2-23-146910/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-146910

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi G. L. vastu

põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2366,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline

esindaja

Sigrid

Rahkema,

e-post jurist@julianus.ee

Kostja G. L. (isikukood xxxx), elukoht xxxx; e-post

xxxx

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista G. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 449,37 eurot,

intressid 58,45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised kuni hagi esitamiseni

(25.01.2024) 3,29 eurot.

3. Mõista G. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja edasiulatuv viivis alates

26.01.2024 sissenõutavaks muutunud põhinõudelt (449,37 eurot) kuni selle kohase

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskuludest 24% kostja kanda ja 76% hageja kanda.

5. Mõista G. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 146,40

eurot (käibemaksuta).

6. G. L.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt (146,40 eurot) tasuda Aktiva

Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 21.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse G. L.lt (kostja) 2186,72 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

08.01.2024 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 25.01.2024 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõla

1856,80 eurot, intressid 123,90 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised 133,72 eurot, jooksva viivise alates 26.01.2024 kuni põhinõude jäägi (233,52 eurot)

täieliku tasumiseni määraga 15,90% aastas ja alates 26.01.2024 kuni põhinõude jäägi

(1623,28 eurot) täieliku tasumiseni määraga 11,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I AS ja kostja 04.01.2021 järelmaksulepingu nr xxxx (leping

1) ja 21.06.2022 järelmaksulepingu nr xxxx (leping 2), mille alusel sai kostja kauba

järelmaksuga. Kostja kohustus laenu tasuma lepingutes kokku lepitud maksegraafikute alusel

48 osamaksega lepingu 1 puhul perioodi 15.02.2021–15.01.2025 jooksul ja lepingu nr 2 puhul

perioodi 15.08.2022–15.07.2026 jooksul. Lepingu 1 kohaselt oli krediidi kulukuse määr

32,61% aastas ja intressimäär 15,9% aastas. Lepingu 2 kohaselt on krediidi kulukuse määr

22,87% aastas ja intressimäär 11,9% aastas.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja kostjale 06.06.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.06.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. I AS loovutas 30.06.2023 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 30.06.2023 kirjaga.

Lepingu 1 alusel sai kostja kauba maksumusega 370,98 eurot. Kostjalt on laekunud põhiosa

katteks 137,46 eurot, seega on tasumata põhiosa 233,52 eurot. Lepingu 2 alusel soetas kostja

kauba maksumusega 1761,99 eurot. Kostjalt on laekunud põhiosa katteks 138,71 eurot, seega

on tasumata põhiosa 1623,28 eurot. Seega on põhivõlg kokku 1856,80 eurot.

Lepingu 1 puhul on kostjal intressivõlgnevus alates 26. osamaksest, s.o 15.03.2023 kuni

ülesütlemisele eelnenud 29. osamakseni 15.06.2023 kokku 18,96 eurot

(4,68+4,99+4,66+4,63). Lepingu 2 puhul on kostjal intressivõlgnevus alates 8. osamaksest, s.o

15.03.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 11. osamakseni 15.06.2023 kokku 104,94 eurot

(25,18+27,36+26,02+ +26,38). Kostja ei ole intressi tasunud. Kostjal on intressivõlgnevus

kokku 123,90 eurot.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale meeldetuletusi saatnud. Lepingu 1

alusel nõuab hageja kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 30 euro ulatuses, mis on kujunenud

järgmiselt: 03.07.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 02.08.2023 teise tasulise kirja

saatmine 5 eurot, 21.08.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Lepingu 2 alusel nõuab hageja kostjalt sissenõudekulude hüvitamist 50 euro ulatuses, mis on

kujunenud järgmiselt: 03.07.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 07.08.2023 teise

tasulise kirja saatmine 5 eurot, 25.08.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud

makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

Muud makseviivitusest tingitud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule

tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Lepingu 1 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 233,52 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 28.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.01.2024

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 15,9% aastas ehk

0,04% päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

Lepingu 2 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1623,28 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 28.06.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.01.2024

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 11,9% aastas ehk

0,03% päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 133,72 eurot

(21,56+112,16).

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 26.01.2024

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta

moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 233,52 eurot × 15,9% aastas = 37,13 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 26.01.2024

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta

moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 1623,28 eurot × 11,9% aastas = 193,17 eurot.

3. Kohus kohustas hagejat 26.02.2024 määruse ja 20.03.2024 kirjaga kõrvaldama

osundatud puudused.

4. Hageja korrigeeris 18.03.2024 ja 20.03.2024 hagi täiendustega hagi nõudeid,

muuhulgas nõuab hageja parandatud hagiavalduse kohaselt intresse 65,62 eurot.

5. Kohus võttis tsiviilasja hageja algse nõude menetlusse 09.04.2024 määrusega

hagihinnaga 2424,72 eurot.

6. Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte

17.04.2024 kättetoimetamise portaali (KÄPO) kaudu. Kostja ei vastanud hagile kohtu

määratud tähtajaks. 7. Kohus lõpetas 05.08.2024 määrusega menetluse intressinõude 58,28

eurot osas. Menetlus jätkub põhivõlgnevuse 1856,80 eurot, intressi 65,62 eurot,

sissenõudmiskulude 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 133,72 eurot ja edasiulatuvate

viiviste osas. Kohus märkis, et hagejal on võimalik selgitada kostja krediidivõimelisuse

hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikat. Kohus lisas, et kuna tõenäoliselt on

kostjale laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb hagejal

täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.

8. Hageja esitas 15.08.2024 täiendava seisukoha, milles jääb hagis esitatu juurde, ja

kompromissiettepaneku.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Hageja nõuab vastavalt hagiavalduse täpsustusele kostjalt põhivõlgnevust 1856,80

eurot, intressi 65,62 eurot, sissenõudmiskulusid 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid

133,72 eurot ja edasiulatuvaid viiviseid lepingus kokkulepitud intressimääras, s.o lepingu nr

xxxx puhul alates 26.01.2024 kuni põhinõude 233,52 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses

määras 15,9% aastas ning lepingu nr xxxx puhul alates 26.01.2024 kuni põhinõude 1623,28

eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 11,9% aastas.

10. Kohus tuvastas, et I AS ja kostja sõlmisid 04.01.2021 järelmaksulepingu nr xxxx

(leping 1) ja 21.06.2022 järelmaksulepingu nr xxxx (leping 2), mille alusel sai kostja kauba

järelmaksuga. Kostja kohustus laenu tasuma lepingutes kokku lepitud maksegraafikute alusel

48 osamaksega lepingu 1 puhul perioodi 15.02.2021–15.01.2025 jooksul ja lepingu nr 2 puhul

perioodi 15.08.2022–15.07.2026 jooksul. Lepingud on mõlema poole poolt digitaalselt

allkirjastatud. Lepingu 1 alusel sai kostja kauba maksumusega 370,98 eurot. Kostjalt on

hagiavalduse kohaselt laekunud lepingu 1 puhul põhiosa katteks 137,46 eurot. Lepingu 2

alusel soetas kostja kauba maksumusega 1761,99 eurot. Kostja tasus hageja väitel põhiosa

katteks 138,71 eurot, seega on hagiavalduse kohaselt tasumata põhiosa 1623,28 eurot. Sellest

tulenevalt nõuab hageja põhivõlga kokku 1856,80 eurot.

11. Nõude üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega,

mis edastati kostjale postiga (dtl 48).

12. I AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS

§ 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas

kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

13. Kohus tuvastas, et 04.01.2021 seisuga oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr 20,09%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 60,27%. 21.06.2022

seisuga olid vastavad määrad 16,95% ja 50,85%. Lepingu 1 puhul oli krediidi kulukuse määr

32,61% aastas ja lepingu 2 puhul 22,87% aastas. Praegusel juhul ei ületa laenude krediidi

kulukuse määr VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub

asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa

Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20–23).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13).

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1

leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks,

ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla.

Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud,

et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta

nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55).

Tarbijal on küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS)

§ 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo

31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

•

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

•

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

•

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

•

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja

pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad

asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb

vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

15. Kohus on hagejale selgitanud, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub,

et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused

ning neid asjaolusid tõendada.

16. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest järeldub, et laenu andmise otsustamise

käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laen ei vastanud kostja

finantsolukorrale.

16.1.

Hagiavalduse

kohaselt

tegi

algne

võlausaldaja

päringud

maksehäireregistritesse. Samas on hageja kohtule esitanud vaid taust.ee väljatrüki

24.01.2024 seisuga, mis ilmselgelt ei ole I AS poolt lepingute sõlmimisel kogutud

teave. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid laenuandja poolt päringute tegemise

kohta. Hagimaterjalidest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostja arvelduskonto

väljavõtet, mille põhjal oleks võimalik tuvastada kostja varaline seisund ning

regulaarse sissetuleku suurus (KAVS § 49 lg 1 p 1). Krediidiandjal tuleb KAVS § 49 lg

3 alusel tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel 1) arvesse võtta, millised on tarbija

sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud

füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused

ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija

töölepingu või muu lepingu vormist, 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades

tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud

tingimusi ja 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide

ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse

sissetuleku suuruse arvutamisel.

Laenuandja on kostja sissetulekute ja kohustuste hindamisel tuginenud üksnes kostja enda

poolt laenutaotlustesse märgitud teabele. Kostja on märkinud lepingu 1 puhul laenutaotluses

oma sissetuleku suuruseks 450 eurot ja kohustusteks 100 eurot, lepingu 2 puhul aga vastavalt

3000 eurot ja 13,16 eurot. Laenuandja ei selgitanud välja, milline on kostja sissetuleku allikas

ja kas tegemist on regulaarse sissetulekuga. Samuti ei ole krediidiandja kontrollinud kostja

igakuiste kohustuste ja majapidamiskulude suurust ja sisu. Laenutaotlusel ei ole isegi sellist

lahtrit, kuhu laenutaotleja saaks märkida oma igakuised majapidamiskulud. Laenutaotluses

märgitud andmed ei ole piisavad, et selgitada välja tarbija tegelikud sissetulekud ja

kohustused ning sissetulekute regulaarsus.

16.2.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei järginud VÕS §

4034 lg 2 esimeses lauses nõutavat hoolsust. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida

ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7

kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Võlasuhtele kohalduv intressimäär

avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Seadusjärgne

intressimäär alates lepingute 1 ja 2 alusel laenu väljastamisest kuni 31.12.2022 oli 0. Alates

01.01.2023 on intressimäär 2,5% aastas. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse

regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2). Lepingutes kokkulepitud

intressimäär on seadusjärgsest suurem, vastavalt 15,9% ja 11,9% aastas. Hageja saab seega

nõuda kostjalt põhivõla tasumist ning VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi alates laenu

väljastamisest.

18. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu

laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab

intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva

viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise

eest; vt RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).

19. Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kui suure summa krediidiandja kostjale laenas

ning kui suure summa on kostja lepingute 1 ja 2 järgi tagasi maksnud. Samuti see, kas ja

millal on pooltevaheline laenuleping üles öeldud. Laenusumma oli lepingu 1 puhul 370,98

eurot ning lepingu 2 puhul 1761,99 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu saab ta nõuda kostjalt vaid seadusjärgset

intressi, mis 2021. ja 2022. aastal oli 0 ning 2023. aastal 2,5%.

20. Hageja on välja toonud, et kostjalt on laekunud lepingu 1 puhul põhiosa katteks 137,46

eurot ning lepingu 2 puhul 138,71 eurot. Samas on kostja tasunud ka lepingutasu 19 eurot

lepingu kohta ja intressi ning on lepingu 1 puhul võlgnevuses alates 26. osamaksest ning

lepingu 2 puhul alates 8. osamaksest. Lepingu 1 alusel on kostja intressi tasunud järelikult

175,67 eurot ja lepingu 2 alusel 228,20 eurot, st tagasimakseid on lepingu 1 puhul tehtud

kokku 313,13 eurot (137,46+175,67) ning lepingu 2 puhul 366,91 eurot (138,71+228,20).

21. Lepingu 1 alusel pidi kostja tasuma perioodi 01.01.2023 kuni 27.06.2023 eest intressi

määraga 2,5%. Intressiarvestuse aluseks olevad tehted on järgmised:

1)

24. osamakse perioodi 01.01.2023 kuni 15.01.2023 eest: 252,1 × 2,5% ÷ 365 × 15

päeva = 0,26 eurot;

2)

25. osamakse perioodi 16.01.2023 kuni 15.02.2023 eest: 244,46 × 2,5% ÷ 365 × 31

päeva = 0,52 eurot;

3)

26. osamakse perioodi 16.02.2023 kuni 15.03.2023 eest: 236,65 × 2,5% ÷ 365 × 28

päeva = 0,45 eurot;

4)

27. osamakse perioodi 16.03.2023 kuni 15.04.2023 eest: 228,17 × 2,5% ÷ 365 × 31

päeva = 0,48 eurot;

5)

28. osamakse perioodi 16.04.2023 kuni 15.05.2023 eest: 220 × 2,5% ÷ 365 × 30 päeva

= 0,45 eurot;

6)

29. osamakse perioodi 16.05.2023 kuni 15.06.2023 eest: 211,5 × 2,5% ÷ 365 × 31

päeva = 0,45 eurot;

7)

16.06.2023 kuni ülesütlemisavalduseni 27.06.2023 eest: 202,97 × 2,5% ÷ 365 × 12

päeva = 0,17 eurot.

Kokku 2,78 eurot.

Lepingu 2 alusel pidi kostja tasuma perioodi 01.01.2023 kuni 27.06.2023 intressi määraga

2,5%. Intressiarvestuse aluseks olevad tehted on järgmised:

1)

6. osamakse perioodi 01.01.2023 kuni 15.01.2023 eest: 1676,42 × 2,5% ÷ 365 × 15

päeva = 1,72 eurot;

2)

7. osamakse perioodi 16.01.2023 kuni 15.02.2023 eest: 1650,08 × 2,5% ÷ 365 × 31

päeva = 3,5 eurot

3)

8. osamakse perioodi 16.02.2023 kuni 15.03.2023 eest: 1623,28 × 2,5% ÷ 365 × 28

päeva = 3,11 eurot

4)

9. osamakse perioodi 16.03.2023 kuni 15.04.2023 eest: 1593,33 × 2,5% ÷ 365 × 31

päeva = 3,38 eurot;

5)

10. osamakse perioodi 16.04.2023 kuni 15.05.2023 eest: 1565,56 × 2,5% ÷ 365 × 30

päeva = 3,22 eurot;

6)

11. osamakse perioodi 16.05.2023 kuni 15.06.2023 eest: 1536,45 × 2,5% ÷ 365 × 31

päeva = 3,26 eurot;

7)

Kuni ülesütlemiseni perioodi 16.06.2023 kuni 27.06.2023 eest: 1507,7 × 2,5% ÷ 365 ×

12 päeva = 1,24 eurot. Kokku 19,43 eurot.

Lepingu 1 alusel tasutud summa 313,13 eurot tuleb lugeda 310,35 euro ulatuses põhiosa

katteks ja 2,78 euro ulatuses intressi katteks, st põhiosa jääkmaksumus on 60,63 eurot

(370,98–310,35). Lepingu 2 alusel tasutud summa 366,91 eurot tuleb lugeda 347,48 euro

ulatuses põhiosa katteks ja 19,43 euro ulatuses intressi katteks, st põhiosa jääkmaksumus on

1414,51 eurot (1761,99– 347,48).

22. Hageja esitas kostjale lepingute 1 ja 2 ülesütlemisavalduse 27.06.2023 (dtl 47). Selleks

ajahetkeks ei olnud kostja eelnevalt märgitut arvestades kummagi lepingu maksete tasumisega

võlgnevuses. Seega ei olnud lepingute punktist 9 tulenev ülesütlemise esmane eeldus täidetud

(poolte kokkulepe ülesütlemise kohta järgib VÕS § 416 lg-s 1 sätestatut). Arvestades, et

kostja maksed tuleb lugeda põhiosa ja seadusjärgse intressi katteks, ei olnud kostja

27.06.2023 seisuga lepingut rikkunud. Kui kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud, siis ei

saa selle täitmist nõuda ega selle jaoks täiendavat tähtaega anda (RKTKo 30.09.2015, nr 3-2-

1-85-15, p 14). Seega ei olnud 27.06.2023 krediidiandjal alust lepinguid üles öelda,

ülesütlemise materiaalne eeldus oli täitmata ning lepingud kehtivad.

23. Kostja on kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivituses lepingu 1 puhul osamaksetega nr

43 (osaliselt) kuni 44 ning lepingu 2 puhul osamaksetega 14 (osaliselt) kuni 26. Hageja nõude

sissenõutavaks muutunud osa kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu 1 puhul 17,76 eurot,

sh põhiosa 17,28 eurot ja intressid 0,48 eurot (43. osamakse 5,72 euro ulatuses [11,83 –

(319,24 – 313,13)] + 44. osamakse 12,04 eurot = 17,76; 5,46 + 11,82 = 17,28; 17,76 – 17,28 =

0,48) ning lepingu 2 puhul 490,06 eurot, sh põhiosa 432,09 ja intressid 57,97 eurot (14.

osamakse 25,78 euro ulatuses [35,1 – (376,23 – 366,91)] + osamaksed 15–26 kokku 464,18

eurot = 489,96; 20,85 + 31,57 + 31,33 + 32,62 + 32,43 + 32,99 + 34,94 + 34,15 + 35,4 +

35,35 + 36,57 + 36,58 + 37,21= 431,99; 489,96 – 431,99 = 57,97).

Lepingu 1 osamaksed 43–44 seadusjärgse intressiga:

osamakse tähtaeg

põhiosa

intress

15.08.2024

11,57

0,257479

15.09.2024

11,82

0,216502

Lepingu 2 osamaksed 14–26 seadusjärgse intressiga:

osamakse tähtaeg

põhiosa

intress

15.09.2023

30,27

4,8262

15.10.2023

31,57

4,7253

15.11.2023

31,33

4,620067

15.12.2023

32,62

4,515633

15.01.2024

32,43

4,682331

15.02.2024

32,99

4,83615

15.03.2024

34,94

4,712438

15.04.2024

34,15

4,581413

15.05.2024

35,4

4,45335

15.06.2024

35,35

4,3206

15.07.2024

36,57

4,071703

15.08.2024

36,58

3,82585

15.09.2024

37,21

3,696296

24. Eelnevast tulenevalt on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kokku 449,37 eurot

ja intressid 58,45 eurot. Kohus saab kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse ja intressid vastavas

ulatuses. Põhivõla nõue jääb rahuldamata 1407,43 euro ulatuses (1856,80 – 449,37) ja

intressinõue 7,17 euro ulatuses (65,62 – 58,45).

25. Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 teise lausega hõlmatud intress ja muud

krediidiga seotud tasud (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu ja muu sarnane).

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud

krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr

218-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p

11).

26. Hageja nõuab kostjalt 80 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2

alusel saab võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist. Kuivõrd

praegusel juhul ei ole lepingut kehtivalt üles öeldud, ei ole hageja esitatud sissenõudekulude

nõudel alust ning vastavas osas jääb hagi rahuldamata.

27. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates 28.06.2023 kuni põhinõude

tasumiseni vastavalt lepingutes ettenähtud intressimääradele.

27.1.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415

lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS

§ 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

27.2.

Praegusel juhul on lepinguga ette nähtud seadusejärgsest viivisemäärast

kõrgem intressimäär, kuid intressi puhul kohaldub seadusjärgne määr. Seega tuleb ka

viivise puhul lähtuda seadusjärgsest määrast. Hageja nõuab viivist alates 28.06.2023,

kuid sel ajal ei olnud kostja veel maksetega viivituses. Lepingu 1 puhul on kostja

viivituses alates 15.08.2024 osamaksest (43. osamakse osaliselt) ja lepingu 2 puhul

alates 15.09.2023 osamaksest (14. osamakse osaliselt). Seega saab hageja lepingu 1

puhul nõuda viivist alates 16.08.2024 ning lepingu 2 puhul alates 16.09.2023.

27.3.

Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest oli viivisemäär 01.07.2023 kuni

31.12.2023 12% aastas (4% + 8% = 12%) ja 01.01.2024 kuni hagi esitamiseni

25.01.2024 12,5% aastas

(4,5% + 8% = 12,5%). Kohus arvestab välja sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise

seisuga, s.o kuni 25.01.2024. Kuivõrd lepingu 1 alusel ei saanud hagi esitamise seisuga viivist

nõuda, arvestab kohus välja vaid lepingu 2 puhul. Viivisearvestuse aluseks olevad tehted on

järgmised (leping 2):

1) 16.09.2023–15.10.2023: 20,85 × 12% ÷ 365 × 30 päeva = 0,21 eurot;

2) 16.10.2023–15.11.2023: 52,42 ×12% ÷ 365 × 31 päeva = 0,53 eurot;

3) 16.11.2023–15.12.2023: 83,75 × 12% ÷ 365 × 30 päeva = 0,83 eurot;

4) 16.12.2023–31.12.2023: 116,37 × 12% ÷ 365 × 16 päeva = 0,61 eurot;

5) 01.01.2024–15.01.2024: 116,37 × 12,5% ÷ 365 × 15 päeva = 0,60 eurot;

6) 6) 16.01.2024–25.01.2024: 148,8 × 12,5% ÷ 365 × 10 päeva = 0,51 eurot.

27.4. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista hagi esitamise

(25.01.2024) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3,29 eurot (0,21 + 0,53 + 0,83 + 0,61 +

0,61 + 0,51). Kohus jätab rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõude 130,43 euro

ulatuses (133,72 – 3,29).

28. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja lepingujärgse põhivõla 449,37 eurot,

intressi 58,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise (kuni hagi esitamiseni, so kuni

25.01.2024) 3,29 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt (449,37 eurot) alates 26.01.2024 kuni selle

kohase tasumiseni. Muus osas jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

29.1.

Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus

täpselt välja arvutatav.

29.2.

Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest

rahuldas kohus ligikaudu 24% (511,11 ÷ 2136,14 eurot × 100% = 23,93%). Seega

jäävad menetluskulud 24% ulatuses kostja kanda ning 76% ulatuses hageja kanda

(100% – 24% = 76%).

30. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

31. Hageja 25.01.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks

riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot, kokku

527 eurot. Kostja menetluses ei osalenud, seega ei ole tal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid tekkinud.

31.1.

Käesoleva tsiviilasja hagihind on 2366,44 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja

lisa 1 järgi kuulus kuni 2500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 350 eurot.

Tasutud riigilõiv 350 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

31.2.

TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus

või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul

lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning

määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Nimetatud sättest tulenevalt ei

saa hageja ka hagi rahuldamise korral nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab

nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro suuruse menetluskulude hüvitise maksmist (§

4842 teine lause). Seega on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot

põhjendatud ja vajalik.

31.3.

Hageja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 507 eurot (3 tundi

tunnitasuga 169 eurot). Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele

vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele

vajadusel lisandub käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul

ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu

(RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).

Kohus leiab, et hageja esindaja märgitud teenustasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb

käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades praeguse tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud

tunnitasu suurus kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja

tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse

standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on

põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120 eurot.

Praegusel juhul on tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja

lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist

ning hagiavalduse koostamist. Kostja hagile ei vastanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud

ajakulu hagimenetluses osalemisel 2 tundi, mis vastab ka menetluses esitatud dokumentide ja

nende lisade mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja

põhjendatud õigusabikulu kokku 260 eurot (2 tundi × 120 eurot + 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kulu).

31.4.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 350 +

260 = 610 eurot. Kuivõrd hageja menetluskuludest jääb kostja kanda 24%, mõistab

kohus kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 610 × 24% = 146,4 eurot.

32. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

33. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark kohtunik