2-23-5038/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

23.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5038

Kohtuasi

C.I hagi X.D vastu elatise muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.06.2024. a määrus

(kompromissi kinnitamine ja menetluse

lõpetamine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Hageja C.I (isikukood XXX), lepinguline

esindaja I.V

Kostja X.D (isikukood XXX), seaduslik esindaja

W.Q

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.06.2024. a määrus muutmata.

2. Jätta C.I määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määrukaebuse menetlemise kulud C.I kanda. X.D-l ei ole

määruskaebemenetluses kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.I (hageja) esitas 31.03.2023 Harju Maakohtule hagi X.D (kostja) vastu elatise

muutmiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

2-23-5038

3. Maakohus arutas pooltega 20.06.2024 toimunud kohtuistungil võimalusi lahendada asi

kompromissiga. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus kinnitas 21.06.2024. a määrusega kohtuistungil sõlmitud kompromissi

ning lõpetas tsiviilasja nr 2-23-5038 menetluse. Kompromissi kinnitamisega muutis

maakohus 15.06.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-128533 kinnitatud kompromissi

tingimusi selliselt, et hageja kohustub alates 01.07.2025 tasuma kostja seadusliku esindaja

(lapse ema) arvelduskontole igakuiselt lapse lasteaiakulude ning lasteaiaga seotud lisakulude

katteks 45 eurot. Samuti lepiti kompromissiga kokku, et hageja tasub ise kostja

asenduslasteaia kulud ajal, kui laps viibib vastavalt suhtluskorrale hageja juures.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ning teha asjas uue lahendi, millega määratakse elatise suuruseks 0 eurot kuus alates

31.03.2023 kuni tsiviilasjas nr 2-21-17044 maakohtu 09.01.2023. a määrusega

kindlaksmääratud suhtluskorra lõpuni. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5.1. Määruskaebuse väidete kohaselt kinnitas maakohus kompromissi meelevaldselt ilma

poolte tahteavaldusteta. Hageja ei nõustunud kohtumääruses nimetatud kompromissi

tingimustega. Maakohtu määrus oli üllatuslik, sest kohtusaalis ei sõlmitud mingit

kompromissi. Hageja ei ole ühestki hagis toodud nõudest loobunud. Hageja soovib jääda oma

esialgse nõude juurde. Kuna lapsel on vahelduv elukoht, siis tuleks määrata elatise suuruseks

0 eurot kuus. Hageja soovib muuta algset kompromissi, mille kinnitamise ajal võeti aluseks

eeldus, et laps elab peamiselt ema juures. Alates 09.01.2023 kehtestatud suhtlemiskorrast on

elatisenõude aluseks olevad asjaolud muutunud.

5.2. Kohus ei saa omal algatusel kohtuotsust kompromissiga asendada. Pooled võivad küll

lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissiga, kuid kohus ei saa pooli selleks kohustada

ega sõlmida kompromissi nende asemel. Kompromissi mittesõlmimist kinnitab see, et asjas

puudub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 p 7 kohaselt nõutav

menetlustoimingu protokoll, millesse tuli märkida ka kompromiss. Rikutud on istungi

protokollimise nõuet.

5.3. Määruskaebuse väidete kohaselt ei uurinud maakohus pooltelt ning pooled ka ei

kinnitanud, kas asja lahendamine kompromissiga on üldse võimalik. Ka vastuses hagile ei

märkinud kostja, kas tema arvates on võimalik asi kompromissiga lahendada. Pooled ei

sõlminud ka istungil kompromissi, mistõttu ei saanud maakohus sellel alusel menetlust

lõpetada.

5.4. Isegi kui oletada, et pooled sõlmisid 21.06.2024. a määruses toodud sisuga kompromissi,

ei oleks see mõistlikult sisustatav ega vastaks hageja vajadustele. Kohtumäärusest ei selgu,

kas hagejal tuleb kehtiva kohtulahendi alusel tasuda järgnevalt 2024. a juulikuu eest elatist

täissummas või mitte. Kuna lapse ema on asunud kehtestatud suhtluskorda eirates nõudma

elatist täitemenetluse teel, ei annaks väidetav kompromiss hagejale mingit õiguskaitset.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja kuulas menetlusosaliste seisukohad seoses

määruskaebusega ära 05.08.2024 toimunud istungil.

2-23-5038

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.

9. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus ei saanud kompromissi

sõlmimiseks poolte tahteavaldusi. 20.06.2024 istungi protokolli kohaselt tegi maakohus

pooltele ettepaneku jõuda asjas kokkuleppele (dtl 310). Kompromissi sõlmimist arutati

20.06.2024 toimunud istungil helisalvestise kohaselt alates 23-ndast minutist. Istungi

protokollist on tuvastatav, et maakohus arutas pooltega kompromissi tingimusi ning hageja

tegi omapoolseid ettepanekuid kompromissi tingimuste sõnastamiseks (dtl 310). Kompromissi

arutamise käigus küsis maakohus korduvalt hageja seisukohti ja nõusolekut kompromissile.

Kompromissi teksti kujunemine on helisalvestiselt jälgitav. Istungi protokollist nähtub, et

hageja osales kompromissi teksti arutamisel (dtl 310-311) ning maakohtu küsimise peale, kas

kompromissi tekst on nähtav, vastas hageja: „On küll, jah“. Samuti küsis maakohus, kas

kompromissi tekst vastab poolte tegelikule tahtele ning hageja vastas „Hetkel küll. Jah“

(helisalvestisel on need kinnitused 01.37 minutil). Seega ei saa nõustuda ka hageja

seisukohaga, et maakohus kinnitas kompromissi meelevaldselt ilma pooltega seda arutamata.

10. Põhjendatud ei ole etteheide, et maakohus rikkus menetlustoimingu protokollimise

nõudeid ja jättis kompromissi teksti protokolli kandmata. TsMS § 55 järgi kohtuistungi või

muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist saab tõendada üksnes

protokollile tuginedes.

Hageja ei esitanud TsMS § 53 lg 2 kohast taotlust protokolli parandamiseks, seega lähtub

kolleegium sellest, et prokoll kajastab istungil toimunut õigesti. Siiski märgib kolleegium, et

helisalvestise 56.54 minutil on kuulda, kuidas pooled arutavad kompromissi teksti ja seda,

millise summa ulatuses hageja oleks nõus tulevikus elatist maksma. Kompromissi tekst kanti

hiljem protokolli ja see vastab kompromissi kinnitamise määrusele.

11. Kolleegium selgitab kompromissi tühistamise kohta järgmist. TsMS § 430 lg 8 kohaselt

on kompromissist taganemise võimalused piiratud. Hageja ei saa kompromissi kinnitamise

määrust vaidlustada, sest kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 järgi vaidlustada üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Üksnes asjaolu, et hageja mõtles pärast istungit ümber ning leidis, et

kompromiss talle sellisel kujul ei sobi, ei saa olla kompromissi tühistamise aluseks.

Nõustuda ei saa hageja etteheitega, et kompromissi kinnitav kohtumäärus jätab ebaselgeks,

kui palju ja millise aja eest elatist tasuda tuleb ning kas elatist tuleb maksta 2024. a juulikuu

eest täissummas või mitte. Maakohtu kinnitatud kompromissi kohaselt tuleb hagejal tasuda

kostja lisakulude katteks igakuiselt 45 eurot alates 01.07.2025. 20.06.2024 helisalvestise

kohaselt lepiti selline summa ja kuupäev kokku, kuna hageja selgituse kohaselt on tal

tekkinud elatise ettemaks. Kompromissina lepiti kokku, et ettemaks on hagejal 12 kuu

ulatuses, mistõttu 45 euro suurust lisakulude summat tuleb hakata tasuma alates 01.07.2025.

Kompromissi p 1.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et neil ei ole üksteise suhtes elatisnõudeid

ega muid rahalisi nõudeid. Eelnevat arvestades ei pea hageja enne 01.07.2025 kostjale elatist

enam täissummas tasuma. Maakohtu istungil arutati see küsimus põhjalikult läbi, samuti

2-23-5038

selgitas maakohus kompromissimääruse sisu määruskaebuse läbivaatamiseks korraldatud

istungil (vt 05.08.2024 istungi protokoll).

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kostjal ei ole määruskaebemenetluses

menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt