2-23-11086/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. september 2024.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-11086

Tsiviilasi

Corigeer OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

19347,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Corigeer OÜ, registrikood:10840267, asukoht Maakri

36, Tallinn; lepinguline esindaja: Anatoli Orlovski, e-post: xxx

Kostja: X, isikukood xxxxxxxxxxxx, aadress xxx, e-post: xxx

Asja läbivaatamine

Korraldav istung 09.09.2024, Tallinn, osales hageja esindaja

Anatoli Orlovski

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt X hageja Corigeer OÜ kasuks võlgnevus 5441,16 eurot.

3. Jätta hageja menetluskulud 28 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 72 %

hageja kanda. Kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude suurust nende

puudumise tõttu.

4. Välja mõista kostjalt X hageja Corigeer OÜ kasuks menetluskuluna 350 eurot.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud, hageja nõue

OÜ Elegants (kostja on ainuomanik ja juhatuse liige) kasutas alates 16.02.2010.a. äriruumide

lepingu alusel ruumi (pindalaga 37 m2) aadressil Õismäe tee 107a Tallinn.

Seoses äriruumide omaniku vahetamisega sõlmisid 31.12.2014.a. hageja ja OÜ Elegants ja OÜ

Elegants O & I „Kokkuleppe“, milles oli viidatud järgmine: 16.02.2010.a. sõlmisid Järveotsa

Keskus OÜ (registrikood 11146575) ja Üürnik I äriruumide üürilepingu, mille alusel Üürnik I

kasutab Tallinnas, Õismäe tee 107 A asuva hoone I korrusel paiknevat äriruumi ligikaudse

pindalaga 37 m2 (edaspidi nimetatud Leping); Järveotsa Keskus OÜ ja Üürileandja vahel

07.11.2014.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu alusel on Lepingujärgseks uueks üürileandjaks

OÜ Corigeer (Üürileandja); Üürnik I soovib Lepingust temale tulenevad kõik õigused ja

kohustused üle anda Üürnikule II. Seega olid kõik üürniku õigused ja kohustused üleantud OÜ-le

Elegants.

Kuna OÜ Elegants (kostja on ainuomanik ja juhatuse liige) ei suutnud täita oma rahalisi

kohustusi, sõlmiti 18.02.2020.a. „Kolmepoolene kokkulepe“, milles oli sätestatud:



Üürnik Elegants O&I OÜ loovutab kehtiva Üürilepingu, sõlmitud 16.02.2010.a

Tallinnas, X´le seisuga 18.02.2020.a koos kõigi kohustuste ja õigustega,



Üürnik X võtab kohustuse likvideerida Elegants O&I OÜ poolne võlgnevus summas 4

275,33 vastavalt Üürileandja poolt koostatavale maksegraafikule võrdsetes osades

hiljemalt 18.05.2020.



Alates 18.02.2020 koostatakse kõik lepingujärgsed arved X nimele, kes garanteerib kõigi

lepingujärgsete maksete tasumise ja kohustub vastava teatise saamisel võlgnevuse tasuma

arvel näidatud kuupäevaks.



Arvete maksetähtaja ületamisel 10 päeva, on Üürileandjal õigus koheselt Üürileping

lõpetada.

Kostja allkirjastas 22.07.2020 digitaalselt. „Kokkuleppe võlgnevuse likvideerimiseks“, mis on

selle aja seisuga kokku 5441,16 eurot.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlga 19 347,49 eurot ning menetluskulud.

Kostja hagile ei ole hagile vastanud, korraldavale istungil ei ilmunud.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal

algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

410 tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale

ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise

edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja

arutamise edasi. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 3 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava ja ka

põhjendava osa. Kohus märgib otsuses kirjeldava osa ning õigusliku põhjenduse ning

menetluskulude sisulise analüüsi.

Kuna kostja hagile ei vastanud, on ta omaks võetud järgmised faktilised asjaolud:



16.02.2010 sõlmisid Järveotsa Keskus OÜ (registrikood 11146575) ja OÜ Elegants

äriruumide lepingu alusel ruumi (pindalaga 37 m2) aadressil Õismäe tee 107 a Tallinn;



Seoses äriruumide omaniku vahetamisega sõlmisid 31.12.2014.a. hageja ja OÜ Elegants

ja OÜ Elegants O & I „Kokkuleppe“ Järveotsa Keskus OÜ ja Üürileandja vahel

07.11.2014.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu alusel on Lepingujärgseks uueks

üürileandjaks OÜ Corigeer.



18.02.2020.a. sõlmiti „Kolmepoolene kokkulepe“, milles oli sätestatud, et Üürnik

Elegants O&I OÜ loovutab kehtiva Üürilepingu sõlmitud 16.02.2010.a Tallinnas X´le

seisuga 18.02.2020.a koos kõigi kohustuste ja õigustega.



Üürnik X võtab kohustuse likvideerida Elegants O&I OÜ poolne võlgnevus summas 4

275,33 vastavalt Üürileandja poolt koostatavale maksegraafikule võrdsetes osades

hiljemalt 18.05.2020.



Alates 18.02.2020 koostatakse kõik lepingujärgsed arved X nimele, kes garanteerib

kõigi lepingujärgsete maksete tasumise ja kohustub vastava teatise saamisel võlgnevuse

tasuma arvel näidatud kuupäevaks.



Arvete maksetähtaja ületamisel 10 päeva, on Üürileandjal õigus koheselt Üürileping

lõpetada.



22.07.2020.a. allkirjastas kostja digitaalselt „Kokkuleppe võlgnevuse likvideerimiseks“

summas 5441,16 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 30 lg 1 järgi

leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev

kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Kohustuse

rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.

Kohustus tuleb täita VÕS 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lg 2

sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav

lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei

tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja, lg 3 sätestab, et kui kohustuse

täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik

kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist

või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja

olemust, lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui

kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

Hageja soovib kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 19347,49 eurot, mis tekkis seoses

sellega, et kostja jätkas üürnikuna ruumide kasutamist Õismäe tee 107a ning hageja esitas

talle arveid ruumide kasutamise eest.

Kuna hageja on esile toonund, et kostja on 22.07.2020.a. allkirjastanud ning kinnitanud, et

„Kokkuleppe võlgnevuse likvideerimiseks“ alusel tasub X (kostja) kokku 5441,16 eurot

ning on väitnud, et kostja ei ole ka seda summat hagejale tasunud ning kostja pole

vastuväiteid esitanud, siis on hagiavaldus selles ulatuses toodud asjaoludel õiguslikult

põhjendatud. Kostja on rikkunud viidatud võlatunnistusest tulenevat kohustust VÕS § 100

mõttes. Hagejal on õigus nõuda kostjalt võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmist ja hagi

kuulub kooskõlas VÕS 8 lg 2, § 30 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kostja vastu

summas 5441,16 eurot rahuldamisele.

Hageja on soovinud kostjalt saada kokku 19347,49 eurot. Kohus ei tuleta tõendistest hageja

väiteid ja nõude asjaolusid Kohus küsis hagejalt nõude täpsustusi ning märkis, et hagi

asjaoludest ei ole võimalik aru saada, mida pidi kostja hagejale tasuma arvete alusel ehk mis

kohustused olid kostjal, millised konkreetsed kohustused jättis täitmata, millise perioodi eest

ja millises summas jäi kostja hagejale võlgu, mida pidi kostja väidetud graafiku järgi

maksma, millal oli maksete tähtaeg. Kohus märkis, et ebaselge on, millest koosneb nõue

19347,49 €: kas kolmepoolsest kokkuleppest ja 22.07.2020 graafikujärgsetest maksetest

kokku või ei (dtl 47, vt istungi protokoll 06.06.2024, dtl 75). Nimetatud asjaolud tuli hagejal

esile tuua, mida hageja ei ole teinud. Seega ei ole hagiavaldus ja selle täpsustused nendes

toodud asjaoludega ülejäänud osas 13906,33 eurot (19347,49-5441,16) õiguslikult

põhjendatud VÕS § 76 lg 1, 2, § 82, 100 järgi: ehk et mis kohustused olid kostjal, millal tuli

kohustused täita, millal hageja ülejäänud nõue muutus sissenõutavaks ja milles rikkumine

seisnes, et nõuda kostjalt ülejäänud 13906,33 euro tasumist. Hagi ülejäänud 13906,33 euro

(19347,49-5441,16) nõudes jääb kostja vastu rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas

hagi summas 5441,16 eurot ning jättis rahuldamata 13906,33 euro osas, siis hagi rahuldamise

ulatuseks on 28 %, mistõttu jätab kohus menetluskulud 28 % ulatuses kostja kanda ja 72 %

ulatuses hageja kanda.

Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist hagejalt taotlenud ning tsiviilasja materjalidest

ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega jääb kostja menetluskulude

rahaline suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 1050 eurot ja õigusabikulud summas 380

eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud riigilõiv summas 1050 eurot. Kohtule esitatud

menetluskulude nimekirja kohaselt (dtl 46) on hageja esindaja toiminguteks: hagiavalduse

koostamine ja esitamine kohtusse 2,5 t x 80,00 eurot = 200,00 eurot; hagiavalduse

täienduse koostamine ja esitamine kohtusse 1,0 t x 80,00 eurot = 80,00 eurot;

ettevalmistamine eelistungiks 0,5t x 80,00 eurot = 40,00 eurot; Osalemine eelistungis

06.06.2024.a. 0,5 t x 80,00 eurot = 40,00 eurot; osalemine istungis 09.09.2024.a. 0,4 t x

80,00 eurot = 20.00 eurot. Kokku: 380,00 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja kinnitab, et

kõik kulud on kantud seoses tsivilasja nr.2-23-11085 menetlemisega.

Hageja esindaja on käesolevas menetluses esitanud 03.08.24 hagiavalduse, 27.02.24

hagiavalduse täienduse, osalenud kohtuistungil (06.06.24 al 10.08-10.21), esitanud

hagiavalduse täienduse 26.07.24, osalenud kohtuistungil (09.09.24 al 14.05-14.15), esitanud

menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas

(üürilepingust/võlatunnistusest tulenev võlavaidlus), ei tugine suurele hulgale tõenditele

(üürileping, kolmepoolne kokkulepe, võlatunnistus, maksete graafik), kohtuistungil kostja

puudumise tõttu ei toimunud sisulist arutelu, kostja ei ole hagile esitanud ühtegi vastuväidet

ja ühtlasi on hagi asjaolude ebaselguse tõttu kohus korduvalt kohustanud hageja esindajat

esitama hagi täpsustused, mida hageja ei teinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

põhjendatud ja vajalikud hageja esindaja kulud käesolevas menetluses on kokku 200 eurot

(2,5*80; hagi esitamine, menetluskulude nimekirja esitamine 2h, istungiteks

ettevalmistamine/osalemine 0,5h).

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid kokku 1250 eurot,

millest 1050 eurot riigilõiv ning 200 eurot õigusabikulud. Kuivõrd hagi rahuldati 28%

ulatuses ning kostjal on kohustus hüvitada hageja menetluskulud 28% ulatuses, peab kohus

põhjendatuks hageja eelnimetatud menetluskulude väljamõistmist kostjalt 28% ulatuses, s.o

summas 350 eurot.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mai Grauberg

Kohtunik