2-23-16496/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista T Lilt Julianus Inkasso OÜ kasuks kostja ja LHV Finance AS vahel 02.03.2021 Välja mõista T Lilt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 478 eurot eurot
Legislator headnote
AI generated2-23-16496/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista T Lilt Julianus Inkasso OÜ kasuks kostja ja LHV Finance AS vahel 02.03.2021 Välja mõista T Lilt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 478 eurot eurot
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.09.2024, Rakvere
Tsiviilasja number
2-23-16496
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi T L vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
365,02 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: Julianus Inkasso OÜ, registrikood: 10686553,
asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn, Harju maakond
Hageja lepinguline esindaja: Cärolin Markus, e-posti aadress:
jurist@julianus.ee
Kostja: T L, isikukood xxxx, elukoht: xxxx
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista T Lilt Julianus Inkasso OÜ kasuks kostja ja LHV Finance AS vahel 02.03.2021
järelmaksulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 203,68 eurot, kuutasu 10,74 eurot,
lepingutasu 4,96 eurot, intressivõlgnevus 39,60 eurot, võlamenetlustasu 10 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus lepingu kehtivuse ajal seisuga 28.12.2022 2,46 eurot,
sissenõudmiskulu 30 eurot, peale lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud
viivisevõlgnevus 30 eurot, edasiulatuv viivis alates 22.11.2023 0,04% päevas põhinõudelt 229,38
eurolt kuni põhivõlgnevuse 229,38 euro tasumiseni.
3. Jätta menetluskulud T Li kanda.
4. Välja mõista T Lilt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 478 eurot eurot
ning menetluskuludelt 478 eurot eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest
alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest
teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning
kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohtuotsuse põhjendused
Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-16496 Julianus Inkasso OÜ hagi T L vastu
võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte
toimetatud 20.03.2024 Ametlike Teadaannete kaudu, kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so
03.04.2024 hagile vastust esitanud.
Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule teatanud, et kostja elukoha aadressiks on xxxx, mis on näidatud
kostja rahvastikuregistrijärgseks elukoha aadressiks. Tsiviilasjades nr 2-23-119293 ja nr 2-23-
119364 on tuvastatud, et kostja eeltoodud aadressil ei ela. xxxx puuduvad kostja elu- või
viibimiskoha (sh kontaktandmete) kohta andmed.
Töötamise registri väljavõttest nähtuvalt töötab kostja xxxx AS-is (asukoht: xxxx, e-posti aadress:
xxxx) millest tulenevalt tuleb käesolev tagaseljaotsus kostjale kätte toimetada tööandja vahendusel.
Alates 02.09.2024 on rahvastikuregistri andmetel kostja lisaadressiks märgitud xxxx.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,
kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt
tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma
majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või
laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1
p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse
sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s
94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud
intressimäär (VÕS § 113 lg 1). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada
hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest
kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla
summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et
pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt
tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta:
sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava
tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5
eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja LHV Finance AS vahel 02.03.2021 järelmaksulepingu nr
xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 203,68 eurot, kuutasu 10,74 eurot, lepingutasu 4,96 eurot,
intressivõlgnevus 39,60 eurot,
võlamenetlustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud
viivisevõlgnevus lepingu kehtivuse ajal seisuga 28.12.2022 2,46 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot;
peale lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 30 eurot, edasiulatuv viivis
alates 22.11.2023 0,04% päevas põhinõudelt 229,38 eurolt kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni.
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud
ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: kostja
ja LHV Finance AS vahel 02.03.2021 järelmaksulepingu nr 3583524 alusel tekkinud põhivõlgnevus
203,68 eurot, kuutasu 10,74 eurot, lepingutasu 4,96 eurot, intressivõlgnevus 39,60 eurot,
võlamenetlustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus lepingu kehtivuse ajal seisuga
28.12.2022 2,46 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot; peale lepingu ülesütlemist sissenõutavaks
muutunud viivisevõlgnevus 30 eurot, edasiulatuv viivis alates 22.11.2023 0,04% päevas põhinõudelt
229,38 eurolt kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,
kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja
palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 478 eurot (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 140
eurot, õigusabikulud 338 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus
mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 478 eurot.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud
taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline
suurus kindlaks määrati.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits
Kohtunik