2-23-12012/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-12012

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. september 2024

Tsiviilasja nr

2-23-12012

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi S.S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagi hind

14 080 eurot 83 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479; asukoht A. Weizenberi 20, 10150, Tallinn; e-

post

Kostja: S.S. (isikukood XXX; elukoht, XXX; e-post

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista S.S.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja Bigbank AS-i ja S.S. vahel 26.

märtsil 2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-20006804 tulenev

võlgnevus 14 205 eurot 5 senti, sealhulgas põhivõlg 8117 eurot 54 senti, intress 615

eurot 5 senti, käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5437

eurot 46 senti ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot.

3. Mõista S.S.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis 19,4% aastas

põhivõlgnevuselt (8117 eurot 54 senti) alates 25. septembrist 2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud S.S. kanda.

5. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

6. Mõista kostjalt S.S.-ilt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulude

katteks välja 1248 eurot, millest 910 eurot riigilõiv ja 338 eurot hageja õigusabikulud.

7. Mõista S.S.-ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivis tasumata

menetluskulude summalt (1248 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Tsiviilasi nr 2-23-12012

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229

AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. OÜ Aktiva Finance Group (hageja) esitas 23. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse

S.S.-ilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja täiendas hagiavalduse 2. novembril 2023.

Hageja palus mõista kostjalt välja kostja ja Bigbank AS-i vahel 26. märtsil 2020 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-20006804 tuleneva võlgnevuse 12 506 eurot 3 senti

(sealhulgas põhivõlg 8117 eurot 54 senti, intress 615 eurot 5 senti, 23. augusti 2023. a seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 3723 eurot 44 senti ja võla sissenõudmiskulu 50 eurot). Hageja

palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult osaliselt põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega

osaliselt rahuldada.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

Tsiviilasi nr 2-23-12012

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte

toimetatud 29. juunil 2024. Lisaks on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue edastatud kostjale

tema e-posti aadressidele ja xxx 5. detsembril 2023. Kohus on kohustanud kostjat kohtule

kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul

õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile vastanud.

4. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja Bigbank AS-i vahel 26. märtsil 2020

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-20006804, mille alusel sai kostja laenu 8750 eurot

intressimääraga 19,4% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 60 kuu

jooksul. Kostja laenu tagastamise kohustuse rikkumise tõttu ütles laenuandja lepingu üles 12.

aprillil 2021. Laenuandja loovutas 4. juulil 2022 nõude hagejale.

5. Kohus selgitab, et tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes

tarbijakrediidilepinguga.

Tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata

sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18;

RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja

seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks

mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib (vt nt RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-21-13098, p 13).

6. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Märtsis 2020. a oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 20,61% (vt Eesti

Panga kodulehelt , seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldamiseks olema krediidikulukuse määr

vähemalt 61,83% aastas. Kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr oli lepingu kohaselt

21,54% aastas. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole leping VÕS 4062 lg 1 alusel tühine.

7. Järgmisena kontrollib kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 800 eurot ning väljaminekuks 0 eurot.

Laenuandja on analüüsinud kostja pangakonto väljavõtte ja on saanud teada, et kostja palk on

800 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud (sh minimaalsed majapidamiskulud 250

eurot), koos laenu osamaksega 230 eurot 35 senti, tuludest maha ning arvestas, et kostjale jääb

raha reservi vähemalt 319 eurot 65 senti (800–250–230,35). Eeltoodust tulenevalt võis

laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.

Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistreid, kostjal lepingu sõlmimise ajal aktiivsed

maksehäired puudusid.

Hageja on esitanud kostja pangakonto väljavõtte nelja kuu kohta, millest nähtub töötasu 800

eurot (neto). Kostja pangakontost muid laenutagasimakseid laenu väljastamise hetkel ei nähtu.

Laenuandja arvestas mõistliku kuluga majapidamisele. Seega ei ole laenuandja kohtu hinnangul

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

8. Laenuandja on enne lepingu ülesütlemist 16. veebruari 2021. a hoiatusega andnud kostjale

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 5. märtsini 2021. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud

ütles laenuandja lepingu üles 12. aprillil 2021. Seega on laenuandja lepingu VÕS § 416 lg-s 1

sätestatud korda järgides üles öelnud. Hageja on kostjat nõude loovutamisest teavitanud. Kostja

Tsiviilasi nr 2-23-12012

on tagastanud laenu osaliselt, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata

põhivõlgnevus VÕS § 401 lg 1, § 402 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel summas 8117 eurot 54 senti.

Selles osas tuleb hagi rahuldada.

9. Lisaks põhinõudele, nõuab hageja intressi ja viivist samas määras, s.o 19,4% aastas,

väljamõistmist.

Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS

§ 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka

VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. See tähendab, et kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid,

st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega

põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette

tarbijakrediidilepingus intressimäärana (RKTKo 14.01.2009. a, nr 3-2-1-120-08, p 12).

Lepingust tulenev viivise kokkulepe on VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimus. Lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse

ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust (VÕS § 42 lg 3 p 5). VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada ebamõistlikuks sellist

hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja §

113 lg 1 kolmanda lause alusel nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis on

tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet

pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel

tühiseks.

Tarbijakrediidilepingus kokku lepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406 lg 1

järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohtinud ületada lepingu sõlmimise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus

kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja

intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule

kohalduvates sätetes (VÕS § 4062 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud

tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir.

Kohus juba leidis eespool, et lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 20,61%. Seega ei ületanud kokkulepitud intressimäär 19,40%

aastas kolmekordset keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra ning kokkulepitud intressimäär on lubatav.

Praegusel juhul on lepingus kokku lepitud, et nii intress, kui ka viivis on 19,40% aastas.

Kuivõrd lepingujärgne intressimäär on suurem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

intressimäär, kohaldub VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada lepingus ette

nähtud intressimääras, s.o 19,40% aastas.

Hageja intressi ja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kohus

mõistab viivise kooskõlas TsMS §-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga.

10. Hageja taotleb sissenõudmiskulu 50 eurot väljamõistmist. Hageja sissenõudmiskuludeks on

tasuliste kirjade saatmine järgmiselt: 1. novembril 2022 kulu 25 eurot, 20. novembril 2022 kulu

5 eurot, 18. jaanuaril 2023 kulu 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

Tsiviilasi nr 2-23-12012

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

Kohus selgitab, et sätte tarbijakaitselist iseloomu arvestades tuleks "meeldetuletuskirja" mõista

kitsendavalt. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule

meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta. Kuna mõistes sisaldub sõna "kiri", ei saa

meeldetuletuskirjaks pidada nt telefonikõnes edastatud teadet. Meeldetuletuskirja võib saata

posti teel, aga ka nt e-posti või SMS-iga. Meeldetuletuskirjaks ei loeta võlgnevuse märkimist

või võlgnevuse meeldetuletamist järgmise kuu arvel (vt Varul, P. jt (koost). Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016. § 1132, p 5. a).

Kuivõrd muude kuludena on hagiavalduses märgitud peamiselt telefonikõnedega seotud kulud,

mis ei lähe VÕS § 1132 järgsete meeldetuletuskirjade alla, tuleb hageja nõue sissenõudmiskulu

osas rahuldada vaid osaliselt, s.o summas 35 eurot.

11. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses.

Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskulude 1248 eurot, s.o riigilõivu 910 eurot ning

õigusabikulu 338 eurot, väljamõistmist. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele

vastuväiteid esitanud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS

§ 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on riigilõiv põhjendatud

kulu.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses

esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.

Kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (RKTKm 06.05.2015. a, nr 3-2-1-4-15,

p 14). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi on põhjendatud ja vajalik. Kohus peab esindaja

tunnitasu suurust 169 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks.

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest

Tsiviilasi nr 2-23-12012

kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik