3-23-874/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

24. september 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-874

Haldusasi

Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla 23. jaanuari

2023. a käskkirja nr 6-3/33-1 ja 13. märtsi 2023. a

vaideotsuse nr 6-12/78-2 tühistamiseks, Viru Vangla

kohustamiseks muuta kaebaja iseloomustust ning

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21. mai 2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Matvejevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Sergei Matvejev

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. mai 2024. a

määrus muutmata osas, millega halduskohus jättis kaebuse muutmise taotluse rahuldamata,

tagastas kohustamis- ja hüvitamisnõude osas kaebuse ning jättis kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest tühistamisnõude esitamisel rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates, v.a osas, milles kaebaja jäi riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamata (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla tunnistas 23. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 6-3/33-1 kinnipeetava Sergei

Matvejevi süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 3 rikkumises, mis sätestab, et julgeoleku

tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule

kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist,

ja määras talle karistuseks noomituse. Nimelt nägi S. Matvejev 24. detsembril 2022 pealt

kaaskinnipeetavatevahelist kaklust, kuid ei teavitanud vanglat sündmusest, kuigi vastav kohustus

tuleneb talle ülal viidatud vangistusseaduse sättest.

2. Pärast distsiplinaarkaristuse käskkirja peale vaide esitamist ja selle rahuldamata jätmist 13. märtsi

2023. a vaideotsusega nr 6-12/78-2, esitas S. Matvejev Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud

kaebuse Viru Vangla 23. jaanuari 2023. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-3/33-1 ja

13. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 6-12/78-2 tühistamiseks. S. Matvejev palus kohustada Viru

Vanglat muutma eelnevalt nimetatud käskkirjaga seoses vastavas osas ka tema tingimisi enne

tähtaega vabastamise menetluse jaoks koostatud iseloomustust. Lisaks soovis ta hüvitist 200 000

eurot TÜ Nardanar eest ja 20 000 vanglalt rikutud iseloomustuse eest. Ühtlasi taotles S. Matvejev

enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

3. Halduskohus jättis kaebuse käiguta nii 5. septembril 2023 kui ka 16. veebruaril 2024. Mõlemal

korral kaebuse nõuete täpsustamiseks. Ühtlasi palus halduskohus selgitada TÜ Nardanariga seoses

esitatud hüvitamisnõude asjaolusid.

4. Kaebaja esitas 19. märtsil 2024 halduskohtule pöördumise, milles taotles, et talle hüvitataks

kahju summas 3 000 000 eurot seoses alusetult vabaduse võtmisega alates 18. maist 2012 ja 3 000

000 eurot iga lapse eest (kaks last), kes anti 2011. aastal lapsendamiseks Rootsi pärast seda, kui

saadi teada, et kaebaja vangistustähtaeg asjas nr 1-10-15779 on 10 aastat.

5. Tartu Halduskohus jättis 21. mai 2024. a määrusega S. Matvejevi taotluse kaebuse muutmiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning tagastas kohustamis- ja hüvitamiskaebuse (resolutsiooni p 2).

Ühtlasi jättis halduskohus rahuldamata S. Matvejevi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks tühistamisnõude esitamisel (resolutsiooni p 4). Halduskohus esitas määruses

järgnevad põhjendused.

5.1. Halduskohus tagastas nõude TÜ Nardanarile 200 000 euro hüvitamiseks halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39

nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused

takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus andis kaebajale küll võimaluse kahju hüvitamise

nõudega seonduvat selgitada ja täpsustada, kuid kaebaja ei kõrvaldanud puudusi ning seetõttu ei ole

nimetatud nõue menetletav.

5.2. Kaebuse, mis puudutas Viru Vangla kohustamist muuta kaebaja suhtes tingimisi enne tähtaega

vabastamise menetluse raames koostatud iseloomustust osas, mis kajastab kehtivat

distsiplinaarkaristust (distsiplinaarkäskkiri nr 6-3/33-1) ja kaebaja nõuet, et Viru Vangla hüvitaks

talle tekitatud kahju selle eest, et iseloomustuses kajastati distsiplinaarkäskkirja nr 6-3/33-1,

tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Halduskohtu hinnangul ei saa kaebaja eraldiseisvalt vaidlustada tema kohta tingimisi ennetähtaegse

vabastamise menetluse jaoks koostatud vanglapoolset iseloomustust, kuna sellel ei ole väljaspool

seda menetlust iseseisvat tähendust. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustus ei tekita

eraldiseisvalt kaebajale õigusi ega pane talle kohustusi. Kaebajal ei ole õigust nõuda seetõttu

iseloomustuses kajastatud andmete muutmist või talle sobiliku teabega uue iseloomustuse

koostamist halduskohtumenetluses. Vangla koostab iseloomustuse konkreetselt ennetähtaegse

vabastamise menetluse raames ning kui isik tunneb, et tema kohta koostatud iseloomustus ja selle

koostamise käigus tehtud toimingud andmete töötlemisel on olnud ebatäpsed ja mitte kooskõlas

justiitsministri 12. augusti 2010. a määruses nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega

vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ ettenähtud nõuetega, saab ta asjakohased

vastuväited esitada ennetähtaegse vabastamise menetluses (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17.

detsembri 2014. a määrus asjas nr 3-14-51003, p 13 ja 11. juuni 2019. a määrus asjas nr 3-19-599, p

7). Kaebajal oli võimalus esitada vastuväited iseloomustusele tingimisi enne tähtaega vabastamise

menetluses ning kui kaebaja ei nõustunud tema suhtes tehtud kohtumäärusega, oli tal õigus seda

määruskaebusega vaidlustada. Sel viisil on kaebajal võimalik ära hoida ka talle võimaliku kahju

tekitamist.

5.3. Halduskohus kontrollis kaebaja vabastamise põhjendatust riigilõivu tasumisest vabastamisel

tühistamiskaebuse esitamisel Viru Vangla 23. jaanuari 2023. a distsiplinaarkaristuse määramise

käskkiri nr 6-3/33-1 ja 13. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 6-12/78-2 peale. Kuigi halduskohus leidis,

et majanduslikud eeldused kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest on täidetud, ei ole

kaebusel piisavalt eduväljavaateid, et kaebaja menetlusabi taotlust rahuldada. Vaidlusaluse

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga karistati kaebajat VangS § 67 p 3 süülise rikkumise

eest noomitusega, kuna ta ei teavitanud vanglaametnikke tema osakonnas 24. detsembril 2022

toimunud kahe kinnipeetava vahelisest kaklusest. VangS § 67 p 3 kohaselt on kinnipeetav

julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule

kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist.

Kaebaja nägi pealt kahe kinnipeetava vahel toimunud kaklust, mis on salvestatud ka

valvekaameraga. Kaebaja ei ole eitanud, et ta nägi rikkumist, aga ei teavitanud sellest

vanglaametnikke. Ka kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja väitnud, et ta ei ole rikkumist toime

pannud. Halduskohtu hinnangul puudus tulenevalt haldusasja materjalidest poolte vahel vaidlus

selle üle, et kaebaja jättis vanglateenistuse ametnikud teavitamata kahe kinnipeetava vahel 24.

detsembril 2022 K4 osakonnas toimunud kaklusest. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei soovinud antud

olukorras olla pealekaebaja. Kaebaja vastutust ei välista kaebaja arvamus, et kaklusest teavitamine

ei olnud vajalik, sest kaklus lõppes kaaskinnipeetavate hüüde peale, ega väited selle kohta, et

kaebajat diskrimineeriti distsiplinaarkaristuse määramisel. Asjaolu, et väidetavalt teised kaklust

pealt näinud kinnipeetavad ei saanud distsiplinaarkorras karistada, ei tähenda, et kaebaja VangS §

67 p 3 rikkumist toime ei pannud. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt on distsiplinaarkaristuse ajendiks

olnud tegu kaebajale etteheidetav ja ei nähtu, et vangla oleks distsiplinaarmenetluse läbiviimisel

teinud vigu, mis tingiksid vaidlusaluse käskkirja tühistamise, ning asjaolusid arvestades ei teki

kahtlusi selles, et noomitus on proportsionaalne toime pandud rikkumisega, ei pidanud halduskohus

kaebuse eduväljavaateid suureks.

5.4. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu

hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul

oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks

esialgse kaebuse esitamise ajal. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 12. novembri 2019. a otsuses

asjas nr 3-16-1573 (p 32), et kaebuse muutmise otstarbekuse üle otsustamisel on halduskohtul lai

kaalutlusruum. Halduskohus leidis, et uutel alustel esitatud hüvitamisnõuded, mida kaebaja soovib

kaebusele lisada, ei ole praegusel juhul hõlmatud tema esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga.

Käesolevas asjas on kaebuse eesmärk anda hinnang Viru Vangla 23. jaanuari 2023. a

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja õiguspärasusele, sealjuures hinnata, kas kaebaja on

vaidlusaluses käskkirjas etteheidetud distsiplinaarsüüteo toime pannud ning kas kaebajale on

õiguspäraselt määratud distsiplinaarkaristuseks noomitus. Praeguses asjas täiendavate kahju

hüvitamise nõuete esitamine alusel, et kaebajalt on alusetult vabadus võetud ning tema lapsed on

lapsendamiseks antud Rootsi, ei saa olla otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks. Tegemist on

uute asjaoludega seonduvate kahju hüvitamise nõuetega, mis ei seondu algselt kohtule esitatud

nõuetega. Kaebaja ei ole ka ise ära näidanud, et kaebuse muutmine oleks kaebuse eesmärgi

saavutamiseks otstarbekas. Eeltoodud põhjusel jättis halduskohus kaebaja taotluse kaebuse

muutmiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. S. Matvejev esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21. mai 2024. a

määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale. Määruskaebuse kohaselt on kaebajalt alusetult vabadus

võetud. Kriminaalasja toimikust nr 1-10-15779 varastati Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-41-12.

Selle otsusega vabastati kaebaja karistuse kandmisest 18. mail 2012. Kaebaja ei ole kohustatud

maksma kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Hoopis vangla on kohustatud talle tasuma 40

miljonit eurot varguse ja Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-41-12 mittetäitmise eest. Asjaga seotud isikuid

tuleks kaebajalt alusetult vabaduse võtmise tõttu karistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on põhjalikult

selgitanud, miks kaebuse muutmine ei ole lubatud ning miks kaebaja esitatud kohustamis- ja kahju

hüvitamise nõue tuleb tagastada. Ühtlasi on õige ka halduskohtu järeldus, et kaebaja vabastamine

riigilõivu tasumise kohustusest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja vaideotsuse peale

tühistamiskaebuse esitamisel ei ole põhjendatud kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu.

Määruskaebus ei sisalda mitte ühtegi asjakohast põhjendust selle kohta, miks halduskohtu määrus

tuleks tühistada ning kaebust menetleda kaebaja soovitud viisil.

8. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 21. mai 2024. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)