Legislator Case Law & Legislation
2-23-16496/12 AI generated

2-23-16496/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-23-16496/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista T Lilt Julianus Inkasso OÜ kasuks kostja ja LHV Finance AS vahel 02.03.2021 Välja mõista T Lilt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 478 eurot eurot

Legislator headnote

AI generated

2-23-16496/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista T Lilt Julianus Inkasso OÜ kasuks kostja ja LHV Finance AS vahel 02.03.2021 Välja mõista T Lilt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 478 eurot eurot

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-16496

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi T L vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

365,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Julianus Inkasso OÜ, registrikood: 10686553,

asukoht: Toompuiestee 35, Tallinn, Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Cärolin Markus, e-posti aadress:

jurist@julianus.ee

Kostja: T L, isikukood xxxx, elukoht: xxxx

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T Lilt Julianus Inkasso OÜ kasuks kostja ja LHV Finance AS vahel 02.03.2021

järelmaksulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 203,68 eurot, kuutasu 10,74 eurot,

lepingutasu 4,96 eurot, intressivõlgnevus 39,60 eurot, võlamenetlustasu 10 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus lepingu kehtivuse ajal seisuga 28.12.2022 2,46 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot, peale lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 30 eurot, edasiulatuv viivis alates 22.11.2023 0,04% päevas põhinõudelt 229,38

eurolt kuni põhivõlgnevuse 229,38 euro tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud T Li kanda.

4. Välja mõista T Lilt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 478 eurot eurot

ning menetluskuludelt 478 eurot eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-16496 Julianus Inkasso OÜ hagi T L vastu

võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

toimetatud 20.03.2024 Ametlike Teadaannete kaudu, kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so

03.04.2024 hagile vastust esitanud.

Politsei- ja Piirivalveamet on kohtule teatanud, et kostja elukoha aadressiks on xxxx, mis on näidatud

kostja rahvastikuregistrijärgseks elukoha aadressiks. Tsiviilasjades nr 2-23-119293 ja nr 2-23-

119364 on tuvastatud, et kostja eeltoodud aadressil ei ela. xxxx puuduvad kostja elu- või

viibimiskoha (sh kontaktandmete) kohta andmed.

Töötamise registri väljavõttest nähtuvalt töötab kostja xxxx AS-is (asukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx) millest tulenevalt tuleb käesolev tagaseljaotsus kostjale kätte toimetada tööandja vahendusel.

Alates 02.09.2024 on rahvastikuregistri andmetel kostja lisaadressiks märgitud xxxx.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1

p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär (VÕS § 113 lg 1). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest

kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et

pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta:

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja LHV Finance AS vahel 02.03.2021 järelmaksulepingu nr

xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 203,68 eurot, kuutasu 10,74 eurot, lepingutasu 4,96 eurot,

intressivõlgnevus 39,60 eurot,

võlamenetlustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus lepingu kehtivuse ajal seisuga 28.12.2022 2,46 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot;

peale lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 30 eurot, edasiulatuv viivis

alates 22.11.2023 0,04% päevas põhinõudelt 229,38 eurolt kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud

ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja järgmised nõuded: kostja

ja LHV Finance AS vahel 02.03.2021 järelmaksulepingu nr 3583524 alusel tekkinud põhivõlgnevus

203,68 eurot, kuutasu 10,74 eurot, lepingutasu 4,96 eurot, intressivõlgnevus 39,60 eurot,

võlamenetlustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus lepingu kehtivuse ajal seisuga

28.12.2022 2,46 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot; peale lepingu ülesütlemist sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 30 eurot, edasiulatuv viivis alates 22.11.2023 0,04% päevas põhinõudelt

229,38 eurolt kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja

palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 478 eurot (sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 140

eurot, õigusabikulud 338 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 478 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik