Legislator Case Law & Legislation
2-24-11465/7 AI generated

2-24-11465/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-24-11465/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada Pärnu Maakohtu 27. septembri 2021 kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-21-9733 Metsler-Verneri poolt 22. septembril 2024 ja kostja H.K.i poolt 21. septembril 2024 digitaalselt

Legislator headnote

AI generated

2-24-11465/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Kinnitada Pärnu Maakohtu 27. septembri 2021 kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-21-9733 Metsler-Verneri poolt 22. septembril 2024 ja kostja H.K.i poolt 21. septembril 2024 digitaalselt

Keywords

AI generated
sufficient earning capacity subsistence minimum living expenses cost of living adjustment weekly commuter allowance shorter working week
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Tsiviilasja number

2-24-11465

Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2024, Pärnu

Tsiviilasi

A.K.

hagi

H.K.

vastu

väljamõistetud

elatise

suurendamiseks

Tsiviilasja hind

1239,48 eurot ((287,72 -150 eurot) x 9 kuud)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx); seaduslik esindaja

M.R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx, e-post

xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner

(e-post: irina@hugo.legal);

Kostja:

H.K.

(isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht:

Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Pärnu Maakohtu 27. septembri 2021 kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-21-9733

kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks A.K.i ja H.K.i vahel

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud, hageja A.K.i lepingulise esindaja Irina

Metsler-Verneri poolt 22. septembril 2024 ja kostja H.K.i poolt 21. septembril 2024 digitaalselt

allkirjastatud järgmine kompromiss:

1.1. Kostja H.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) tasub hageja A.K.i (K., isikukood xxxxxxxxxxx)

ülalpidamiseks alates 28. juulist 2024 kuni A.K.i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx igakuiselt

200,00 eurot.

1.2. Kostja kohustub tasuma punktis 1.1 nimetatud summa M.R.i (R.) pangakontole number

XXXXXXXXXXX, selgitusega: elatis, kuu.

1.3. Kostja tasub A.K.ile elatist iga kuu viimasel päeval järgneva kuu eest ette.

1.4. Kostja kohustub tasuma hageja A.K.ile sissenõutavaks muutunud elatise summas 100 eurot

(perioodi eest 28 juuli 2024 – 19. september 2024) oktoobris 2024.

1.5. Poolte menetluses kantud kulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-11465.

3. Menetluskulud jäävad kompromissi alusel poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

4. Tagastada H.K.i poolt 12. septembril 2024 Rahandusministeeriumi riigilõivude kontole

Tsiviilasi nr 2-24-11465

2 (3)

ekslikult tasutud riigilõiv 91,50 eurot ja kanda nimetatud summa H.K.i 18.septembri 2024 taotluse

alusel tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.

5. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel võib kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise osas määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Riigilõigu tagastamise osas ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada (TsMS § 150 lg 8).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Alaealise hageja A.K.i seaduslik esindaja M.R. esitas 28. juulil 2024 Pärnu Maakohtule A.K.i

hagi H.K.i vastu elatise suurendamiseks. Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu 27. septembri 2021

kohtumäärusega nr 2-21-9733 väljamõistetud elatise suurust (150 eurot kuus) alates 28. juulist

2024 perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatava miinimummäärani (s.o elatise arvutamise aluseks

olevat baassummat (272,76 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning saadud summast arvestatakse maha pool lapsetoetusest), mis hagiavalduse

esitamise ajal oli 287,72 eurot kuus. Hageja taotleb elatise maksmist iga kuu 15. kuupäevaks M.R.

arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.

2. Kostja kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta: hageja nõue maksta elatist 15. kuupäevaks on

alusetu, sest elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette ja nii on hageja kostjalt elatist ka saanud.

Kostjal puudub töökoht alates 18. veebruarist 2024, kostja ülalpidamisel on veel üks laps ning ta

ei ole suuteline andma mõlemale lapsele elatist 287,72 eurot kuus. Kostja tegi ettepaneku maksta

hagejale elatist 200 eurot kuus, mis on mõistlik summa ja mida on võimalik pere eelarvest tasuda,

kuni kostja on taas saanud tööle. Iseenda töövõimaluste ja ülalpeetavatele parema elujärje

võimaldamiseks otsustas kostja 2022. aastal luua ettevõtte, kuid ettevõtmine ei olnud edukas ning

2024. aastal ei ole kostja omatavas ettevõttes majandustegevust toimunud.

3. 22. septembril 2024 esitas hageja esindaja e-toimiku kaudu kohtule kinnitamiseks poolte vahel

sõlmitud kompromisslepingu, mille hageja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner on

digitaalselt allkirjastanud 22. septembril 2024 ja kostja H.K. digitaalselt allkirjastanud

21. septembril 2024. Pooled on jõudnud kokkuleppele elatise suurendamises ning tasumise

tingimustes, paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus

menetluses. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise

tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled kokkuleppel

lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega.

4. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

5. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus

kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse

lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Jõustunud

kohtumäärus on täitedokument ja vajadusel sundkorras täidetav.

6. Kohus

selgitab,

et

kokkuleppe

tingimuste

numeratsioon

kohtumääruses

erineb

kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised

tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Poolte

kokkuleppe sisu kohus ei muuda. Kohus ei märgi määruse resolutsiooni poolte kompromisslepingu

Tsiviilasi nr 2-24-11465

3 (3)

teksti punktides 6 – 11 sisalduvaid menetluslikke taotlusi, kinnitusi ja kokkulepet

edasikaebetähtaja lühendamise kohta, mis kohtulikku kinnitamist ei vaja.

7. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles asjas kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise osas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, s.o kolme päeva jooksul alates

kohtumääruse kättetoimetamisest.

8. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad

menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud,

vaid sedastavad ka kompromisslepingus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate

menetluskulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

9. Kostja 12. septembril 2024 saatis kohtule teate, et nõustub kostja kompromissettepanekuga

ning nõustub tasuma menetluskulud 91,50 eurot. Kostja esitas maksekorralduse, millest nähtuvalt

tasus riigilõivuna 91,50 eurot Rahandusministeeriumi kontole. Kohus selgituse peale kostja esitas

18. septembril 2024 kohtule taotluse ekslikult tasutud riigilõivu tagastamiseks.

10. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg-te 1-2 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda

riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel, esitades selleks kirjaliku

taotluse. RLS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui riigilõiv on tasutud valele

riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud. RLS § 15 lg 1 p 9 kohaselt tasutud

riigilõiv tagastatakse, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.

RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise ning muutmise hagidelt riigilõivu ei võeta. Lisaks

TsMS § 147 lg 1 kohaselt peab kohtusse pöördumisel riigilõivu tasuma avaldaja, mitte kostja.

Hageja kompromissi pakkumises märgitud menetluskulude summa 91,50 eurot, mille hüvitamist

hageja kostjalt soovis, olid hageja lepingulise esindaja kulud. Kostja on ilmselgelt ekslikult

tasunud selle summa riigilõivuna. Kostja ei ole taotlenud kohtult toimingut, mille eest on ette

nähtud riigilõiv.

Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et kulud jäävad iga

menetlusosalise enda kanda. Eeltoodust lähtudes ja TsMS § 150 lg 4 kohaselt kohus tagastab

H.K.ile 12. septembril 2024 Rahandusministeeriumi riigilõivude ja ettemaksude kontole ekslikult

riigilõivuna tasutud 91,50 eurot riigilõivu tagastamise taotluses märgitud pangakontole.

11. TsMS § 150 lg 8 kohaselt ei saa riigilõivu tagastamise osas määruse peale edasi kaevata, kuna

tagastatav summa on väiksem kui 100 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik