2-23-177/75 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-177

Kohtuasi

X hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Postimees Grupp,

Eesti Meediaettevõtete Liidu, Delfi Meedia AS-i ja

Geenius Meedia OÜ vastu ebaõigete andmete ja

isikuandmete eemaldamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Kostja I AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223)

Kostja II AS Postimees Grupp (registrikood 10184643),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Karmen Turk ja

Maarja Pild

Kostja III Eesti Meediaettevõtete Liit (registrikood

80010337)

Kostja IV Delfi Meedia AS (registrikood 10586863)

Kostja V Geenius Meedia OÜ (registrikood 12892044)

Kostjate I ja III–V lepinguline esindaja vandeadvokaat

Mari Männiko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Parandada Harju Maakohtu 29.05.2024 määruse sissejuhatuses ja kirjeldavas osas

ilmne ebatäpsus hagi esemes, lugedes õigeks hagi esemeks „X hagi AS-i Õhtuleht

Kirjastus, AS-i Postimees Grupp, Eesti Meediaettevõtete Liidu, Delfi Meedia AS-i

ja Geenius Meedia OÜ vastu ebaõigete andmete ja isikuandmete eemaldamise

nõudes“.

2. Parandada Harju Maakohtu 29.05.2024 määruse resolutsiooni p-s 1 märgitud Delfi

Meedia AS-i nimi ning lugeda AS-i Ekspress Meedia asemel õigeks Delfi Meedia AS.

3. Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus osas, milles maakohus jättis läbi

vaatamata X hagiavalduse AS-i All Media Eesti vastu ja jättis otsustamata hagi

läbivaatamata jätmise Geenius Meedia OÜ vastu esitatud nõuetes, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule Geenius

Meedia OÜ vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmise ning menetluskulude

jaotamise otsustamiseks.

4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus muutmata, kuid jätta määruse

resolutsiooni

p-st

välja

„andmete

eemaldamise,

ebaõigete

andmete

ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes“.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1 Jätta läbi vaatamata X hagiavaldus AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Postimees

Grupp, Eesti Meediaettevõtete Liidu ja Delfi Meedia AS-i vastu.

6. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni p-de 1–2 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei määrus edasikaevatav.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 04.01.2023 Harju Maakohtule hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus (kostja I),

AS-i Postimees Grupp (kostja II), Eesti Meediaettevõtete Liidu (kostja III), Delfi Meedia AS-i

(kostja IV) ja Geenius Meedia OÜ (kostja V) vastu ebaõigete andmete ja isikuandmete

eemaldamise nõudes.

2. Kostjad

taotlesid

oma

eeldatavate

menetluskulude

katteks

tagatise

nõudmist.

Harju Maakohus tegi 01.11.2023 määrused, millega rahuldas kostjate taotlused osaliselt.

Maakohus määras, et hagejal tuleb tasuda kostja II eeldatavate menetluskulude katteks

tagatisena 2000 eurot ning kostjate I ja III–V eeldatavate menetluskulude katteks tagatisena

igaühe kohta 1000 eurot. Maakohus võimaldas hagejal tasuda menetluskulude tagatised

osamaksetena, millest esimene tuli tasuda hiljemalt 30.11.2023 ja viimane hiljemalt

15.02.2024. Maakohus märkis määrustes, et kui hageja jätab tagatise tähtpäevaks tasumata,

jätab kohus hagi läbi vaatamata. Määrused jõustusid 27.12.2023.

3. Hageja esitas 31.01.2024 (täpsustatud 05.02.2024) taotluse menetlusabi saamiseks kostjate

menetluskulude katteks tagatise andmisel. Harju Maakohus keeldus 09.02.2024 määrusega,

hageja menetlusabi taotluse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.04.2024

määrusega Harju Maakohtu 09.02.2024 määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis ja

täiendas osaliselt määruse põhjendusi. Määrused jõustusid 27.05.2024.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 29.05.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) läbi vaatamata hageja

hagi kostja I, kostja II, kostja III, AS-i All Media Eesti ja AS-i Ekspress vastu andmete

eemaldamise, ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks pärast asja lõpetava kohtulahendi jõustumist.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli hageja hagi jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 197 teise lause ja § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei

tasunud kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatist ning kostjad olid taotlenud hagi

läbivaatamata jätmist juhuks, kui hageja tagatist ei tasu. Harju Maakohtu 01.11.2023 määrustes

oli kohus määranud hagejale selge juhise ja selgelt mõistetavad tähtajad tagatise

tasumiseks. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2023 määrusega maakohtu 01.11.2023

määruseid ei muudetud, st ei muudetud/korrigeeritud maakohtu määratud tagatise summat ega

tasumise tähtaega, siis jõustusid ja kuulusid järgimisele 27.12.2023 Tallinna Ringkonnakohtu

kohtumääruse tegemisega maakohtu määruses määratud tingimused nii tagatise summa kui ka

tagatise tasumise tähtaja kohta. Hageja ei ole järginud kohtu poolt antud tähtaega esimese

osamakse tasumise osas (30.11.2023) ega ole tasunud ka kogu summat ühe või mitme kostja

menetluskulude tagatise osas kohtu antud tähtajaks 15.02.2024. Hageja ei ole taotlenud ka

tagatise andmise tähtaja muutmist.

4.2. TsMS §-i 197 ja § 423 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et kohtul on sätetes nimetatud

tingimuste esinemisel ja kostjate taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks saamisel neid norme

rakendades kaalutlusõigus. Tegemist on imperatiivsete sätetega ning normi tekstist saab aru, et

seadusandja on oluliseks pidanud hageja tagatise andmist määratud tähtaja jooksul. Tähtaegselt

andmata jäänud tagatise korral tekivad menetlusosalistele õiguslikud tagajärjed. Kostjatel on

põhjendatud ootus, et tagatise tähtaegselt andmata jätmise korral rakendub TsMS § 197 teine

lause koosmõjus § 423 lg 1 p-ga 12 mis toob kaasa tingimusteta hagi läbi vaatamata jätmise.

Nimetatud säte kaitseb kostjaid olukorra eest, kus menetluse jätkumisel lisanduvad uued

menetluskulud ja hagejal võib tekkida kostjate menetluskulude hüvitamise kohustus, kuid

hageja varaline olukord ei võimalda kostjate kulusid hüvitada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kohustada

maakohut jätkama menetlust sisuliselt.

5.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole põhjendatud maakohtu etteheited hagejale, et ta jättis

tagatise tasumise kohustuse tähtaegselt täitmata ja ei taotlenud ka tähtaja pikendamist. Hageja

oli esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamise ajal möödusid kõik 01.11.2023 määrustes

määrtatud tähtajad tagatise tasumiseks. Kohustused tagatisi tasuda ei muutunud menetlusabi

taotluse menetlemise ajal täidetavaks ning hageja kohustus Harju Maakohtu 01.11.2023

määrusi täitma alates 27.05.2024, mil hageja menetlusabi taotlus jäeti Riigikohtu määrusega

menetlusse võtmata. Hagejal ei olnud aga võimalik alates 27.05.2024 määrusi reaalselt täita,

kuna tähtajad olid selleks ajaks juba möödunud. Maakohus oleks pidanud ise määrama hagejale

uued tähtajad. Ei saa eeldada, et hageja esitaks sisuliselt ühe ööpäeva jooksul peale Riigikohtu

määruse tegemist 27.05.2024 tähtaja pikendamise taotluse.

5.2. Lisaks juhib hageja tähelepanu, et on Riigikohtule 15.04.2024 esitanud Eesti Töötukassa

10.04.2024 otsuse hagejale osalise töövõime määramise kohta mis tõendab, et tema

majanduslik olukord on oluliselt muutunud võrreldes 01.11.2023 määruste tegemise ajaga.

Hagejal puuduvad käesoleval ajal võimalused oma sissetulekut sel määral suurendada, et kohtu

poolt nõutud tagatise tasumine oleks talle majanduslikult jõukohane. Kohtul oli käesolevas

menetluses kohustus igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusosalise majanduslik

olukord on jäänud muutumatuks või see on halvenenud ning kas on esile tulnud asjaolusid, mis

tingiksid TsMS § 196 lg 21 sätete kohaldamise, seda enam, et kirjalikud tõendid hageja

majandusliku olukorra muutumise kohta menetluse jooksul olid toimikus olemas. Maakohus ei

andnud pärast 27.05.2024 hagejale võimalust oma muutunud majanduslikku olukorda kohtule

tõendada. Hageja leiab, et tal oli õigus olla ära kuulatud enne, kui kohus lõpliku otsuse hagi läbi

vaatamata jätmiseks langetas.

6. Kostjad I ja III–V vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja II palus keelduda määruskaebuse menetlemisest või jätta

see rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruses tuleb parandada ilmsed ebatäpsused hagi

eseme märkimisel sissejuhatuses ja kirjeldavas osas ning resolutsiooni p-s 1 kostja IV nimes.

Määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada

osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja hagiavalduse AS-i All Media Eesti vastu ja

jättis otsustamata hagi läbivaatamata jätmise kostja V suhtes, samuti menetluskulude jaotuse

osas. Tühistatud osas tuleb asi saata tagasi maakohtule kostja V vastu esitatud hagi läbi

vaatamata jätmise otsustamiseks ning menetluskulude jaotamiseks. Muus osas jääb

vaidlustatud määrus muutmata, kuid resolutsiooni p-st 1 tuleb jätta välja „andmete

eemaldamise, ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes“.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu määruse sissejuhatuses ja kirjeldavas osas

esineb ebatäpsus hagi esemes ja resolutsiooni p-s 1 esineb ilmne ebatäpsus kostja V nimes.

TsMS § 447 lg 2 sätestab koosmõjus § 463 lg-ga 2, et kohus parandab igal ajal määruses kirja-

ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta määruse sisu. Vead parandab kohus

määrusega. Maakohus märkis hagi esemeks: „X hagi AS Õhtuleht Kirjastus, AS-i Postimees

Grupp, Eesti Meediaettevõtete Liidu, AS-i All Media Eesti, AS-i Ekspress Meedia vastu

andmete eemaldamise, ebaõigete andmete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise

nõudes“, kuid tegelik hagi ese käesolevas asjas on „X hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus,

AS-i Postimees Grupp, Eesti Meediaettevõtete Liidu, Delfi Meedia AS-i ja Geenius Meedia

OÜ vastu ebaõigete andmete ja isikuandmete eemaldamise nõudes“. Nimetatud ilmne

ebatäpsus tuleb maakohtu määruses parandada. Lisaks märkis maakohus resolutsiooni p-s 1

kostjat IV kui AS-i Ekspress Meedia. Kuna AS Ekspress Meedia on kostja IV kehtetu ärinimi,

tuleb maakohtu määrust ka selles osas parandada. Ebatäpsused ei mõjuta määruse sisu.

10. Hageja esitas maakohtule käesolevas tsiviilasjas hagi kostjate I–V vastu, paludes kohustada

igat kostjat eemaldama hagejaga seotud artiklid, selle osa või tema foto ja isikuandmed.

Maakohus on vaidlustatud määruse resolutsioonis jätnud läbi vaatamata hageja hagiavalduse

kostjate I, II ja III ning AS-i All Media Eesti ja AS-i Ekspress Meedia (kehtiv ärinimi Delfi

Meedia AS, st kostja IV) vastu andmete eemaldamise, ebaõigete andmete ümberlükkamise,

kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja ei ole praeguses tsiviilasjas selliseid nõudeid

esitanud, samuti ei ole hageja esitanud hagi AS-i All Media Eesti, vaid kostja V vastu.

Maakohus on seega jätnud hagi läbivaatamise või läbivaatamata jätmise osas otsustuse

tegemata puutuvalt kostjasse V ning on teinud määruse menetlusvälise isiku AS-i All Media

Eesti suhtes. Selliselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, sh TsMS § 442

lg-t 5 (koosmõjus § 463 lg-ga 2), mille kohaselt lahendab kohus kohtulahendi resolutsiooniga

selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused ning resolutsioon peab

olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu määrus nendele nõuetele

ei vasta. Maakohus on teinud otsustuse nõude läbivaatamata jätmise kohta, mida ei ole esitatud

(TsMS § 439 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu rikkumist

määruskaebemenetluses kõrvaldada, kuna ei pea võimalikuks teha esimesena otsustust kostja V

osas hagi läbivaatamata jätmise osas. Seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada

määruskaebuse põhjendustest olenemata TsMS § 656 lg 2 (koosmõjus §-ga 659) alusel osas,

milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata AS-i All Media Eesti vastu esitatud nõudes ja jättis

lahendamata hagi läbivaatamata jätmise taotluse kostja V vastu esitatud nõudes.

11. Maakohus on jätnud vaidlustatud määruse resolutsioonis läbi vaatamata hageja hagi

kostjate I–IV vastu nõuetes, mida ei ole praeguses asjas esitatud. Kuivõrd maakohus oleks

võinud jätta hageja hagi kostjate I–IV vastu läbi vaatamata ka ilma konkreetseid nõudeid täpselt

välja toomata, jätab ringkonnakohus selguse huvides valesti märgitud nõuded maakohtu

määruse resolutsioonist välja.

12. Muus osas on maakohtu määrus õiguspärane ning kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6

järgi (koosmõjus §-ga 659) vaidlustatud määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus käesolevas asjas õigesti hagi TsMS § 423 lg 1 p 12

alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud tähtaegselt kostjate eeldatavate menetluskulude

katteks määratud tagatisi. Kostjad palusid menetluskulude katteks tagatise andmise taotlustes

tagatise tähajaks tasumata jätmisel jätta hagi läbi vaatamata. TsMS § 197 kohaselt kui hageja

menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja

taotlusel hagi läbi vaatamata. Seega tuleb kostja taotluse olemasolul ja tagatise tasumata jätmise

korral jätta hagi läbi vaatamata ning viidatud sättest ei tulene kohtule kaalutlusõigust otsustada

teisiti. Puudub vaidlus, et hageja ei tasunud talle määratud tähtajaks menetluskulude katteks

tagatisi. Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2023 määrusega jõustusid Harju Maakohtu

01.11.2023 tagatiste määramise määrused 27.12.2023, st peale esimese osamakse tähtpäeva

(30.11.2023), tuli viimane osamakse tasuda 15.02.2024. 23.01.2024 riigi õigusabi korras

hagejale määratud esindaja seisukohast nähtub, et hagejale oli hiljemalt 03.01.2024 teada, et

kostjate menetluskulude katteks määratud tagatised peavad olema tervikuna tasutud hiljemalt

15.02.2024. Vajadusel oleks hagejal olnud võimalik taotleda tähtaja pikendamist. Menetlusabi

taotluse esitamisega, mida kohtud ei võtnud menetlusse, menetlustoimingu tegemiseks antud

tähtaeg ise ei pikenenud (TsMS § 187 lg 5). Seetõttu on põhjendamatud hageja väited, et

menetlusabi taotluse esitamisega ei muutunud Harju Maakohtu 01.11.2023 määrused

täidetavaks. Hagejal tuli 01.11.2023 määrustes nimetatud tagatised tasuda hoolimata

menetlusabi taotluse esitamisest või taotleda tähtaja pikendamist. Hagejat esindas menetluses

riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat, mistõttu pidid hagejale olema selged nii tagatise

tasumata jätmise tagajärjed, mida oli selgitatud Harju Maakohtu 01.11.2023 määrustes, kui ka

tähtaja pikendamise taotluse esitamata jätmise tagajärjed. Hagejal ei olnud põhjust oodata

Riigikohtu 27.05.2024 lahendit hageja menetlusabi taotluse menetlusse võtmisest keeldumise

kohta ja loota, et maakohus pikendab omaalgatuslikult hagejale määratud tähtaegu. Kuigi TsMS

§ 187 lg 5 võimaldab kohtu määratud tähtaega kohtul endal pikendada pärast menetlusabi

taotluse lahendamist, on tegemist kohtu diskretsiooniotsustusega. Määruskaebusest nähtuvalt

ei olnud ega ka ole hagejal kavatsust kostjate menetluskulude katteks määratud tagatisi tasuda,

mistõttu oleks uue tähtaja määramine tarbetu. Ainetud on hageja väited, et maakohus oleks

pidanud lisaks omal algatusel kontrollima uuesti hageja majanduslikku seisundit TsMS § 196

lg 2¹ alusel ning kuulama hageja enne hagi läbi vaatamata jätmist ära. Hageja nimetatud

väidatavad kohtu kohustused ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Maakohus hindas

hageja majanduslikku seisundit 01.11.2023 määrustes ning määrustes märgitud hinnangute ja

järeldustega nõustus Tallinna Ringkonnakohus 27.12.2023 määruses. Seadus ei näe ette kohtule

kohustust kontrollida tagatise tasumata jätmisel uuesti hageja majanduslikku seisundit ning

veelgi enam teha seda ilma hageja taotluseta. Samuti ei tulene TsMS §-st 197 ega 196, et kohus

peaks andma võimaluse esitada täiendavaid seisukohti enne hagi läbivaatamata jätmist, kui

hageja ei ole tagatist tasunud. Nimetatud seisukohta on toetab ka õiguskirjandus (TsMS I komm

(2017), § 197, p 3.3.b).

14. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse osaliselt ja saadab asja selles osas

maakohtule tagasi, tühistab kohus ka maakohtu määrusega määratud menetluskulude jaotuse

(RKTKo 01.11.2017, 2-14-11930, p 20). Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause

alusel maakohtu otsustada.

15. Määruse peale saab osas, milles ringkonnakohus parandas vaidlustatud määruses esinenud

vead, esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 447 lg 4 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Muus

osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada (TsMS § 427 ja § 423 lg 1 p 12).

(allkirjastatud digitaalselt)