2-23-142086/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-142086

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi AS Atko Bussiliinid

vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490,

aadress: Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9,

10143 Tallinn, e-post: krediidihaldus@europark.ee);

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ,

registrikood: 16166719, aadress: Teguri 51, Tartu linn, 50107, e-

post: elari.arjakas

@eftalegal.ee

);

Kostja: AS Atko Bussiliinid (registrikood 10926425, aadress:

Kalevi tn 41/1, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30324);

Kostja seaduslik esindaja: A. S. (e-post: xxxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt AS-lt Atko Bussiliinid (registrikood 10926425) hageja OÜ Europark

Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja võla sissenõudmise kulu 40 (nelikümmend

eurot) eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja AS Atko Bussiliinid kanda.

2. Mõista kostjalt AS-lt Atko Bussiliinid (registrikood 10926425) hageja OÜ Europark

Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuludena välja 320 (kolmsada

kakskümmend) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 220 eurot on kulud õigusabile.

3. Mõista kostjalt AS-lt Atko Bussiliinid (registrikood 10926425) hageja OÜ Europark

Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis 320 eurolt alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik või vastutav kasutaja

leppetrahvi väljastamise ajal. Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi

rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja pakkumuse, mida ta on selgelt

parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki

parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

2. Sõiduk oli 25.07.2023 pargitud Haven Kakumäe parkimisalale (EP176) Tallinnas.

Parkimistingimuste rikkumise tõttu koostati leppetrahv 55 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 01.08.2023.

Sõidukil ei olnud vastaval parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist. Järelikult parkis

kostja parkimistingimusi rikkudes. Leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele. Kostja leppetrahvi

ei vaidlustanud.

3. Poolte vahel oli lepinguline suhe, mis tekkis pakkumuse esitamisel ja sellega nõustumisel. Hageja

on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud

vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab.

Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla

sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad

parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks

kehtestanud tingimused. Hageja väiteid tõendavad fotod. Kostjal oli võimalik lepingu tingimustega

tutvuda ning parkida mujale, kui tingimused olid talle ebasobivad.

4. Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik või vastutav kasutaja

leppetrahvinõude esitamise ajal kostja. Hagejal on õigus eeldada, et sõidukit kasutas ja parkis kostja,

kuni ta ei tõenda vastupidist. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste

rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi, mistõttu oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue. Hageja

tõendab oma nõuet kostja vastu leppetrahvinõudega, millel on märgitud parkimise aeg ja koht, ning

rikkumise tuvastamisel sõidukist tehtud fotodega. Kostjal on tasumata leppetrahv 55 eurot.

5. Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse

olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja meeldetuletuskirja e-posti teel 24.08.2023 kostja

äriregistrijärgsele kontaktaadressile grupp@atko.ee. Kostja meeldetuletuskirjale ei vastanud. VÕS §

1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivis, nõuda võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega.

Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega

tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis tegelikust kahjust. Sissenõudmiskuludesse (40 eurot)

on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava

kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kohtueelne meeldetuletuskiri e-posti

vahendusel võlgnevuse kohta. Kokku nõudis hageja kostjalt 95 eurot, millest 55 eurot on leppetrahvi

võlgnevus ja 40 eurot võla sissenõudmise kulu.

6. Hageja on esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.10.2023. Kostja on 06.11.2023 tasutud

võlgnevuse katteks 55 eurot, mis vastab leppetrahvi võlgnevusele. Tasumata on sissenõudmiskulu 40

eurot ja menetluskulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel, samuti riigilõiv summas 65 eurot.

7. Kostja vastusega hageja ei nõustunud. Kostja tasus 55 eurot alles siis, kui tema vastuväite tõttu

maksekäsu kiirmenetluse lõpetati ja asi anti üle kohtu menetlusse. 09.11.2023 võttis hageja kostjaga

ühendust ning selgitas, et kostja ei saa tasuda üksnes põhinõuet vaid kohtumenetluse alustamisega on

lisandunud menetluskulud ja sissenõudmiskulu. Kostja hageja kirjadele ei vastanud. Hagis palus

hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu võlgnevus 40 eurot.

8. Nõutavate menetluskulude suurus ei pea olema seotud ainult hagi hinnaga, sest need ei pruugi

menetlusosalisele tagada minimaalselt vajalikku õigusabi. Maksekäsu kiirmenetluses pakkus hageja, et

kostja tasuks sissenõudekulu ja lisandunud riigilõivu ja menetluskulu (summas 125 eurot). Kostja on

sellest keeldunud. Kui hageja esitas nõuetele vastava hagiavalduse, pöördus hageja uuesti kostja poole

kompromissettepanekuga summas 267,50 eurot, st hageja oli nõus vahendama nõuet 1/3 võrra. Kostja

keeldus sellest pakkumisest. Kostja on teadlikult lasknud menetlusel jõuda staadiumisse, kus hageja

pidi esitama hagiavalduse.

9. Menetluskuludena palus hageja välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

riigilõivu 100 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile 110 eurot tunnis. Kostja

vastuväitega tutvumiseks, kirjavahetuseks kostjaga, hagiavalduse koostamiseks ja komplekteerimiseks

kulus 2 tundi. Kostja seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus 1,5 tundi. Menetluskulude

nimekirja koostamiseks kulus 15 min. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.

Kompromissina pakkus hageja, et kostja tasub poole sissenõudekulust, 82,50 eurot riigilõivuna ja 2/3

esindaja kuludest.

Kostja vastuväited

10. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on tasunud leppetrahvi 55 eurot 06.11.2023 ning seega ei ole

hageja leppetrahvi nõue põhjendatud. Kostja palus ka kohtul kontrollida hageja õigusabikulude

põhjendatust. Tegu on õiguslikult lihtsa tüüphagiga ning menetluskulud ületavad põhinõuet. Kostja

palus jätta nõue rahuldamata või vähendada menetluskulusid mõistliku suuruseni.

11. 09.09.2024 pakkus kostja kompromissina, et ta tasub hagejale 20 eurot sissenõudmiskulude

katteks, 82,50 eurot riigilõivuna ning 97,50 eurot õigusabikuludena ehk kokku 200 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

13. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli numbrimärgiga xxxx sõiduki omanik ning kostja parkis oma

sõiduki hageja opereeritud parkimisalale Tallinnas Kakumäe Havenis 25.07.2023. Eeltoodud asjaolud

on ka tõendatud hageja esitatud tõenditega (dtl 81-100). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja rikkus

parkimistingimusi, mille tõttu koostas hageja talle leppetrahvi 55 eurot. Kostja tasus leppetrahvi

vahetult enne hagiavalduse esitamist ning pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppemist.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas lisaks leppetrahvile peab kostja tasuma hagejale võla sissenõudmise

kulu 40 eurot. Enne hagiavalduse esitamist kostja võla sissenõudmise kulu ei tasunud. Kuna hageja

põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb kostjal tasuda ka võla sissenõudmise kulu. Kostja ei olnud nõus

tasuma võla sissenõudmise kulu, kuid ei esitanud nõudele sisulisi vastuväiteid.

15. Kohus selgitas kostjale 09.08.2024 pöördumises (dtl 133-134), et viimasel tuleb nõudele vastu

vaidlemisel esitada sisulised vastuväited, sest kohus ei saa neid kostja eest kujundada. Kohus selgitas

võla sissenõudmise kulu nõudmist VÕS § 1131 alusel. Vaatamata kohtu selgitustele kostja sisulisi

vastuväiteid ei esitanud ega ka tasunud võla sissenõudmise kulu. Kompromissi osas pooled

kokkuleppele ei jõudnud.

16. VÕS § 1131 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Võla sissenõudmise

kulude suurust ei pea võlausaldaja tõendama.

17. Võla sissenõudmise kulu nõude rahuldamine ei sõltu sellest, kas võlausaldaja on võlgnikku

kohtueelselt nõudest teavitanud või ei. Samas nähtub asjas esitatud tõenditest, et hageja saatis kostjale

kohtuväliselt meeldetuletuskirja 24.08.2023 (dtl 101-102). Kuna seadusest tulenevalt on hagejal õigus

nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulu hüvitamist, kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista 40 eurot.

18. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

19. Menetluskuludena palus hageja välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

riigilõivu 100 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile 110 eurot tunnis. Kostja

vastuväitega tutvumiseks, kirjavahetuseks kostjaga, hagiavalduse koostamiseks ja komplekteerimiseks

kulus 2 tundi. Kostja seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulus 1,5 tundi. Menetluskulude

nimekirja koostamiseks kulus 15 min. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.

Kostja palus kohtul kontrollida õigusabikulude põhjendatust. Tegu on õiguslikult lihtsa tüüphagiga

ning menetluskulud ületavad põhinõuet. Kostja palus vähendada menetluskulusid mõistliku suuruseni.

20. Esmalt osundab kohus, et maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks õiguslik alus

puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või

menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega

menetluse lõpetamise määrust, ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.

21. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja kulud õigusabile on vaidluse sisu arvestades üle

paisutatud. Hagiavalduse esitamise ajal oli hagejale teada, et poolte vahel puudub sisuline vaidlus

parkimislepingu sõlmimise ning leppetrahvi tasumise kohustuse üle. Seetõttu puudus vajadus

hagiavalduses neid asjaolusid õiguslikult ja faktiliselt põhistada. Arvestades vaidluse sisu, on mõistlik

ajakulu hagiavalduse koostamiseks 1 tund. Muudele menetluses teostatud toimingutele võis hageja

esindajal mõistlikult kokku aega kuluda samuti vaid 1 tund, sest sisulisi ja põhistatud vastuväiteid

kostja hageja nõudele ei esitanud. Seega on hageja põhjendatud kulud õigusabile kokku 220 eurot, mis

tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kulu riigilõivule 100 eurot.

22. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 320 eurot. Kooskõlas hageja

taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 320 eurolt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik