1-23-7518/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2024, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-23-7518

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Ingrid Kullerkann

Kriminaalasi

Sille Mikk süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 10. aprilli 2024

otsus

Apellatsiooni esitaja

abiprokurör Kristina Meus, apellatsioon

Prokurör

abiprokurör Kristina Meus

Süüdistatav

Sille Mikk, isikukood: 48005192772, elukoht: XXX;

kriminaalkorras karistatud

Kaitsja

vandeadvokaat Marko Paabumets

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. aprilli 2024 otsus osaliselt, s.o Sille Mikule KarS §

121 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse, 1 aasta pikkuse vangistuse, tingimuslikus

kohaldamises.

2. Vangistusliku karistuse kandmise algust arvestada alates Sille Miku poolt

vangistusliku karistuse kandmisele asumisest. Kohtulahendit täitmisele pöörav

maakohus saadab süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse

ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada.

5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo In Jure kaudu 153,72 eurot, sh käibemaks 27,72 eurot,

vandeadvokaat Marko Paabumetsale apellatsioonimenetluses süüdistatav Sille

Mikule riigi õigusabi osutamise eest.

6. Punktis 5 nimetatud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Sille Mikule esitati süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema, olles varasemalt

Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7750 süüdi mõistetud

vägivallakuriteos, uuesti 6. novembril 2023 umbes kella 02.38 ajal Tartu maakonnas Tartu

linnas XXX olevas korteris lõi ühel korral kruusiga oma endisele elukaaslasele B.A-Õ.-ile

näopiirkonda. Seejärel helistas B.A-Õ. Häirekeskusesse, mille tagajärjel S. Mikk haaras

kannatanu käest telefoni. Kui politsei oli jõudnud kannatanu korteri ukse taha, soovis B.A-Õ.

minna politseile ust avama, kuid S. Mikk haaras kahe käega tugevalt ümber kannatanu keha,

pigistas kannatanut ja takistas kannatanu liikumist. Lõpuks sai kannatanu S. Miku haardest

vabaks ja avas politseile ukse. Sellise tegevusega põhjustas S. Mikk kannatanule füüsilist valu

ja tervisekahjustused, s.o kinnise ninaluu murru, pindmise küünravigastuse ja marrastuse

paremal küünarliigesel.

2. Tartu Maakohtu 10. aprilli 2024 otsusega karistati S. Mikku KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 1

aasta vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati S. Miku eelvangistuses 6.

november - 7. november 2023 viibitud 2 päeva ning karistusest jääb kanda 11 kuud 28 päeva

vangistust.

KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel ei pööratud 11 kuud 28 päeva vangistust S. Miku suhtes täielikult

täitmisele, kui S. Mikk ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning

täidab KarS § 75 lg 1 nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 8 toodud lisakohustusi. Katseaeg

hakkas kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõuete täitmise kohustus alates kohtuotsuse

jõustumisest.

3. Kuna apellatsioonis vaidlustatakse üksnes mõistetud karistus, siis käsitleb edasine ka

üksnes seda maakohtu otsusest.

3.1. S. Miku süü suurus on alla keskmise – lööke kannatanule näkku nina piirkonda oli üks,

mis esialgu põhjustas küll suurt valu ja ka ninaverejooksu, kuid olemuselt ei olnud see üks

löök tugevajõuline, kuna kruusiga nina piirkonda lüües jäi ninaluu murd kinniseks, olulise

nihketa, kannatanul jäi ründe tulemusena nina otseks, tema nina oli ka kohtuistungil otse,

ninaverejooks politsei sündmuskohal viibimise ajal peatus, erilist ravi peale valuvaigistite

tarbimise nina ei vajanud, hematoom ja marrastus parema käe küünarnuki juures erilist ravi ei

nõudnud ja need vigastused paranesid aja jooksul ise. S. Miku karistust kergendavaks on

toimepandu puhtsüdamlik kahetus. Kuigi S. Mikk toimepandut väidetavalt ei mäleta, pole ta

vaidlustanud süüdistuses kajastatud asjaolusid ja kannatanu väidetut ning on siiralt avaldanud

kahetsust selles osas, mis võis tema tõttu aset leida. S. Miku karistust raskendavad asjaolud

puuduvad.

3.2. Mõjutamaks S. Mikku edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks

õiguskorra huve, mõistis maakohus S. Mikule karistuse prokuröri taotletud määras, s.o 1 aasta

vangistust.

Rahalise karistuse kohaldamise välistab maakohtu hinnangul asjaolu, et S. Mikk ei piirdunud

kannatanule ainult valu põhjustamisega, vaid ta põhjustas kannatanule ka tervisekahjustused.

Ka on S. Mikul kehtivad karistused vägivallakuritegude eest, milliste eest ta on vanglas

karistust kandnud. Vanglast karistuse kandmiselt vabanes S. Mikk 23. jaanuaril 2020

tingimisi enne tähtaega. S. Mikul puudub ka reaalne võimalus rahalise karistuse tasumiseks,

kuna ta ei tööta, tal on puuduv töövõime ning sisstulekuks on pension 576 eurot. Rahalisel

karistusel puuduks sisuline mõte.

3.3. Maakohus ei pidanud vajalikuks mõista karistust reaalse vangistusena, kuna S. Mikk on

ise astunud samme, et tal esineva alkoholsõltuvusega ja alkoholi tarbides vallanduda võiva

vägivaldsusega tegeleda. Ta on asunud elama teise linna, et vabaneda seltskonnast, kellega

koos ta alkoholi tarbis.

Kaitsja esitatud iseloomustavast materjalist nähtub järgmist. S. Mikkul on alkoholisõltuvus,

kuid ta tunnistab alkoholiprobleemi ja käesolevalt on kaine. Tal on mõõdukas depressioon. S.

Mikk käib vaimse tervise õe ja psühhiaatri vastuvõttudel, soovib tööle asuda ja on selleks

võtnud ennast töötuna arvele, on Töötukassa kaudu osalenud taasühiskonnastavates

tegevustes, saanud psühholoogilist ja sõltuvusnõustamise teenust. Seoses Jõhvi elama

asumisega on võimalused kokkupuuteks kannatanuga viidud miinimumini. Kannatanule S.

Miku vabadusse jäämisest reaalset ohtu ei ole.

3.4. Kannatanu süüdistatavale reaalset vangistust karistuseks ei taotlenud. Tingimisi enne

tähtaega vanglast vabanedes läbis S. Mikk katseaja uusi õigusrikkumisi toime panemata ja

kriminaalhoolduse mõju kestis pärast selle lõppemist veel üle 2 aasta - uue kuriteo pani ta

toime 5. novembril 2022. Seega kriminaalhooldus mõjutab S. Miku käitumist positiivses

suunas, kuigi aja jooksul selle mõju kahanes. Seda positiivset mõju tõi S. Mikk kohtuistungil

ka ise esile. Süüdistatav avaldas kohtuistungil valmisolekut ja nõusolekut kriminaalhooldusele

allutamiseks ja kriminaalhooldajaga koostööks ning oli valmis võtma endale kohustused –

mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

Seega pidas maakohus kohasemaks allutada S. Mikk katseajaga kriminaalhooldusele ja KarS

§ 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuetele lisaks panna talle kohustus - mitte tarvitada alkoholi

ja osaleda vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

Apellatsioon ja vastus apellatsioonile

4. Tartu Maakohtu 10. aprilli 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni abiprokurör Kristina

Meus, kes taotleb tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti S. Mikule 1 aasta

vangistust tingimisi ja teha tühistatud osas uus otsus ning mõista S. Mikule karistuseks 1 aasta

vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6.

november -7. november 2023, s.o 2 päeva ning seega mõista karistuseks 11 kuud 28 päeva

vangistust, mis kuulub täielikult ärakandmisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohus on

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

4.1. Maakohus on jätnud isikule karistuse mõistmisel arvestamata ja otsusesse märkimata, et

S. Mikk on isikuks, keda eelnevalt on juba kriminaalkorras karistatud ning tal on kaks

kehtivat kriminaalkaristust, sh isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ning taaskord on

S. Mikule esitatud süüdistus isikuvastase süüteo toimepanemises. Juba ainuüksi varasemate

kuritegude toimepanemise rohkus ja S. Miku vägivaldne käitumine peaks kaasa tooma isiku

vabadust piirava karistuse vangistuse näol. Samuti asjaolu, et isikule on antud korduvalt

võimalus enda käitumist muuta ja hakata seadusekuulekaks inimeseks, kuid seni ei ole S.

Mikk pidanud seda vajalikuks teha.

4.2. Prokuratuuri hinnangul ei esine S. Miku isiku puhul selliseid erakorralisi asjaolusid, mis

võimaldaksid tema suhtes katseaja kohaldamise ning märkimisväärsetele eripäradele ei ole

maakohus tuginenud ega neile viidanud.

4.3. Maakohus on jätnud arvestamata, et isik on varasemalt kohtu poolt mõistetud süüdi

vägivallaga seotud kuritegude toimepanemises. Tartu Maakohus on 28. oktoobril 2015

karistanud S. Mikku KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 5 aasta vangistusega ja KarS § 121 lg 1 järgi 6

kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistuse kaetuks raskeimaga ja mõisteti

S. Mikule kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2

alusel vähendati 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks oli 3 aastat 4 kuud

vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 3 aastat 4 kuud vangistust Tartu

Maakohtu 13. novembri 2014 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata

osa, s.o 1 aasta 7 kuu 27 päeva vangistuse võrra, ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis

mõisteti S. Mikule 4 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, mis tuli S. Mikul reaalselt ära kanda.

Harju Maakohtu 7. jaanuari 2020 määrusega vabastati S. Mikk karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega katseajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ja määrati 6-ks kuuks

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, teda kohustati täitma kontrollnõudeid, muuhulgas

pöörduma vanglast vabanemise järgselt psühhiaatri poole ja läbima alkoholismivastane

ravikuur ning mitte tarvitama alkoholi. Seega on S. Mikule antud võimalus enda käitumist

muuta, tegeleda enda alkoholisõltuvusega nii vabaduses kui ka kinnipidamisasutuses, kuid

sellele vaatamata ei ole S. Mikk asunud õiguskuulekale teele.

4.4. Kõigest kaks aastat pärast vangistusest vabanemist ja mõned kuud enne käesolevat

kuriteosündmust leidis aset juhtum, milles S. Mikk kasutas füüsilist vägivalda enda

elukaaslase B.A-Õ.-i suhtes. S. Mikk lõi ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli

pinnalt lahtise käega kannatanule B.A-Õ.-ile näopiirkonda, misjärel võttis kinni kannatanu

kõrist ja pigistas seda ning haaras tugevasti kannatanu juustest ja tõmbas neid. Oma sellise

tegevusega põhjustas S. Mikk kannatanule füüsilist valu, pigistamisjäljed ja marrastused

kaelal. Nimetatud kriminaalmenetlus lõpetati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 8. veebruari 2023

määrusega ning lahendati vahendusmenetluse raames. See juhtum S. Mikku aga ei heidutanud

ning mõned kuud hiljem, s.o 6. novembril 2023, pani ta toime juba tõsisema arutamisel oleva

kuriteo. See näitab ilmekalt eelkõige S. Miku ükskõikset suhtumist inimestesse, enda

lähedastesse, kehtivatesse õigusnormidesse ning (mis konkreetsel juhul kõige tähtsam) annab

selge signaali, et viimane karistus ei ole talle mingit eripreventiivset mõju avaldanud.

Eelnevat on maakohus oma põhjendustes täielikult eiranud.

4.5. Prokuratuuri hinnangul on asjakohatu kohaldada isiku suhtes karistusest tingimisi

vabastamist, kuna seda on varasemalt tehtud ja see ei ole enda eesmärki täitnud. S. Miku

varasem kuritegelik elukäik näitab temast tulenevat ohtu ühiskonnale ning tema ükskõikset

suhtumist õiguskorda. Jääb selgusetuks, mis tekitas maakohtus S. Miku isiku suhtes sellise

usalduse, mis lubas arvata, et ta uusi rikkumisi toime ei pane. Prokuröri hinnangul

süüdistatava senine elukäik selliseid järeldusi teha ei luba.

4.6. Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. S. Miku kaitsja Marko

Paabumets edastas päev enne üldmenetluses toimuvat kohtuistungit prokuröri ja kohtu

meiliaadressitele S. Mikku puudutavad ravidokumendid. Prokuratuur juhtis istungipäeva

alguses kohtu tähelepanu asjaolule, et kaitsja on esitanud kohtule tõendeid, milleks on S.

Miku ravidokumendid. Prokuratuuri hinnangul rikkus kaitsja M. Paabumets sellega võistleva

kohtumenetluse põhimõtet, viidates sellele, et asja arutatakse üldmenetluses ja kohtul pole

asja kohta mitte ühtegi materjali ning tõendite esitamine üldmenetluses käib kindla korra

järgi. Prokuratuur palus kaitsja esitatud dokumendid viimasele tagastada, mida kohus ka tegi.

Pärast prokuratuuri poolset kirjalike tõendite esitamist kohtuliku uurimise käigus vihjas kohus

täiendavate tõendite esitamisele, millele järgnevalt esitas kaitsja taotluse iseloomustava

materjalina vastu võtta süüdistatava kohta käivad ravidokumendid. Prokuratuur vaidles

tõendite vastuvõtmisele vastu, kuna kaitsja ei selgitanud, millisel seaduslikul alusel ta neid

esitab ning samuti märkis prokuratuur, et kui kaitsja taotleb täiendavate tõendite vastuvõtmist

KrMS § 297 alusel, siis peab ta põhjendama, miks ei olnud tal varem võimalik neid esitada.

Olgu öeldud, et kaitseakti ei olnud kaitsja omapoolseid tõendeid märkinud. Põhjendust selle

kohta, et miks kaitsjal ei olnud süüdistatava kohta käivaid ravidokumente kohtuistungil varem

esitada, ei kõlanud, kuid sellest hoolimata rahuldas maakohus kaitsja taotluse ja võttis

süüdistatavat puudutavad ravidokumendid ja tema terviseandmeid sisaldavad materjalid vastu.

Kohus on otsuses süüdistatava terviseandmetele tuginenud, asudes nende toel põhjendama,

miks peaks süüdistatavale mõistetud karistuse jätma tingimisi täitmisele pööramata.

Prokuratuuri hinnangul on maakohus rikkunud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

5. Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2024 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele apellatsiooni kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks

tähtajaks hilisemalt 9. august 2024.

6. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha apellatsiooni kohta süüdistatav S. Miku kaitsja

vandeadvokaat Marko Paabumets, kes palub jätta apellatsiooni rahuldamata.

6.1. Maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud. Maakohus ei ole otsuse tegemisel

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme.

6.2. Maakohtu põhjendused tingimisi vangistuse kohaldamise osas on veenvad ja

põhjendatud. Maakohus on arvestanud S. Miku karistusest vabastamisel ka sellega, et

süüdistatav on varasemalt süüdi mõistetud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemises,

mistõttu ei ole prokuröri etteheited maakohtu suunal apellatsioonis õiged ja põhjendatud.

6.3. Maakohus ei ole rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme. Täiendavate tõendite

esitamise küsimus kerkis juba eelistungil, kus süüdistatav taotles esitada täiendavalt isikut

iseloomustavaid tõendeid ning kohus andis võimaluse taotleda nende asja juurde võtmist.

Maakohus on õigesti rahuldanud KrMS § 297 lg 1 ja § 2961 lg 1 alusel kaitsja taotluse.

7. Nimetatud ajaks esitas oma seisukoha ka süüdistatav S. Mikk, kes leiab, et eelnevad

karistused ei peaks arutuses olema. Karistused on ta ära kandnud ja kohtunik põhjendas ka

ära, miks selline otsus karistuseks tuli nagu tingimisi karistus, mitte vangistus. S. Mikk

kahetseb tehtut ning on suutnud muuta oma eluviisi ja keskkonda. Apellant on võtnud ennast

töötuna arvele, liitunud rehabilitatsiooni teenusega. S. Mikk saab turvavõrgustikult ja

spetsialistidelt abi äkkviha ja alkoholi probleemidega. S. Mikk on kohtunud

kogemusnõustajaga ning vestelnud psühholoogi ja vaimse tervise õega. Sotsiaaltöötaja paneb

kokku programmi, mis oleks S. Mikule vajalik ka edaspidiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad prokuröri tõstatatud seisukohad tähelepanu ning

toovad endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise osaliselt, s.o mõistetud karistusest

tingimuslikus vabastamises. Ka apellatsioonikohus nagu prokurör leiab, et S. Mikule tuleb

mõista vabadusekaotuslik karistus. Tingimuslikult kohaldamata jäetud vangistus ei täida

karistuse üld- ega eripreventiivseid eesmärke.

9. Isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolude kõrval

oluline ka süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise

ebaotstarbekaks. Alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema

toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab

järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest

vabastamine (RKKKo asjas nr 3-1-1-99-06, p 16).

10. Maakohus on tuvastanud süü suuruse, lugedes selle keskmisest väiksemaks. Karistust

kergendavaks asjaoluks on S. Miku puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Prokuröri ja maakohtu seisukohad kattusid selles, et kohane karistuse liik ja määr

on üks aasta vangistust. Küll lahknevad maakohtu ja prokuröri arusaamad karistuse

kohaldamise viisi osas.

11. Maakohus leidis, et S. Mikk tuleks karistusest tingimisi vabastada, kuna ta on astunud

samme, et tegeleda alkoholiprobleemiga, muutnud elukohta, käinud vaimse tervise õe ja

psühhiaatri vastuvõttudel ning võtnud end töötuna arvele. Varasemast karistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise katseaeg möödus probleemideta. Prokuröri hinnangul tuleb S.

Mikkul vangistus ära kanda.

12. Arvestades süüdlase isikut ning toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole ringkonnakohtu

hinnangul võimalik S. Mikku vangistusest tingimisi vabastada. Tõsi, süüdlase karistusest

tingimisi vabastamine allutamisega käitumiskontrollile on vangistuse alternatiiv, mille

kohaldamine ei ole ka korduvalt karistatud isikute suhtes välistatud. Oluline on, et karistus

oleks mõjus. S. Mikku on varem korduvalt karistatud nii kehalise väärkohtlemise eest kui ka

raske tervisekahjustamise tekitamise eest – nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega. Ometi ei

ole see uusi kuritegusid ära hoidnud. Ja seda ka siis, kui S. Mikk vabastati tingimisi

ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt.

13. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et S. Miku puhul ei esine asjaolusid, mis

võimaldaksid tema karistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrollile allutamise.

Kriminaalasjas nr 1-15-7750 tehtud ja käesolevas asjas tõendina esitatud S. Miku tingimisi

ennetähtaegse vabastamise määrusest nähtuvalt avaldas S. Mikk juba siis kohtule tahet

pöörduda alkoholivastasele ravile. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt oli tal ka siis

motivatsioon oma käitumist muuta. Ennetähtaegsel vabastamisel pandi S. Mikule KarS § 76

lg-te 2 ja 4 alusel järgmised lisakohustused: pöörduda vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul

psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale

sellekohase tõendi; mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või

psühhotroopseid aineid; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega

kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; asuda tööle või võtta end

Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Vaatamata sellele, et

kriminaalhooldus möödus probleemideta, ei ole see karistus S. Mikule mõju avaldanud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. S. Mikk on andnud varasemalt

lubadusi ja nende täitmine on olnud lühiajaline. Ka on näidanud süüdimõistetu varasem

elukäik, et tingimisi vangistus ja veelkordselt vastutulek ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise kohta ei ole S. Miku käitumisele mõju avaldanud. Praegusel juhul on

ainuvõimalik karistus vangistus, mida tuleb vanglas ära kanda.

14. Prokuratuur on reageerinud S. Miku vägivaldsele käitumisele ka leebemate vahenditega.

Nii on prokuratuur apellatsioonis välja toonud ning maakohtus on tõendina esitatud Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri 8. veebruari 2023 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. S. Miku

suhtes lõpetas Lõuna Ringkonnaprokuratuur nimetatud määrusega kriminaalmenetluse ja

kriminaalasi lahendati lepitusmenetluses raames seoses sellega, et S. Mikk kasutas füüsilist

vägivalda elukaaslase B.A-Õ.-i suhtes. S. Mikk ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli

pinnalt lõi 5. novembril 2022 lahtise käega kannatanule näopiirkonda, misjärel võttis kinni

kannatanu kõrist ja pigistas seda ning haaras tugevasti kannatanu juustest ja tõmbes neid,

põhjustades kogumis kannatanule füüsilist valu, pigistamisjärjed ning marrastused kaelal. On

märkimisväärne, et S. Mikule pandi kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustus mitte tarvitada

alkoholi 6 kuud ning kohustati hoolitsema oma tervise eest, sh käia spetsialisti juures,

psühholoogi/psühhiaatri vastuvõtul, osalema programmis Kainem ja Tervem Eesti. Tuleb

ainult nõustuda, et menetluse lõpetamisele järgnenud kriminaalasi viitab üheselt S. Miku

ükskõiksele suhtumisele inimestesse, sealjuures enda lähedastesse ning õiguskorda.

Maakohus on eelnevat käitumist eiranud, sobitades otsuse põhjendustesse üksnes selle, et

kriminaalhooldus möödus nõuetekohaselt. S. Mikul tuleb mõistetud karistus kanda ära reaalse

vangistusena.

15. Kaitsja esitas koos vastuväidetega apellatsioonile ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus

kaitsjal ettevalmistamiseks kohtuistungiks ja kohtuotsusega tutvumisele 45 minutit,

apellatsiooniga tutvumisele 45 minutit ning seisukoha koostamisele 60 minutit, mille eest

taotleb tasu kokku 219 eurot, sh käibemaks 39,60 eurot.

Kaitsja on teinud võimatuks kontrollida, milline aeg kulus tal ettevalmistamiseks

kohtuistungiks ja milline aeg kohtuotsusega tutvumisele 45-st minutist. Milliseks istungiks

ettevalmistamine saab kõne alla tulla ringkonnakohtus, kus istungit ei toimunud, jääb

teadmata. Arvestades maakohtu otsuse mahtu, võib lugeda kokkuvõtlikult põhjendatuks

sellega tutvumiseks 45 minutit. Apellatsioon on oluliselt vähem mahukam ning sellega

tutvumise aja loeb ringkonnakohus põhjendatuks 30 minuti ulatuses. Kaitsja seisukoht

apellatsioonile on vähemahukas, mille koostamine tuleb lugeda samuti põhjendatuks 30

minuti ulatuses.

Kokku loeb ringkonnakohus tasutaotluse põhjendatuks (45 + 30 + 30 minutit) 105 minuti

ulatuses, s.o summas 153,72 eurot, sh käibemaks 27,72 eurot.

Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel ja prokuratuur on

esitanud apellatsiooni, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad tekkinud menetluskulud riigi kanda.

Seega menetluskulud 153,72 eurot jäävad Eesti Vabariigi kanda.

16. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4, § 340 lg 4 lg-st

4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 10. aprilli 2024 otsuse osaliselt, s.o mõistetud

karistuse tingimisi kohaldamata jätmises ning käitumiskontrollile allutamises, määrab

karistuse kandmise reaalse vangistusena. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioon kuulub rahuldamisele.

Tiit Lõhmus

Ingeri Tamm

Ingrid Kullerkann

(allkirjastatud digitaalselt)