2-24-11465/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedKinnitada Pärnu Maakohtu 27. septembri 2021 kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-21-9733 Metsler-Verneri poolt 22. septembril 2024 ja kostja H.K.i poolt 21. septembril 2024 digitaalselt
Legislator headnote
AI generated2-24-11465/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Kinnitada Pärnu Maakohtu 27. septembri 2021 kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-21-9733 Metsler-Verneri poolt 22. septembril 2024 ja kostja H.K.i poolt 21. septembril 2024 digitaalselt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heli Käpp
Kohtujurist
Külli Pilv
Tsiviilasja number
2-24-11465
Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2024, Pärnu
Tsiviilasi
A.K.
hagi
H.K.
vastu
väljamõistetud
elatise
suurendamiseks
Tsiviilasja hind
1239,48 eurot ((287,72 -150 eurot) x 9 kuud)
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik
menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx); seaduslik esindaja
M.R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx, e-post
xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner
(e-post: irina@hugo.legal);
Kostja:
H.K.
(isikukood
xxxxxxxxxxx,
elukoht:
Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Pärnu Maakohtu 27. septembri 2021 kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-21-9733
kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks A.K.i ja H.K.i vahel
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud, hageja A.K.i lepingulise esindaja Irina
Metsler-Verneri poolt 22. septembril 2024 ja kostja H.K.i poolt 21. septembril 2024 digitaalselt
allkirjastatud järgmine kompromiss:
1.1. Kostja H.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) tasub hageja A.K.i (K., isikukood xxxxxxxxxxx)
ülalpidamiseks alates 28. juulist 2024 kuni A.K.i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx igakuiselt
200,00 eurot.
1.2. Kostja kohustub tasuma punktis 1.1 nimetatud summa M.R.i (R.) pangakontole number
XXXXXXXXXXX, selgitusega: elatis, kuu.
1.3. Kostja tasub A.K.ile elatist iga kuu viimasel päeval järgneva kuu eest ette.
1.4. Kostja kohustub tasuma hageja A.K.ile sissenõutavaks muutunud elatise summas 100 eurot
(perioodi eest 28 juuli 2024 – 19. september 2024) oktoobris 2024.
1.5. Poolte menetluses kantud kulud jäävad poolte endi kanda.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-11465.
3. Menetluskulud jäävad kompromissi alusel poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise
tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
4. Tagastada H.K.i poolt 12. septembril 2024 Rahandusministeeriumi riigilõivude kontole
Tsiviilasi nr 2-24-11465
2 (3)
ekslikult tasutud riigilõiv 91,50 eurot ja kanda nimetatud summa H.K.i 18.septembri 2024 taotluse
alusel tema arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.
5. Määrus toimetada pooltele kätte.
Edasikaebamise kord
Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel võib kompromissi kinnitamise ja menetluse
lõpetamise osas määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu
Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Riigilõigu tagastamise osas ei saa kohtumääruse peale määruskaebust esitada (TsMS § 150 lg 8).
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1. Alaealise hageja A.K.i seaduslik esindaja M.R. esitas 28. juulil 2024 Pärnu Maakohtule A.K.i
hagi H.K.i vastu elatise suurendamiseks. Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu 27. septembri 2021
kohtumäärusega nr 2-21-9733 väljamõistetud elatise suurust (150 eurot kuus) alates 28. juulist
2024 perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatava miinimummäärani (s.o elatise arvutamise aluseks
olevat baassummat (272,76 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse
§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning saadud summast arvestatakse maha pool lapsetoetusest), mis hagiavalduse
esitamise ajal oli 287,72 eurot kuus. Hageja taotleb elatise maksmist iga kuu 15. kuupäevaks M.R.
arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.
2. Kostja kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta: hageja nõue maksta elatist 15. kuupäevaks on
alusetu, sest elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette ja nii on hageja kostjalt elatist ka saanud.
Kostjal puudub töökoht alates 18. veebruarist 2024, kostja ülalpidamisel on veel üks laps ning ta
ei ole suuteline andma mõlemale lapsele elatist 287,72 eurot kuus. Kostja tegi ettepaneku maksta
hagejale elatist 200 eurot kuus, mis on mõistlik summa ja mida on võimalik pere eelarvest tasuda,
kuni kostja on taas saanud tööle. Iseenda töövõimaluste ja ülalpeetavatele parema elujärje
võimaldamiseks otsustas kostja 2022. aastal luua ettevõtte, kuid ettevõtmine ei olnud edukas ning
2024. aastal ei ole kostja omatavas ettevõttes majandustegevust toimunud.
3. 22. septembril 2024 esitas hageja esindaja e-toimiku kaudu kohtule kinnitamiseks poolte vahel
sõlmitud kompromisslepingu, mille hageja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner on
digitaalselt allkirjastanud 22. septembril 2024 ja kostja H.K. digitaalselt allkirjastanud
21. septembril 2024. Pooled on jõudnud kokkuleppele elatise suurendamises ning tasumise
tingimustes, paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus
menetluses. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise
tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse
hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled kokkuleppel
lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega.
4. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab
menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
5. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus
kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse
lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed
tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Jõustunud
kohtumäärus on täitedokument ja vajadusel sundkorras täidetav.
6. Kohus
selgitab,
et
kokkuleppe
tingimuste
numeratsioon
kohtumääruses
erineb
kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised
tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Poolte
kokkuleppe sisu kohus ei muuda. Kohus ei märgi määruse resolutsiooni poolte kompromisslepingu
Tsiviilasi nr 2-24-11465
3 (3)
teksti punktides 6 – 11 sisalduvaid menetluslikke taotlusi, kinnitusi ja kokkulepet
edasikaebetähtaja lühendamise kohta, mis kohtulikku kinnitamist ei vaja.
7. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles asjas kompromissi kinnitamise ja menetluse
lõpetamise osas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, s.o kolme päeva jooksul alates
kohtumääruse kättetoimetamisest.
8. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad
menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud,
vaid sedastavad ka kompromisslepingus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate
menetluskulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.
9. Kostja 12. septembril 2024 saatis kohtule teate, et nõustub kostja kompromissettepanekuga
ning nõustub tasuma menetluskulud 91,50 eurot. Kostja esitas maksekorralduse, millest nähtuvalt
tasus riigilõivuna 91,50 eurot Rahandusministeeriumi kontole. Kohus selgituse peale kostja esitas
18. septembril 2024 kohtule taotluse ekslikult tasutud riigilõivu tagastamiseks.
10. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg-te 1-2 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda
riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist käesoleva seaduse § 15 alusel, esitades selleks kirjaliku
taotluse. RLS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui riigilõiv on tasutud valele
riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud. RLS § 15 lg 1 p 9 kohaselt tasutud
riigilõiv tagastatakse, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.
RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise ning muutmise hagidelt riigilõivu ei võeta. Lisaks
TsMS § 147 lg 1 kohaselt peab kohtusse pöördumisel riigilõivu tasuma avaldaja, mitte kostja.
Hageja kompromissi pakkumises märgitud menetluskulude summa 91,50 eurot, mille hüvitamist
hageja kostjalt soovis, olid hageja lepingulise esindaja kulud. Kostja on ilmselgelt ekslikult
tasunud selle summa riigilõivuna. Kostja ei ole taotlenud kohtult toimingut, mille eest on ette
nähtud riigilõiv.
Kohtule esitatud kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et kulud jäävad iga
menetlusosalise enda kanda. Eeltoodust lähtudes ja TsMS § 150 lg 4 kohaselt kohus tagastab
H.K.ile 12. septembril 2024 Rahandusministeeriumi riigilõivude ja ettemaksude kontole ekslikult
riigilõivuna tasutud 91,50 eurot riigilõivu tagastamise taotluses märgitud pangakontole.
11. TsMS § 150 lg 8 kohaselt ei saa riigilõivu tagastamise osas määruse peale edasi kaevata, kuna
tagastatav summa on väiksem kui 100 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Heli Käpp
Kohtunik