina sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, vabatahtliku lahkumise tähtaja mitte andmisel

reeglina sissesõidukeeldu viieks aastaks. Seaduseelnõu seletuskirjas selgitatakse, et Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/115/EÜ tulenevad imperatiivselt alused, mil tuleb

tagasisaatmisotsusele lisada sisenemiskeeld: 1) kui tähtaega vabatahtlikuks lahkumiseks ei ole

määratud või 2) kui tagasipöördumiskohustust ei ole täidetud. Teistel juhtudel võib

tagasisaatmisotsusele lisada sisenemiskeelu. VSS § 74 lõike 1 puhul kasutas Eesti seadusandja

samas direktiivis lubatud võimalust, kohaldada sissesõidukeeldu kõikide välismaalaste suhtes,

kellele on tehtud lahkumisettekirjutus. Seletuskirja kohaselt tugineb restriktiivsem poliitika

rahvusvahelise õiguse põhimõttele, mille kohaselt on riigil suveräänne õigus kontrollida

välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Direktiivi 2008/115/EÜ

artikli 11 teine lause annab liikmesriikidele õiguse lisada sisenemiskeeld

tagasisaatmisotsustele ka muudel juhtudel kui need, mil tähtaega vabatahtlikuks lahkumiseks

ei ole määratud või kui tagasipöördumiskohustust ei ole täidetud. Seega ei saa Eesti

seadusandja otsust, lisada sisenemiskeeld ka juhtudel, kui isikule on määratud tähtaeg

vabatahtlikuks lahkumiseks, direktiiviga vastuolus olevaks pidada. Põhjendatud ei ole seega

ka kaebaja väide, et sissesõidukeeldu oleks saanud kohaldada ainult üheks aastaks.

15. Ka VSS § 6 lg-t 1 ja § 7 lg-t 2 tuleb seetõttu kohaldada seadusandja tahtega kooskõlaliselt.

VSS § 6 lg 1 järgi on sissesõidukeeld tõkend (mitte karistus nagu kaebaja arvab), mille

eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist.

Seaduseelnõu seletuskirjas selgitatakse, et sissesõidukeelu kohaldamise eesmärk on nii ohu

ennetamine kui ka soov anda selgelt märku, et riigi õigusnorme juba rikkunud välismaalased

3-24-775

(nt ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased) ei saa sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul

riiki uuesti tulla.

16. Nõustuda saab vastustajaga, et ettekirjutusega määrati kaebajale seitsmepäevane

vabatahtlik lahkumise tähtaeg, mis ei anna kaebajale seaduslikku alust Eestis viibimiseks.

Kaebajal puudus õigus seitsme päeva jooksul Eestis viibida. Kohus märgib täiendavalt, et

VSS § 32 lg 12 kohaselt võib Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi

valitsemisala valitsemisasutus välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase

esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud

Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni

konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud

lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Seejuures on välismaalase ülesanne

oma taotluses põhjendada ja põhistada asjaolusid, mis õigustaksid sissesõidukeelu kehtetuks

tunnistamist või lühendamist.

17. Sissesõidukeelu kohaldamise otsus eeldab isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste

esitamist (nt Riigikohtu 19. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-17-1545, p-d 33-34; 1. oktoobri

2019. a otsus asjas nr 3-18-1891, p 16). Kuivõrd sissesõidukeelu kehtestamine on vastustaja

kaalutlusotsus, siis on selle kohtulik kontroll HKMS § 158 lg 3 järgi piiratud, kusjuures selle

õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2; Riigikohtu

1. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-18-1891, p 18). Kohus ei hinda eraldivõetuna

kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta ka haldusakti õiguspärasust kontrollides

kaalutlusõigust haldusorgani eest.

18. Praegusel juhul on kaebaja enne sissesõidukeelu kehtestamist ära kuulatud (vt 4. märtsi

2024. a küsitluse protokoll, dtl 40-43) ja asjaoludest tulenevalt pidas PPA proportsionaalseks

kohaldada kaebaja suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale kolmeks aastaks. PPA küsitluse

protokollist nähtuvad PPA selgitused kaebajale, et seadusliku aluseta viibivale välismaalasele,

kellele vormistatakse Eestist vabatahtliku lahkumise ettekirjutus, kohaldatakse koos

vabatahtliku lahkumise ettekirjutusega sissesõidukeeld kolmeks aastaks. Kaebaja on olnud

seisukohal, et ta saab aru, et on rikkunud seadust ja kui karistuseks peab olema

sissesõidukeeld kolmeks aastaks, siis ta on sellega nõus. Kohtu hinnangul selgitas vastustaja

menetlustoimingutel õigesti, et sissesõidukeelu pikkus on kolm aastat.

19. Ettekirjutusega määratud sissesõidukeelu tähtaja kontrollitavuse tagamiseks tuli kajastada

kaalumisel arvesse võetud asjaolusid ettekirjutuse põhjendustes. Vastustaja on sissesõidukeelu

kohaldamise kestust vaidlustatud otsuses põhjendanud mh asjaoluga, et kaebaja ei ole

esitanud vastuväiteid sissesõidukeelu kohaldamise kohta. Ettekirjutuses on märgitud, et

kaebaja on nõus sissesõidukeelu kohaldamisega kolmeks aastaks. Sissesõidukeelu määramisel

leidis PPA, et kaebaja puhul ei esine sissesõidukeelu lühendamise või kohaldamata jätmise

aluseks olevaid asjaolusid, kuna kaebajal puuduvad Eestis ja Schengenis perekondlikud ja

majanduslikud sidemed. Kaebajal Euroopas elavate sõprade olemasolu ei saa pidada niivõrd

kaalukaks asjaoluks, mis tingiks kaebajale sissesõidukeelu lühendamise. PPA arvestas

kaebajale sissesõidukeelu määramisel, et kaebaja viibib Schengeni liikmesriikide

territooriumil seadusliku aluseta. Kaebajal on kohustus kontrollida enda Schengenis

seadusliku viibimisaega, sest seadusega on see kohustus pandud välismaalasele endale. Seega

pani kaebaja ise oma hoolimatu käitumisega ennast olukorda, kus PPA pidi kaebajale

koostama ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldama tema suhtes sissesõidukeeldu.

3-24-775

20. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis viitaksid sellele, nagu oleks PPA ilmselgelt

kaalutlusreeglite vastu eksinud. VSS § 74 lg-st 4 tulenevalt võib sissesõidukeelu kohaldamata

jätta vaid humaansetel kaalutlustel. PPA ettekirjutusest ei nähtu, et esineksid humaansed

kaalutlused sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Humaansete kaalutlustena tuleksid kõne

alla kaebaja enda või lähedase haigus, haiglas viibimine või operatsioonijärgne ravi, samuti

perekonnaliikmega seotud tõsine ja ootamatu õnnetus (vt seaduseelnõu seletuskiri).

Käesoleval juhul kaebaja PPA-le selliste asjaolude esinemist ei väitnud.

21. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et menetluse ajal talle ei selgitatud tema õigusi ja

kohustusi. 4. märtsi 2024. a küsitluse protokollis on muuhulgas märgitud kaebaja kohustused

inglise keeles, mille kaebaja allkirjastas. Küsitluse lõppedes kinnitas kaebaja omakäeliselt

protokollis „Kirjapandud ja õigesti, minule tõlgitud inglise keelde.“ Samuti on kaebaja

allkirjastanud isikuandmete ankeedi, mis on täidetud tema ütluste alusel (dtl 36-39). Kinnitus

andmete õigsuse kohta on ankeedil märgitud ka inglise keeles.

22. Eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse PPA 4. märtsi 2024. a

otsuse nr 1052277236 osaliseks tühistamiseks.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

24. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik