2-23-151335/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2024. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-151335

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi K. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 091,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja esindaja: Anu Volmer (e-post anu.volmer@okincure.ee)

Kostja: K. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K. K.lt OK Incure OÜ kasuks välja võlgnevus summas 909,39 eurot.

3. Otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 43,5% ulatuses K. K. ning 56,50% ulatuses OK Incure OÜ kanda.

2. Välja mõista K. K.lt menetluskulu, so riigilõiv summas 152,25 eurot, OK Incure OÜ

kasuks.

3. Välja mõista K. K.lt OK Incure OÜ kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt

(152,25 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 30

päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja

esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole

kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot

(riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole

EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank,

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank

AS-is.

3. TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele

esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav

kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks

ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi K. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Hagiavaduse kohaselt sõlmisid kostja ja B OÜ 26.12.2021 laenulepingu xxxx, mille

personaalsete tingimuste punktis 4 lepiti kokku laenusummas 1 984,85 eurot, intressimääras

28,7% aastas, krediidi kulukuse määras 55,99% aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt on krediidikulukuse määra arvutatud

eeldusel, et 1 984,85 euro laenamisel 10 kuuks, fikseeritud intressimääraga 28,7% aastas, on

krediidi kulukuse määr 55,99% aastas, lepingutasu 129,85 eurot, tagasimakstav kogusumma 2

255,50 eurot, 10 tagasimakset. Laen summas 1 855 eurot on kostja arvelduskontole kantud

26.12.2021. Antud lepingu katteks on maksegraafikujärgsed tagasimakseid tehtud kokku

summas 225,55 eurot.

3. 04.05.2022 sõlmisid kostja ja B OÜ refinantseerimislepingu xxxx. Lepingu personaalsete

tingimuste punktis 4 lepiti kokku laenusummas 1 912,91 eurot (koosnes refinantseeritava

lepingu

põhisummast 1 806,82 eurot, lepingutasust 91,09 eurot ja tasumata

meeldetuletuskirjade tasust 15 eurot), intressimääras 22,13% aastas, krediidi kulukuse määras

24,99% aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud

kulud) tulenevalt on krediidikulukuse määra arvutatud eeldusel, et 1 912,91 euro laenamisel 72

kuuks, fikseeritud intressimääraga 22,13% aastas, on krediidi kulukuse määr 24,99% aastas,

lepingutasu 91,09 eurot, muud kaasnevad kulud 0 eurot, tagasimakstav kogusumma 3 608,07

eurot, 72 tagasimakset. Kostja poolt on maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku

summas 720,06 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 188,08 eurot, intressi katteks

438,65 eurot, viivise katteks 3,23 eurot, meeldetuletuskirjade tasude katteks 70,13 eurot,

refinantseeritava laenu sissenõutavaks muutunud intressi ja viivise katteks 19,97 eurot.

4. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes

täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.07.2023, 10.08.2023 ja 10.09.2023

osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 09.09.2023 teatisega võimaluse täiendava

tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks

ühenduse võtmiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 23.09.2023 ei likvideerinud, olles

täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, oli krediidiandajal

lepingu üldtingimuste punktist 17.1 tulenevalt õigus leping üles öelda, mida krediidiandaja ka

kooskõlas VÕS § 416 tegi, lugedes lepingu ülesöelduks 24.09.2023 seisuga. Krediidiandaja

loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude OK

Incure OÜ-le.

5. Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus 1

724,83 eurot, intress 211,58 eurot, viivis 120,18 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.

2(7)

6. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Kostja esitas enne lepingu xxxx sõlmimist järgnevad andmed: Tööandja: H OÜ; Igakuine

netosissetulek 2 800 eurot; Igakuised finantskohustused 100 eurot; Igakuised muud kohustused

0,00 eurot; Ülalpeetavate arv 4. Lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjade punkti 6.4.2.

kohaselt laenusumma 1 001 – 2 000 euro laenamisel peeti piisavaks Eesti Väärtpaberi

Keskregistrist saadud andmeid. Kui kostjal oleksid Eesti Väärtpaberi Keskregistris

pensionikonto sissemaksete kohta andmed puudunud, siis oleks krediidiandja poolt küsitud

punktist 6.4.2.1 tulenevalt pangakonto väljavõtet. Krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekuid

õigsust Eesti Väätpaberi Keskregistrist saadud pensionikonto (EVK) sissemaksete alusel, milles

analüüsi aluseks võeti kostja viimase nelja kuu (september – detsember 2021) netosissetulek,

milleks saadi 3 065 eurot. Finantskohustustes lähtuti kostja poolt esitatud andmetest, eeldades

VÕS § 14 tulenevalt andmete õigsust. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt

eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete ja hea usu põhimõtte vastaselt.

7. 05.04.2024. a selgitas hageja täiendavalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Enne lepingu sõlmimist esitas krediidiandja kostjale lepingueelse teabe, sh Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja hoiatused. Kostjat kutsuti üles täiendavate selgituste

saamiseks laenuandajaga ühendust võtma. Kostja kohustus oli enne lepingu sõlmimist

põhjalikult tutvuda laenuandja poolt edastatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe,

personaalsete tingimuste ning üldtingimustega. Küsimused oli laenusaaja kohustatud

laenuandjale esitama enne laenulepingu sõlmise tahte kinnitamist. Selle kohta, et kostja on

tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja nendega nõustunud, andis kostja kinnituse

üldtingimuste p 5.1 alusel, täites enne lepingu ja refinantseerimislepingu sõlmimist

krediidiküsitlused. Kostja sissetulekuid kontrolliti Eesti Väätpaberi Keskregistrist saadud

pensionikonto sissemaksete alusel. Pangakonto väljavõtte põhjal hindab krediidiandja isiku

sissetulekuid, mitte finantskohustusi. Finantskohustuste suuruse puhul lähtus krediidiandja

kostja poolt esitatud andmetest eeldades VÕS § 14 lg 1 ja 2 ja 4034 lg 3 teisest lausest

tulenevalt kostja poolt esitatud andmete õigsust. Kostja oli esitanud andmed, et tema igakuised

finantskohustused on 100 eurot. Antud juhul oli lepingu xxxx laenusumma alla 2 000 euro –

sellisel juhul küsiti pangakonto väljavõtet üksnes juhul, kui isikul ei olnud sissemakseid

Pensioniregistris. Refinantseerimislepingu puhul lähtuti tulenevalt juhatuse otsuses kehtestatust

kostja esitatud andmetest. Krediidiandja oli mõlema taotluse menetlemisel kehtestanud

minimaalsed muude kulude määrad, mida võrreldi kostja poolt esitatud andmetega ning

mõistliku laenukoormuse arvutamisel lähtuti kõrgemast tulemusest. Muud kulud hõlmasid

järgnevat: 1) eluasemega seotud kulud (sh kommunaalkulud ja üür), 2) toit, 3) riided, 4)

majapidamiskulud, 5) tervis, 6) transport, 7) side, 8) vaba aeg ja 9) haridus. Arvesse ei võeta

eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või

ehitusele tehtud kulusid ega muid investeeringuid. Tulenevalt eeltoodust jäi hageja

hagiavalduses esitatud seisukoha juurde, et laenuandja täitis kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034

sätestatud nõudeid. Laenaja makseraskustesse sattumine ei ole automaatselt laenuandja

hooletus. Krediidiandaja võttis kostja maksevõime hindamisel arvesse kostja sissetulekut,

finantskohustusi, muid majapidamiskulusid ning arvestas ka puhvriga ootamatute kulude

katmiseks. Eeltoodud analüüsi tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja suudab

laenu regulaarse sissetuleku arvelt maksta ning ei ole sunnitud võtma uusi laene varasemate

finantskohustuste täitmiseks. Seega on krediidiandja piisava hoolsusega täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud

teave on olnud piisavalt selge, krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline, mistõttu leiab

hageja, et puudub alus nõude ümberarvestuseks vastavalt VÕS § 4034 lg 7 sätestatule.

8. Alternatiivne nõue.

3(7)

Kui kohus asub aga siiski hageja poolt esitatud tõenditele ja selgitustele vaatamata seisukohale,

et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, esitab hageja siiski nõude

ümberarvestused vastavalt VÕS § 4034 lg 7 sätestatule. Sellisel juhul tuleks lepingus

kokkulepitud intressimäära vähendada seadusjärgse intressimäärani, mis lepingute sõlmimisel

oli 0%, muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Arvestades, et lepingu xxxx

alusel väljamakstud laenusummaks oli 1 855 eurot ning et kostja poolt on lepingu xxxx katteks

tagasimakseid tehtud kokku summas 225,55 eurot ning refinantseerimislepingu katteks 720,06

eurot, kujuneks hageja põhinõudeks 909,39 eurot. Seega kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole

järginud VÕS § 4034 tulenevat kohustust, palub hageja kohtul kostjalt alternatiivselt hageja

kasuks välja mõista lepingust tulenev võlgnevus 909,39 eurot.

Kohtu põhjendused

9. TsMS § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus on OK Incure OÜ hagiavalduse ning Harju Maakohtu 29.05.2024. a määruse

(menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud KÄPO

(kättetoimetamisportaali) kaudu 03.06.2024. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole käesoleva ajani kohtule vastust hagiavaldusele esitanud. Kuivõrd kostja

ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

10. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

11. Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline

isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

12. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid B ja kostja lepingu, mille alusel andis krediidiandja

kostjale krediiti. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu

seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

13. Kohtu hinnangul vastavad laenuleping xxxx ja refinantseerimisleping xxxx

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22.

peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning

krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja §

403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS

§-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

14. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 2–4 näevad ette, et

hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid,

kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg

4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud

4(7)

teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni

kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50

lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja

on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

15. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et B OÜ ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud

asjaolusid, jättis B OÜ kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse,

lähtudes ainult kostja enda esile toodust.

16. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata

krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus

(KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes

selleks mõistlikke pingutusi).

17. Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et

kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna

Ringkonnakohus on 08.11.2021. a kohtuotsuses kohtuasjas nr 2-20-106661 märkinud, et

ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt

pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kolleegiumi hinnangul ei

saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta

nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (p 55).

18. Käesoleval juhul B OÜ kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele,

et B OÜ oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud

ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja

krediidivõimelisuse tuvastamata.

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi

kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel

on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele,

et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud

andmeid.

20. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS §

4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

21. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb

5(7)

sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu

on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

22. Hageja on palunud 05.04.2024. a kohtule esitatud menetlusdokumendis kostjalt alternatiivselt

hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev võlgnevus 909,39 eurot juhul, kui kohus leiab, et

krediidiandja ei ole järginud VÕS § 4034 tulenevat kohustust. Hageja väidete kohaselt oli

lepingu xxxx alusel kostjale väljamakstud laenusummaks 1 855 eurot ning kostja poolt on

lepingu xxxx katteks tagasimakseid tehtud kokku summas

225,55

eurot ja

refinantseerimislepingu katteks 720,06 eurot. Seega on võlgnevuse suurus 909,39 eurot (1 855

– 225,55 – 720,06) Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.

23. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1

kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 909,39 eurot.

24. Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas algselt nõude kogusummas 2 091,59 eurot, kuid kohus

rahuldas hageja alternatiivse nõude summas 909,39 eurot, siis on põhjendatud jätta

menetluskulud 43,50% ulatuses kostja kanda ja 56,50% ulatuses hageja kanda.

25. Esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna

riigilõiv summas 350 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja

menetluskulud 43,50% ulatuses, so summas 152,25 eurot.

26. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

27. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

28. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Sonntak

Kohtunik

6(7)