2-24-9217/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-9217

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-9217

Tsiviilasi

M.H. hagi V.F. vastu võla nõudes

Hagihind

1127 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.H. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, xxxxx

XXX);

Kostja: V.F. (isikukood: XXX; registrijärgne aadress:

puudub;

lisa-aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxmaakond; e-post:).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V.F. hageja M.H. kasuks 1127 eurot, sh 700 eurot põhivõlg

ning 427 eurot viivised.

3. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja V.F.-i kanda.

2. Välja mõista kostjalt V.F. hageja M.H. kasuks menetluskulud summas 280 eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

1 (3)

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine

Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte 29.07.2024. a.

01.02.2024. a. Kostja kinnitas e-posti () vahendusel menetlusdokumentide kättesaamist.

Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS

407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS

§ 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes

lühidalt hagi asjaolud.

Hagi asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.08.2022. a üürilepingu eluruumi

asukohaga zzzzzzxxxxxxxxx xxxxxxxxxxlinnas üürimiseks. Sõlmitud üürileping oli

tähtajaline ning sõlmitud üheks aastaks. Üürilepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma

üürileandjale eluruumi kasutamise eest igakuiselt 10ndaks kuupäevaks sularahas 200 eurot.

Lisaks kohustus üürnik tasuma kõik eluruumiga seonduvad kõrvalkulud (haldus- ja

hooldustasu, elektri, vee- ja kanalisatsiooni, prügiveo, lõõrida ja korstnapuhastuse,

muruniitmise tasud, veeboileri puhastustasu kord aastas) sularahas üürileandjale. Eluruumi

kasutamise eest tasumisele kuuluva summa ja teenuste eest tasumisega viivitamisel tasub

üürnik viivist 0,5% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

Pooled pikendasid 14.09.2023. a sõlmitud üürilepingut ühe aasta võrra, s.o kuni

01.09.2024.a.

Kostja V.F. kinnitas 21.02.2024. a kirjalikult, et tema tasub korteri üüri ja tekkinud

kommunaalkulude võlgnevuse perioodil 01.01.2024. a kuni 10.03.2024. a. Hiljemalt

10.märtsiks 2024. a. Lisaks V.F. koristab korteri ning taastab selle endise seisukorra nagu

see oli üürile võtmise ajal 27.08.2022. a. Remondiga seonduvad kulud kannab V.F. . Lisaks

kannab V.F. kütmisega seonduvad kulud summas 45 eurot (5x9) perioodi eest, mil ta ise oli

eemal. V.F. tasub jaanuari eest 271,57 eurot, veebruari eest 253,44 eurot, kütmine 45 eurot

ja märtsi eest (üür + kommunaalid) ligikaudu 270 eurot.

Pooled sõlmisid 22.01.2024. a kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt lõpetatakse 27.08.2022. a

sõlmitud ning 14.09.2023. a pikendatud üürileping ennetähtaegselt tingimusel, kui V.F. on

10.märtsiks 2024. a kõik võlad tasunud ja teinud eluruumis sanitaarremondi.

10.03.2024. a sõlmisid pooled võlatunnistuse, mille kohaselt V.F. kinnitab, et ta võlgneb

M.H. Undile 700 eurot. V.F. kohustub võlgnevuse tasuma hiljemalt 10.maiks 2024. a,

seejuures tasudes 350 eurot 10.aprilliks 2024. a. Võlatunnistuse on V.F. allkirjastanud.

Kostjal on võlgnevus hageja ees alates 2024. a veebruarist. Viiviseks (lepingujärgses määras)

perioodil 2024. a veebruar kuni 12.06.2024. a kujuneb 427 eurot.

Kohus on seisukohal, et 10.03.2024. a kuupäeva ning V.F.-i allkirjastatud võlatunnistuse

näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 mõttes,

kuna kostja V.F. on võlatunnistuses kinnitanud, et kohustub M.H. Undile tasuma võla

summas 700 eurot.

2 (3)

Riigikohus on lahendis nr 2-13-34922 p-s 13.1 asunud seisukohale, et deklaratiivse

võlatunnistuse andmise menetlusõiguslik tagajärg on tõendamiskoormise ümberpööramine, st

võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale

võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks

tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga.

Hageja on esitanud võlatunnistuse aluseks olevad dokumendid. Seega saab järeldada, et nõue

tuleneb üürilepingust.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb VÕS § 76 lg 1, § 30 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1

alusel hageja kasuks välja mõista võlg summas 700 eurot.

Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist üürilepingu punktis 4.5 sätestatud

määras, mis on 0,5% päevas, kuna kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

Hagejal on õigus viivist nõuda perioodi 01.02.2024. a kuni 12.06.2024. a eest 427 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu olnud 280 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv.

Riigilõivu summas 280 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks.

Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

3 (3)