2-24-386/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-386

Tsiviilasi

Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899, asukoht Tartu mnt

25-46 10117 TALLINN) hagi J. I. (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

vastu võla nõudes

Hagihind

Menetluse liik

3649,64 eurot

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista J. I.lt Inkassoteenused OÜ kasuks põhivõlgnevus 1732,48 eurot.

3. Jätta rahuldamata Inkassoteenused OÜ hagi J. I. vastu põhivõlgnevuse 878,22 euro,

intressi 256,96 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 454,72 euro ja viivise

põhinõudelt 2610,71 eurolt alates 10.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, väljamõistmiseks.

4. Määrata kindlaks Inkassoteenused OÜ menetluskulud summas 647 eurot. J. I.l

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Jätta Inkassoteenused OÜ menetluskulud 47% ulatuses J. I. kanda ja 53% ulatuses

Inkassoteenused OÜ kanda.

6. Välja mõista J. I.lt Inkassoteenused OÜ kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu

304,09 eurot.

7. Välja mõista J. I.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

8. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et „kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.“

Kuna käesolev hagi mahub eelpool sätestatud piirmäära, menetleb kohus antud asja lihtmenetluses.

Hageja on taotlenud asja menetlemist ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus

peab võimalikuks asja arutada ilma istungita.

TsMS § 405 lg 1 p 9 võib kohus teha otsuse lihtsustatud korras.

TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud

väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni.

Hageja on esitanud nõude, milles palub kohtul mõista välja kostjalt hageja kasuks P OÜ ja kostja

vahel 05.08.2021 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr xxxx ja 20.01.2022 sõlmitud

lepingu lisast tuleneva võlgnevuse 3322,39 eurot, millest põhivõlgnevus on 2610,71 eurot, intressid

256,96 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 454,72 eurot ja

hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 2610,71 eurolt alates

10.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja nõue põhineb viidatud tarbijakrediidilepingul ja sellest tuleneval võlgnevusel.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud järgmiselt: riigilõiv summas 455

eurot ning õigusabikulu summas 192 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p

18, C-495/19 p 17).

Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust

(KAVS § 49 lg 3). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on krediidiandja kontrollinud kostja

maksevõimet avalikest andmebaasidest ning kostja esitatud andmete ja kostja pangakonto väljavõtte

alusel. Laenuandja on arvestanud kostja igakuise sissetulekuna 460 eurot, majapidamiskuludena 150

eurot ja kohustusena 80 eurot. Kohtu hinnangul, kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt, ei olnud

kostja isikuks, kes oleks olnud võimeline laenu teenindama. Lisaks on kostjal üks alaealine

ülalpeetav. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja sissetulek on ca 460

eurot kuus ning arvestades kostja kohustusi ja asjaolu, et kostjal on üks ülalpeetav, ei olnud kostja

isikuks, kellele saanuks laenu väljastada. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, andes laenu isikule, kelle sissetulekuks olid üksnes toetused. Kohus selgitab,

et maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Eelneva põhjal

asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. VÕS §

4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Lisaks kostja poolt tasutud ja hageja poolt põhivõla

katteks arvestatud 143,29 eurole, on kohus arvestanud kostja poolt tasutud intressimaksed 872,87

eurot, viivise maksed 0,36 eurot ja mootorsõiduki võõrandamise hinna 1450 eurot samuti põhivõla

katteks. Seega tuleb kostjalt mõista välja hageja kasuks põhivõlg summas 1732,48 eurot (so 4199-

143,29-872,87-0,36-1450). Viivist kostja hagejale ei võlgne, kuivõrd arvestades kostja poolt tasutud

summad põhivõla katteks, ei olnud kostja maksetega viivituses.

Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

TsMS § 637 lg 2’ näeb ette, et käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Maakohus edasikaebamise luba ei anna.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik