2-23-115224/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-115224

Tsiviilasi

OÜ EUROPARK ESTONIA hagi X.C vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

80 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

OÜ EUROPARK ESTONIA,

registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9,

10143 Tallinn; Lepinguline esindaja: Elari

Arjakas, e-post: xxx

Kostja: X.C, isikukood XXX, aadress xxx, xxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X.C hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus

summas 80 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 20 eurot on

sissenõudekulud.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X.C hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks

menetluskuludena 230 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb X.C-l tasuda OÜ-le EUROPARK ESTONIA

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

OÜ EUROPARK ESTONIA (EP või hageja) palub X.C-lt (kostja) võlgnevuse

sissenõudmist, sest kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX (sõiduk) omanik/vastutav

kasutaja leppetrahvide väljastamise kuupäevadel: 09.11.2020, Veerenni 36,

leppetrahvinumber 1410911201010027, maksetähtaeg 23.11.2020, võlgnevuse summa 30

eurot (lisa 1); 29.12.2020, Veerenni 36, leppetrahvinumber 1482912200941577,

maksetähtaeg 12.01.2021, võlgnevuse summa 30 eurot (lisa 2). Kontrollimise käigus

leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei

olnud Sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning

mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka

mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise

eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist

leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani

tasumata. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil

viidatud.

Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei

vastanud. Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades

kostjat võlgnevuse olemasolust. Sissenõudmiskuludesse (20 eurot) on hageja arvestanud

Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu kulud sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti

füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale

kasutajale.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 80 eurot,

millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 20 eurot on sissenõudekulud; jätta poolte

menetluskulud täies ulatuses kostja kanda; märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2

menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud 20.08.24.a. allkirja vastu kostja aadressile xxx.

Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu

summas 220 €.

Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 100 eurot, seega peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja,

mille kohaselt hageja esindamiseks tehtud toimingud on tekkinud vastuväitega

tutvumises, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ja dokumentide esitamise ning

riigilõivu tasumisega kokku 2 h, tunnihinnaga 110 eur/tund, kokku summas 220 eurot.

Kohus arvestab asjaolu, et maksekäsus ei ole esitatud vastuväidet, lepingulise esindaja

kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 60 eurot) ning

seda, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule

esitatud üksnes hagiavaldus, mille asja faktilised asjaolud ca 0,5 lk, nõue ei ole

õiguslikult keerukas (sõiduki parkimistingimiste rikkumisest tuleneva võlavaidlusega)

ega tugine suurele hulgale tõenditele (kahe parkimise fotod, leppetrahvid, transpordiameti

päringud). Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 1 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel

peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 110 eurot. Ühtlasi tulenevalt TsMS §

484.2 on põhjendatud ja vajalik maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20

eurot.

Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 230 eurot (100+110+20).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (230

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik