2-23-15199/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-15199

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2024, Narva

Tsiviilasja number

2-23-15199

Tsiviilasi

V H hagi Shumas Ehitus OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

13365,14 eurot

Läbivaatamise viis

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: V H (IK XXX, elukoht XXX,)

Hageja lepinguline esindaja: Ants Kuningas (e-post:

XXX)

Kostja: Shumas Ehitus OÜ (RK 16292097, asukoht

XXX, e-post: XXX)

Kostja seaduslik esindaja:

Ivan Shumskiy

(IK XXX)

RESOLUTSIOON

1. Mõista Shumas Ehitus OÜ-lt V H kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi

01.05.2023 – 11.07.2023 eest summas 3300 eurot (neto) ja hüvitis kasutamata

puhkuse eest summas 2516,17 eurot (neto).

2. Mõista Shumas Ehitus OÜ-lt V H kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel

summas 7548,97eurot (neto).

3. Töötasult ja hüvitistelt on vajalik kinni pidada ja tasuda seaduses ettenähtud

maksud vastavalt õigusaktides ettenähtud korrale.

4. Jätta menetluskulud Shumas Ehitus OÜ kanda. Kohus määrab menetluskulud

rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude rahaliselt

kindlaks määramise määruse jõustumisest kuni täitmiseni maksta viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 / 4

2-23-15199

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja seisukohad

1. Hageja ja kostja sõlmisid 02.01.2023 töölepingu 01/01/2023 määramata ajaks. Hageja

pidi tööle asuma 09.01.2023. Hageja asus kostja juures tööle ventilatsiooni

paigaldajana. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja netotasu on 10 eurot tunnis.

Kostja pidi töötasu maksma töötamisele järgneva kuu 10 – 20 kuupäeval. Maist 2023

suunas kostja, kui C AE alltöövõtja, hageja tööle Paide Piimakombinaadi objektile

ventilatsioonitöid teostama. Ehitusobjektil pidas kõigi alltöövõtjate osas töötajate tööaja

arvestust peatöövõtja C AE AS. Hageja töötas viidatud objektil paaris koos O Y.

2. Hageja töötas 2023 aasta mais 263 tundi, mille eest kohustus tööandja töötajale tasuma

(263X10 eurot /tunnis) 2630 eurot netotasuna. Põhjusel, et 2023 mai kuu tööaja norm

oli 176 tundi, kuid töötaja töötas 263 tundi, töötas töötaja 87 tundi üle normtundide,

saamata nende eest hüvitusena vaba aega. Tööandja on nimetatud juhul kohustatud

ületunnid hüvitama 1,5 kordselt rahas. Seega peab hageja saama 87 ületunni eest

hüvitust kokku 435 eurot. Töötajal oli õigus mai kuu töötundide eest saada 2630 eurot ja

ületundide eest täiendavat rahalist hüvitust 435 eurot, seega moodustas hageja töötasu

2023 mai kuus netotasuna 3065 eurot. Kostja maksis hagejale 12.06.2023 1000 eurot ja

21.06.2023 1000 eurot. Välja on maksmata 1065 eurot.

3. 2023 aasta juuni kuus töötas hageja 226 tundi. Juunis 2023 oli riiklik tööajafond 168

tundi, töötaja tegi 58 ületundi. Hageja pidi saama juuni tundide eest 2260 eurot ja

ületundide eest 290 eurot. Kokku 2550 eurot netotasuna. 14.07.2023 maksis kostja

1015 eurot. Saamata on 1535 eurot netotasu.

4. Juulis töötas hageja 70 tundi s.t hageja töötasu suurus on 700 eurot neto. 11.07.2023

peatas hageja töökohustuste täitmise TLS § 19 p 6 ja VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel

õiguskaitsevahendina, sest tööandja esindaja ei olnud rohketes lubadustest hoolimata

töötajale võlgnetavat töötasu mai kuu eest välja maksnud. Juuli töötasu ei ole kostja

välja maksnud.

5. Kokku on hageja saamata jäänud töötasu nõue 3300 eurot neto.

6.

23.10.2023 ütles hageja kostjaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

alates 24.10.2023. Hageja nõuab erakorralisest ülesütlemisest tulenevalt kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses hüvitist, kokku 7548,97 eurot.

7. Hagejal on õigus ka kasutamata puhkuse hüvitisele. Töötaja töölepingu kehtivuse

perioodiks on 09.01.2023 kuni 23.10.2023. Töötajal on õigus saada iga kalendrikuu

2 / 4

2-23-15199

kohta 2,33 tasustatud korralise puhkuse päeva. Hagejal on õigus saada 21,3 päeva

puhkust. Puhkuse hüvitis on 2610,67 eurot (neto).

Kostja seisukoht

8. Kostja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemisest oleks pidanud 30

päeva ette teatama. Kostja kandis kahju, kuna hageja päeva pealt töötamise lõpetas.

Hageja oli tööl joobes ja rikkus süstemaatiliselt lepingutingimusi. Kostja ei ole

keeldunud võlgnevuste maksmisest, ta on palunud mõistlikku aega, et seda teha.

9. Kostja on esitanud töötasu ülevaate.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et V H hagiavaldus tuleb rahuldada.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 02.01.2023 tööleping

(dtl 8).

12. 23.10.2023 ütles hageja kostjaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

alates 24.10.2023 (dtl 29, dtl 31), kuna kostja ei maksnud hagejale töötasu. Hageja

nõuab erakorralisest ülesütlemisest tulenevalt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

hüvitist, kokku 7548,97 eurot (neto).

13. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamise nõude esitanud, mistõttu on töötaja töölepingu ülesütlemine TLS §

91 lg 1 lg 2 p 2 alusel alates 24.10.2023 kehtiv. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja

ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud,

maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse 7. peatükis sätestatut. Kohus või

töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise

asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate

hüvitiste ja toetuste võrra. Kostja on viidanud asjaolule, et hageja on tööl viibinud

alkoholijoobes ja hageja lahkumine tekitas kostjale kahju. Samas ei ole need väited

tõendatud ja ei haaku ka hageja ja kostja sõnumivahetusega, kus ei ole nimetatud

asjaoludele tähelepanu juhitud (dtl 22, tõlge dtl 23). Kostja ei ole vaidlustanud hageja

hüvitise arvestusi, seega lähtub kohus neist. Seega leiab kohus, et hagejale tuleb TLS §

100 lg 4 alusel välja mõista hüvitis summas 7548,97 eurot (neto).

14. TLS § 84 muutuvad töölepingu lõppemisel kõik töösuhtest tulenevad nõuded

sissenõutavaks. Hageja väidab, et talle ei ole makstud kogu töötasu perioodi 01.05.2023

– 11.07.2023 eest. Kostjal on välja maksmata 3300 eurot neto. Kostja ei ole esitanud

tõendeid tööaja arvestuse osas ega ka välja makstud töötasu osas, seega saab kohus

lähtuda hageja esitatud tõenditest. Hageja tööaja arvestus on tõendatud peatöövõtja

poolt (dtl 15 – 16), töötasu osas on kokkulepe töölepingus (dtl 8) ja väljamaksete osas

on tõendiks töötaja panga väljavõtted (dtl 19 jj). Kostja esitatud töötasu arvestus (dtl 58)

on vastuolus nii töötasu arvestuse kui ka tõenditega väljamaksete kohta ja on tööandja

enda koostatud, seega lähtub kohus hageja esitatud tõenditest ja jätab kostja tõendi

arvestamata (TsMS § 238). Seega leiab kohus, et kostja peab hagejale välja maksma

3300 eurot (neto) saamata jäänud töötasu perioodi 01.05.2023 – 11.07.2023 eest.

15. TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja palub välja mõista hüvitis

kasutamata puhkuse eest (21,3 päeva) summas 2516,17 eurot. Kostja ei ole selles osas

3 / 4

2-23-15199

esitanud vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja kasuks tuleb välja mõista 2516,17 eurot

(neto) suurune hüvitis kasutamata puhkuse eest.

MENETLUSKULUD

16. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §

162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõistis hageja kasuks välja hüvitise ja

saamata jäänud töötasu ja puhkuse hüvitise, siis jätab kohus menetluskulud kostja

kanda.

17. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse

jõustumist.

(digitaalallkiri)

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik

4 / 4