2-24-6686/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6686

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi M. A. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

16 498,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bigbank AS

(registrikood 10183757);

lepinguline esindaja Ivar Tammemäe (Balti Võlgade

Sissenõudmise Keskus OÜ);

Esindaja Leana Land (Bigbank AS)

Kostja: M. A. (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 20.12.2021 hageja ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenev kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud põhivõlg 4798,65 eurot ja viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 20.12.2021 hageja ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingu nr xxxx kohased põhiosamaksed kokku summas 4198,82 eurot edasiulatuvalt

alates kohtuotsuse tegemisest järgmiselt:

25.09.2024

149,96 eurot

25.10.2024

149,96 eurot

25.11.2024

149,96 eurot

27.12.2024

149,96 eurot

27.01.2025

149,96 eurot

25.02.2025

149,96 eurot

25.03.2025

149,96 eurot

25.04.2025

149,96 eurot

26.05.2025

149,96 eurot

25.06.2025

149,96 eurot

25.07.2025

149,96 eurot

25.08.2025

149,96 eurot

25.09.2025

149,96 eurot

27.10.2025

149,96 eurot

25.11.2025

149,96 eurot

29.12.2025

149,96 eurot

26.01.2026

149,96 eurot

25.02.2026

149,96 eurot

25.03.2026

149,96 eurot

27.04.2026

149,96 eurot

25.05.2026

149,96 eurot

25.06.2026

149,96 eurot

27.07.2026

149,96 eurot

25.08.2026

149,96 eurot

25.09.2026

149,96 eurot

26.10.2026

149,96 eurot

25.11.2026

149,96 eurot

28.12.2026

149,90 eurot

4. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 1615,98 euro ulatuses, intressinõue 774,93

eurot, lepingu haldustasu nõue 10,42 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muunud viivise nõue 2981,59 euro ulatuses.

5. Jätta hageja menetluskulud 58,10% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

41,90% ulatuses hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 617,00 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 26.04.2024 hagi kostja vastu ning 13.06.2024 alternatiivsed

nõuded, mis kohus võttis menetlusse. Menetluses on hageja nõuded kostja vastu:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 20.12.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx

tulenev põhivõlgnevus 10 613,45 eurot, intress 774,93 eurot, lepingu haldustasu 10,42 eurot ja

hagi esitamise seisuga (26.04.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 2981,59 eurot;

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas alates

27.04.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

1.3. alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 20.12.2021 sõlmitud

laenulepingust nr xxxx tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed alates

27.04.2024 kokku summas 4798,65 eurot vastavalt 13.06.2024 esitatud uuesti määratud

tagasimaksete maksegraafikule.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised selgitused.

2.1. Hageja ja kostja sõlmisid 20.12.2021 tarbijakrediidilepingu nr xxxx. Lepingu põhitingimuste

kohaselt andis hageja kostjale üle 12 000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma

hagejale intressi 19,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta.

Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 23,46%, mis oli on arvutatud eeldusel, et krediidisumma

on 12 000 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 19,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu

suurus on 180 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 2,50 eurot kuus, samuti, et krediit võetakse

kasutusele viivitamatult ja täies mahus.

2.2. Vastavalt lepingu põhitingimustele tasaarvestas krediidiandja üleantavast krediidisummast

lepingu sõlmimise tasu 180 eurot. Ülejäänud krediidisumma maksis hageja välja järgmiselt:

ülekande kostja arvelduskontole nr xxxx ning kostja palvel ülekanded kolmandatele isikutele:

1) B AS, väljamakse summas 4392,09 eurot (M. A. lepingu lõpetamine),

2) P OÜ, väljamakse summas 3044,71 eurot (xxxx M. A. lepingu lõpetamine);

3) P OÜ, väljamakse summas 893,07 eurot (xxxx M. A. lepingu lõpetamine).

2.3. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt

lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus, mis lepingu kehtivuse ajal 25.08.2022 kuni 30.11.2022 oli

kokku 10,42 eurot. Hageja palub selle lepingu üldtingimuste p. 4.3 ja seaduse alusel kostjalt

välja mõista.

2.4. Alates lepingu sõlmimisest 20.12.2021.a. kuni lepingu ülesütlemiseni 01.12.2022.a. on

kostja teinud hagejale ülekandeid kokku 2572,53 eurot, perioodil 02.12.2022 – 26.04.2024 on

nõude katteks laekunud 250 eurot, kokku on lepingust tuleneva nõude katteks laekunud 2822,53

eurot, millest 1400,31 eurot on arvestatud intressi katteks, 1386,55 eurot on arvestatud

krediidisumma katteks, 17,50 eurot lepingu haldustasu katteks, 15 eurot sissenõudekulu katteks,

3,17 eurot viivise katteks.

Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega maksegraafikus, mis tingisid lepingu ülesütlemise:

1) 25.08.2022 osamakse summas 322,62 eurot; 2) 26.09.2022 osamakse summas 322,62 eurot;

3) 25.10.2022 osamakse summas 322,62 eurot; 4) 25.11.2022 osamakse summas 322,62 eurot;

Hageja ütles 01.12.2022.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles, edastades avalduse 01.12.2022 e-

posti teel aadressile xxxx.

2.5. Lepingu põhitingimuste kohaselt on viivise määraks intressimäär ehk 19,90% võlgnetavalt

summalt aastas. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks

muutunud krediidisumma 10 863,45 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma

tasumisega viivitamiselt, perioodil 02.12.2022 – 26.04.2024, määraga 19,90% võlgnetavalt

summalt aastas. Viivise arvestusel on arvesse võetud pärast lepingu ülesütlemist teostatud

makseid 250 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus võttis hagi 03.05.2024 menetlusse ning 19.06.2024 alternatiivsed nõuded menetlusse.

Menetlusse võtmise määrused on kostjale kätte toimetatud (vastavalt 06.05.2024 ja 26.06.2024),

kostja on meili teel vastanud, et dokumendid ei avane, ent ei ole vastust hagile esitanud.

Kohtuistungist 11.09.2024 võtsid osa mõlemad pooled.

4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

See, kas leping on sõlmitud, on õiguslik hinnang. Pooled peavad kohtu ette tooma faktiväited

tahteavalduste tegemise kohta, mille pinnalt kohus saab anda hinnangu, kas leping on sõlmitud.

Lepingu kehtivust hindab kohus omal algatusel, st kohus peab kontrollima, ega

tarbijakrediidileping ei ole näiteks vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.

Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave ning tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405

sätestatud andmetest (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel

muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine

laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha

tagastada).

4.2. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud kõnealuse laenulepingu.

Allkirjastatud on lepingu põhitingimused, Tarbijakrediidilepingu üldtingimused, maksegraafik,

Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kohus märgib, et laenuleping sisaldas VÕS § 404 lg-s 2

nõutud andmeid. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 23,46%, mis jäi lepingu sõlmimise

ajal kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra piiresse. Hageja kinnitas istungil, et kostjale

anti lepingu eksemplar paberil lepingu sõlmimisel.

Hageja on esitanud tõendina ka maksekorraldused laenu väljamaksmise kohta, millega on

tõendatud, et hageja kandis 20.12.2021 kokku 11 820 eurot üle järgnevalt:

3490,13 eurot kostjale; 3044,71 eurot P OÜ-le selgitusega „xxxx M. A. lepingu lõpetamine“,

893,07 eurot P OÜ-le selgitusega „xxxx M. A. lepingu lõpetamine“ ja 4392,09 eurot B AS-le

selgitusega „M. A. lepingu lõpetamine“. 180 eurot laenusummast tasaarvestas hageja

lepingutasuna ning seda kostjale välja ei makstud.

Kohus on seega tuvastanud, et kostja on teinud tahteavalduse nõude aluseks oleva lepingu

sõlmimiseks, leping on nõutud vormis (sh on kostja saanud lepingudokumendid püsival

andmekandjal), leping sisaldas seadusega nõutud andmeid ning laen on välja makstud.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid.

Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus

jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised

selgitused.

Hageja toob välja, et laenutaotlusel märkis kostja sissetulekuks töötasu 700 eurot, millele

lisandub sotsiaaltoetus 550 eurot, kokku 1250 eurot kuus. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal

on üks krediidikohustus I AS ees summas 50 eurot kuus. Hageja väitel võeti arvesse ka asjaolu, et

kostjal ei olnud igakuist üürikohustust.

Hageja on esitanud kohtule tõendi „laenutaotluse väljavõtte koopia“ (dtl 32). Kohtuistungil

möönis hageja, et failis ei ole eristatud, millised andmed esitas kostja ise, kuivõrd fail sisaldab ka

krediidiandja genereeritud andmeid. Hageja ja kostja kinnitasid, et taotlus täideti interneti teel,

ent ei osanud öelda, mis keeles laenutaotluse küsimused ja valikvastused kostjale esitati.

Hageja selgituste kohaselt esitas kostja ise enda isiku- ja kontaktandmed, mh ülalpeetavate arv

(2), perekonnaseis (abielus), haridus („põhiline“), elukoha tüüp (privaatne korter), tööandja (E

OÜ).

Hageja väitel oli elukohta tüüp valikvastustega küsimus ning valikvastuste hulgas oli ka variant

„üür“. Hageja kinnitas, et kostjalt majandamiskulude suurust ei küsitud ning konto väljavõttelt ei

kontrollitud. Samuti ei kontrollitud kostja väidet, et ta elab privaatses korteris, ei

kinnistusraamatust ega konto väljavõttelt. Kohus märgib, et väljendist „privaatne korter“ ei

pruugi laenutaotlust täitvale tarbijale olla selgelt arusaadav, et selle all mõeldakse tarbijale

endale kuuluvat korterit.

Hageja selgitusel tuvastati kostja konto väljavõtte alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks

viimase 3 kuu jooksul on olnud 1139 eurot kuus, sh töötasu 755 eurot kuus, peretoetus 120 eurot

kuus ning töövõimetoetus 264 eurot. Hageja tuvastas pangakonto väljavõtte põhjal, et kostjal on

kohustus I AS ees 153 eurot kuus, B AS ees 259 eurot kuus ning P OÜ ees 407 eurot kuus. Kostja

kohustused B AS ja P OÜ ees refinantseeriti kostja soovil hagejaga sõlmitud krediidilepinguga

nr xxxx. Hageja väitel lubas kostja, et laenusummast, mis kanti otse kostjale, soovib kostja

tasuda ka kogu kohustuse I AS ees.

Hageja on kohtule esitanud kostja Xxxx ASi konto väljavõtte 01.08.2021-17.12.2021 kohta (dtl

37). Konto väljavõttelt nähtub palga, töövõimetoetuse ja lastetoetuse laekumine hageja poolt

väidetud summades. Samuti nähtuvad konto väljavõttelt hageja poolt viidatud kohustused teiste

krediidiandjate ees.

Hageja selgitab, et krediidilepingust nr xxxx tulenev tagasimakse hakkas olema 322,62 eurot

kuus. Ning et koos kohustusega I AS ees summas 153 moodustasid kostja igakuised

finantskohustused pärast lepingu sõlmimist 475,62 eurot. Hageja märgib, et arvestades kostja

sissetulekute keskmist suurust 1139 eurot kuus, moodustas kostja igakuiste kohustuse osakaal

sissetulekutest ca 41,76% (475,62 x 100 / 1139 = 41,76), mis on Eesti ühiskonnas ja

majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Seega

jäi kostjale 2021. aastal enda ja oma kahe ülalpeetava ülalpidamiseks, sh majandamiskulude

katteks, vabalt kasutada 663,38 eurot, mis on piisav ülalpidamise tagamiseks. Ja kui kostja

tasub ka kogu kohustuse I AS ees, jääb vabalt kasutada igakuiselt 816,38 eurot.

Hageja on veel selgitanud, et kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4

laenutaotlusel esitatud andmete, pangakonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Info

kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Hageja lisaks eelnevale veel ka

vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3 teavet kättesaadavatest avalikest andmebaasidest, mh Politsei- ja

Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike

Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist (Lisa nr 13).

Kohtule on esitatud tõend „registripäringute väljavõte“ (dtl 72). Hageja kinnitusel tehti selles

kajastuvad päringud enne laenulepingu sõlmimist (tõendis endas päringute kuupäevi ei ole).

Tõendist nähtub, et rajvastikuregistrist on kontrollitud isiku elusolekut, kodakondsust,

elamisluba ja aadressi, aga mitte näiteks teovõimet ega ülalpeetavate (st alaealiste laste) arvu.

„Maksuregistrist“ (sellise nimega registrit Eestis tegelikult ei ole) on kontrollitud tööandjat ning

palgalaekumisi. Krediidiinfo registrist ja „Tausti registrist“ on kontrollitud maksehäireid (on

2019. a lõpetatud kuupäevaga maksehäire P OÜ ees).

Hageja on selgitanud, et kostja töösuhe oli laenu taotlemise ajaks kestnud 8 kuud, mis on hageja

hinnangul piisav. Registripäringute tõendist nähtub, et päritud ajavahemikus oli kostja töötanud

M OÜs ca 8 kuud (08.06.2020-30.03.2021) ning tal oli kehtiv töösuhe AS-s E alates 30.03.2021

(st laenu saamise hetkeks oli seal töötanud ca 8,5 kuud).

Kohtule esitatust (hageja elukohaandmed ning pangakonto väljavõte) nähtub, et kostja elas Xxxx

munitsipaalkorteris, maksis igakuiselt R OÜ-le vähemalt 300 eurot (ühes kuus ka 500).

Konto väljavõttelt nähtub, et kostjal oli ka teine konto. Hageja sõnul kostja kinnitas, et

arveldusarve nr xxxx puhul on tegemist rahakoguja kontoga ning nimetatud kontolt klient

kohustusi ei tasu.

Konto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud teisele eraisikule, A.B. 52 ülekannet, selgitusse on

märgitud „võlg“: oktoobris 2021 on kostja A. B. kandnud üle kokku 320 eurot, novembris 1250,

detsembris 705 eurot. Ent nii hageja kui kostja selgituse kohaselt ei olnud tegelikult tegemist

võlaga vaid kostja sai raha sõbrannalt üle kandmiseks sõbranna pojale.

Konto väljavõttelt nähtub, et hagejalt laenu võtmise eel võttis kostja igas kuus korduvalt laenu

igapäevaste kulude katmiseks, finantseerides nii oma igakuiseid kulutusi olulises osas

tarbimislaenude arvelt. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on võtnud laene ning tasunud nende

arvelt eelmiste laenude tagasimakseid, milleks tal muidu ei oleks kontol piisavalt vaba raha

olnud (nt 19.08.2021 P OÜ laen on võetud olukorras, kus konto jääk oli 116.45 ning samal

päeval on tulnud tasuda tagasimakse B142 eurot; 2000 eurot laen B 02.08.2021, enne mida oli

konto jääk 0,56 senti, laenust 903 eurot kantud kaks päeva hiljem I AS-le) või kus kostja kontol

oli üksnes ca 20 eurot, millest ei jätkunud kulutusteks järgmise palgapäevani (nt 22.08.2021,

23.08.2021, 25.08.2021, 31.08.2021, 25.10.2021, 26.10.2021, 31.10.2021, 01.11.2021 võetud

100 euro kaupa). Augustis võttis kostja üldse kokku laenu üheksal korral, kokku 2760 eurot.

Septembris tõi leevendust II pensionisamba väljavõtmine, ent siiski võttis kostja ka septembris

lisaks laenu viiel korral kokku 500 eurot. Oktoobris võttis kostja laenu neljal korral, kokku 420

eurot, novembris üheksal korral kokku 961 eurot.

5.3 Hageja andis seega kostjale laenu olukorras, kus kostjal oli võetud laene kolmelt

krediidiandjalt, kostja elas munitsipaaleluruumis, millega seoses tegi üürileandjale makseid ca

300 eurot kuus (augustis 300, septembris 300 + 510, novembris 305), oli osalise töövõimega,

kasvatas kahte alaealist last ning faktiliselt finantseerimis oma igakuiseid väljaminekuid

tarbimislaenudega. Kuigi kolme laenuandja ees võetud laenud väidetavalt refinantseeriti (siiski

on teadmata, kas kõik laenud), andis hageja kostjale laenu juurde 3490,13 eurot ning seejuures ei

saanud krediidiandja kindlalt arvestada sellega, et kostja selle arvelt ka neljanda laenu tagasi

maksab. Ka ei saanud hageja olla kindel selles, et kostja laene juurde ei võta (arvestades senist

laenamispraktikat ja kohustuste suurust). Kostja ise selgitas istungil, et lootis abikaasale, kes

töötas välismaal, aga tegelikult abikaasa tõttu tekkisid vaid võlad. Refinantseerimise mõtte

pakkus talle välja ka abikaasa ning kui kõik teised pangad keeldusid, siis Bigbank nõustus talle

laenu andma.

Hageja esitatust nähtub, et ca aasta pärast lepingu sõlmimist teataski kostja hagejale, et on

töötuks jäänud ja palus maksegraafikut 50 eurole kuus (võlgu jäi kostja juba varem, alates

augustist). Istungil ei osanud kostja öelda, kui palju tal võlgu kokku on, viidates, et võttis hiljem

veel laenu. Kostja selgitas, et hetkel tal millestki enam võlgu maksta ei ole, sest kohtutäitur on

arved arestinud ning ta on töötu, elatub töövõimetoetusest, abielu on lahutatud.

Kuigi peale laenulepingu sõlmimist toimunud asjaolusid (st hilisemat töötuks jäämist) ei võta

kohus arvesse, pidi krediidiandja laenulepingu sõlmimisel hindama kostja senist maksekäitumist,

kulutusi ning võimet sissetulekut teenida.

Finantsinspektsioon on 02.10.2020 saatnud kõigile krediidiandjatele märgukirja krediidilepingust

tulenevate kohustuste restruktureerimise kohta, millega soovis juhtida tähelepanu olulistele

aspektidele ja nõuetele krediidilepingust tulenevate kohustuste restruktureerimisel. Selles on

selgitatud, et olulist rõhku tuleb panna restruktureerimismeetme elujõulisuse hindamisele ning et

restruktureerimismeetmete kohasusest sõltub ka vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine.

Seega isegi kui laenude refinantseerimisel võis olla maksejõuetuse vältimise soov, pidi

refinantseerimine olema elujõuline, realistlik. Olemasolevate laenude refinantseerimisel tuleb

samamoodi järgida vastustundliku laenamise põhimõtteid, sest kuigi igakuine laenumakse võib

tarbijale väheneda, hakatakse refinantseerimisel sisuliselt arvestama intresse ja viiviseid eelmiste

laenude tasumata intressidelt ja viivistelt. Samuti kaasnevad tarbijale uued lepingutasud ning

tarbija kaotab varasematest lepingutest tulenevate vastuväidete esitamise võimaluse. Suure

tõenäosusega võidi refinantseeritud laenude andmisel rikkuda vastutustundliku laenamise

põhimõtteid, sest laenu olid andnud mitmed krediidiandjad, korduvalt ja suures summades, mis

kokkuvõttes viis kostja faktiliselt laenuorjusesse.

Eeltoodut teades pidi krediidiandja aru saama, et kostja seniseid igakuiseid kulutusi ja nende

finantseerimisviisi arvestades ei päde hageja tehtud teoreetilised arvestused kostja

majandamiskulude ning üle jääva vaba raha kohta. Kohus leiab seega, et krediidiandja ei

hinnanud adekvaatselt kostja kulutusi, laenuvõtmisharjumusi ning võimet nende katteks

sissetulekut teenida ning rikkus seeläbi vastutustundliku laenamise kohustust.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

6. Põhivõla nõue

Hageja toob välja, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 2822,53 eurot. On tõendatud, et

laenuna maksti välja 11 820 eurot. Arvestades VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kõik tasutu laenu

katteks, on kostjal tagastamata laen summas 8997,47 eurot.

Kui laenulepingu lõpptähtaeg ei ole saabunud, tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tagasimaksed

uuesti määrata. Hageja viitab, et võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande (2019. a.) kohaselt

tuleb krediidiandjal tagasimaksed uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st

enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu

tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa ning jagab vähendatud põhiosa tagasimakseteks

vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel varasemalt kokkulepitud tingimustele (nt on lepingus

kokku lepitud, et krediit tuleb tagasi maksta ühe aasta jooksul kaheteistkümne võrdse

tagasimaksena). Käesoleval juhul sõlmiti leping 20.12.2021, lepingu periood oli 60 kuud.

Hageja on tagasimaksed uuesti määranud tagastamata laenusummale alates 20.12.2021 60

igakuise tagasimaksena (dtl 137).

Hageja palub välja mõista uuesti määratud tagasimaksete graafiku kohaselt sissenõutavaks

muutunud põhivõla ning ka edasiulatuvad tagasimaksed. Hageja esitas selleks alternatiivse,

tulevikku suunatud nõude, mille kohus menetlusse võttis.

Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on uue maksegraafiku kohaselt sissenõutavaks muutunud 1-

32 tagasimaksed, st kuni 25.08.2024 tagasimakseni (k.a), kokku summas 4798,65 eurot. Kohus

mõistab selle summa kostjalt välja VÕS § 396 lg 1, 108 lg 1 ja 4034 lg 7 kohaselt.

Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt, sest ka kohtuistungil kostja märkis, et tal ei ole

millestki tasuda (seejuures selgitas kohus kostjale nii võlanõustaja tasuta teenuse võimalust kui

ka pankrotiavalduse esitamisega seonduvat; kostja kumbagi võimalust kasutada ei soovinud).

Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista välja ka edasised maksed on TsMS § 369 alusel

põhjendatud ja rahuldab selle. Kohus mõistab kostjalt välja edasiulatuvad maksed kokku

summas 4198,82 eurot järgmiselt (viimase osamakse summa on võrreldes hageja koostatud

graafikuga 6 sendi võrra väiksem tingituna ülejäänud summade ümardamisest kahe kohani peale

koma vastavalt ümardamise reeglile, s.o 149,95783 ~ 149,96):

25.09.2024

149,96 eurot

25.10.2024

149,96 eurot

25.11.2024

149,96 eurot

27.12.2024

149,96 eurot

27.01.2025

149,96 eurot

25.02.2025

149,96 eurot

25.03.2025

149,96 eurot

25.04.2025

149,96 eurot

26.05.2025

149,96 eurot

25.06.2025

149,96 eurot

25.07.2025

149,96 eurot

25.08.2025

149,96 eurot

25.09.2025

149,96 eurot

27.10.2025

149,96 eurot

25.11.2025

149,96 eurot

29.12.2025

149,96 eurot

26.01.2026

149,96 eurot

25.02.2026

149,96 eurot

25.03.2026

149,96 eurot

27.04.2026

149,96 eurot

25.05.2026

149,96 eurot

25.06.2026

149,96 eurot

27.07.2026

149,96 eurot

25.08.2026

149,96 eurot

25.09.2026

149,96 eurot

26.10.2026

149,96 eurot

25.11.2026

149,96 eurot

28.12.2026

149,90 eurot

Algses hagis esitatud põhivõla nõue oli 10 613,45 eurot. Kohus rahuldas põhivõla nõude kokku

8997,47 euro ulatuses (sissenõutavaks muutunud 4798,65 + edasiulatuv 4198,82). Rahuldamata

jääb seega põhivõla nõue 1615,98 euro ulatuses (10 613,45 – 8997,47).

7. Intressinõue

Hageja toob välja, et lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 19,90%

tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Hageja nõuab intressi summas 774,93 ning

selgitab, et kostja jättis tasumata 25.08.2022 intressi makse summas 191,23 eurot, 26.09.2022

intressi makse summas 195,12 eurot, 25.10.2022 intressi makse summas 174,82, 25.11.2022

intressi makse summas 184,39 eurot ning 5 päeva eest kuni lepingu ülesütlemiseni lisandunud

intressi makse summas 29,37 eurot.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab intressi nõuda seadusjärgses

määras. Kuni 2023. a 1. jaanuarini (st ka nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal) oli

seadusjärgse intressi määr 0%. Seega jääb hageja intressinõue rahuldamata.

8. Haldustasu nõue

Hageja nõuab lepingust tulenevalt tasumata haldustasu 10,42 eurot.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbija VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

krediidiandjale muid tasusid ei võlgne. Sellest tulenevalt jääb haldustasu nõue rahuldamata.

9. Viivisenõue

Hageja nõuab hagiavalduses viivist alates 02.12.2022, määraga 19,90% võlgnetavalt summalt

aastas - 26.04.2024.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2981,59 eurot ning TsMS § 367

alusel alates 27.04.2024.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 19,90%

tagastamata krediidisummalt aastas.

Hagejal märgib 13.06.2024 menetlusdokumendis, et juhul, kui kohus leiab, et hageja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 kohases määras

arvates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda seaduse alusel

viivist seadusjärgses viivisemääras (analoogselt VÕS § 4034 lg 7, mille kohaselt lepingus kokku

lepitud intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga). Kohus on seisukohal, et hageja on

oma viivisenõuet 13.06.2024 menetlusdokumendis kitsendanud. Rahalise nõude summa

vähendamist või suurendamist ei loeta hagi muutmiseks.

Kohus rahuldab seega hageja viivisenõude, mõistes kostjalt välja viivise sissenõutavaks

muutunud põhivõlalt 4798,65 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud, milleks on riigilõiv 980

eurot ja lepingulise esindaja kulud 100 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekiri on

kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega 06.05.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele

vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja.

Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 16 498,25 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 980 eurot. Seega on

hagilt tasutud riigilõiv summas 980 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja tõendab lepingulise esindaja kulusid Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ

26.04.2024 arvega nr 9332, millest nähtub et õigusabi tasu on 81,97 eurot ja käibemaks on 18,03

eurot. Hageja on esitanud 26.04.2024 maksekorralduse, millest nähtub, et hageja on tasunud arve

nr 9332 summas 100 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava

käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane

või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti

andmetel on hageja käibemaksukohustuslane (https://apps.emta.ee/saqu/public/kmkrnr/query).

Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud kostjalt välja mõista ilma

käibemaksuta, s.o summas 81,97 eurot.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1061,97 eurot, millest 980 eurot on riigilõiv ja

81,97 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 8997,47 eurot ja viivise põhinõudelt 4798,65 eurot

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

seadusjärgses viivisemääras. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 9585,30 euro

ulatuses (8997,47 + arvestuslik viivis 1 aasta eest 587,83 eurot), mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast (16 498,25 eurot) 58,10%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja menetluskulud 58,10% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 41,90%

ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 58,10% hageja põhjendatud menetluskuludest

(1061,97 eurot), millele vastab summa 617,00 eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik