2-24-119037/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-119037 (menetlus nr 2)

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ hagi A. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (registrikood

10625474, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn),

lepinguline

esindaja

Kristjan

Vahar

(e-post:

kristjan@tallinnlaw.ee)

Kostja:

A.

K. (isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht

Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada poolte vahel sõlmitud, hageja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ lepingulise esindaja

Kristjan Vahari ja kostja A. K. poolt 19. septembril 2024 digitaalselt allkirjastatud järgmine

kompromiss:

1. Kostja tunnistab hageja nõuet summas 1250 eurot (millest põhinõue 1250 eurot) ning

kohustub selle tasuma hagejale Era Liisingu Inkassoteenused OÜ-le hiljemalt 17. veebruaril

2025.a.

2. Poolte menetluskulud jäävad neid teinud poole enda kanda.

3. Punktis 1 toodud maksetähtajast mittekinnipidamisel kohustub kostja tasuma hagejale

võlgnevuse jäägi täies ulatuses hageja esimesel nõudmisel ja kompromisslepingus sätestatud

kohustuse mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele

hageja nõude rahuldamiseks. Hagejal tekib õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse

algatamiseks, millisel juhul muutub sissenõutavaks punktis 1 nimetatud ja tunnistatud

võlgnevus ning punktis 1 nimetatud ja tunnistatud võlgnevuse jäägilt lisandub viivis kuni

nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 toodud määras iga võla tasumisega viivitatud päeva

eest.

4. Kõik summad tasub kostja hageja Era Liisingu Inkassoteenused OÜ arveldusarvele: a/a

XXXXXXXXXXX AS Citadele Banka Eesti Filiaal.

Tsiviilasi nr 2-24-119037

2 (4)

5. Hageja kinnitab, et käesoleva kompromissi kinnitamise järel puuduvad temal muud varalised

või mittevaralised nõuded kostja vastu, mis võisid tuleneda antud hagiesemest.

6. Pooled lepivad kokku, et hageja kohustub esitama Credit Info Eesti AS-ile taotluse kostja

kohta hageja poolt avaldatud maksehäire eemaldamiseks, kolme tööpäeva jooksul peale

kompromisslepingu sõlmimist poolte vahel.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-119037.

III. Menetluskulud vastavalt poolte kokkuleppele jäävad nende endi kanda. Kohus

menetluskulusid täiendavalt ei jaota ega määra kindlaks kulude suurust.

IV. Jätta TsMS § 150 lg 3 alusel rahuldamata hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt

tasutud riigilõivust poole tagastamiseks.

V. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa kompromissi kinnitamise ja menetluse

lõpetamise osas määruse peale edasi kaevata, kuna pooled on kokkuleppel välistanud

määruskaebuse esitamise õiguse. Selles osas määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest

(TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

Määruse peale võib riigilõivu tagastamisest keeldumise osas võib hageja esitada määruskaebuse,

kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot (TsMS § 150 lg 8). Määruskaebus

esitatakse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (kuni 09. juulini 2024 ärinimega Era Liisingu

Inkassoteenused Aktsiaselts) esitas 22. mail 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse A. K.lt 5910,61 euro ja menetluskulude väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt nõude

aluseks on 06. juuli 2020 maksegraafiku leping/võlatunnistus nr 444981. Kohus tegi võlgnikule

makseettepaneku, millele võlgnik esitas 17. juunil 2024 vastuväite kogu nõude ulatuses. 20. juunil

2024 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. 11. septembri 2024 määrusega jättis kohus hagimenetlusse üleantud Era Liisingu

Inkassoteenused OÜ nõude käiguta nõude põhjenduse hagiavalduse vormis esitamiseks ja

täiendava riigilõivu tasumiseks.

3. 19. septembril 2024 esitati Pärnu Maakohtule avaliku e-toimiku kaudu poolte vahel sõlmitud,

hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping, milles

pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnetava summa suuruse, tasumise korra ja

tähtaja, samuti võla tasumisega viivitamise puhuks viivise suuruse. Pooled kinnitavad, et neile on

teada TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed ning pooled loobuvad

kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 4 alusel kohus menetleb

kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses

menetlemise alustamist. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses

märgitakse kompromissi tingimused.

Tsiviilasi nr 2-24-119037

3 (4)

5. Kohus on hagejalt nõudnud maksekäsust hagimenetlusse üleantud nõude põhjendamist

hagiavaldusele ettenähtud vormis. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega, on

kohus seejuures selgitanud kohustust esitada andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta ning andmed, mis võimaldaksid hinnata laenulepingu ja võlatunnistuse kehtivust,

samuti tuli hagejal esitada andmed, kui palju on kostja laenulepingu alusel teinud makseid ning

milliste kohustuste katteks on maksed arvestatud.

6. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on nõude aluseks leping xxxxxxxxxxx ning

06. juulil 2020 sõlmitud maksegraafiku leping nr 444981, millest tulenev põhivõlg 3484,91 eurot

ja kõrvalnõuete suuruseks 2425,7 eurot (s.o intress 0,07% päevas 06.septembrist 2021 – 06. maini

2024), lisaks jooksev viivis 0,06% päevas alates 23. maist 2024. Enne põhjendatud nõudega

hagiavalduse esitamist on pooled kompromisslepingus leppinud kokku, et kokkulepitud

kuupäevaks kostja tasub hagejale 1250 eurot põhivõlga, kõrvalnõuetest lisandub viivis üksnes

kokkulepitud maksetähtpäeva ületamise korral. Sellest saab järeldada, et hageja on

vastutustundliku laenamise võimaliku rikkumise tagajärgi arvesse võtnud ja põhivõla suuruse

uuesti arvestanud.

7. Eeltoodu alusel kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on

täidetav. Kohus kinnitab poolte kompromissi enne hagimenetluse alustamist ning TsMS § 428 lg

1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi

kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

8. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimustena on määruses kinnitatud vaidluse sisu puudutavad

kokkulepped, mille osas on kohtumäärus täitedokumendiks. Kohtulikku kinnitamist ei vaja poolte

kinnitused kokkuleppe määrusega kinnitamise tagajärgedest teadmise kohta ega menetluslikud

taotlused (kinnitada kokkulepe kirjalikus menetluses, tagastada hagejale riigilõiv), samuti

edasikaebeõigusest loobumise kokkulepe.

Kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist,

kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni

kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kompromissi tekstisisest

viidet kompromissi punktile. Poolte kokkuleppe sisu kohus ei muuda.

9. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad

menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole kompromisslepingus

teisiti kokku leppinud, vaid ongi sedastanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega

menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole ka vajalik

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

10. Riigilõivu tagastamise taotlus. Hageja palub vastavalt TsMS § 150 lõike 2 punktile 1

tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust pool hageja arveldusarvele. Kohtute

infosüsteemi andmetel hageja on tasunud 22. mail 2024 maksekäsu kiirmenetluses avalduse

esitamisel riigilõivu 200,21 eurot. Puuduvad andmed, et hageja oleks peale asja maksekäsu

kiirmenetlusest hagimenetlusse üleandmist tasunud selles asjas täiendavat riigilõivu.

TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi on küll hagejal kompromissi sõlmimise korral õigus tagasi taotleda pool

menetluses tasutud riigilõivust, kuid TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel

või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata

eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

Kuna hageja on riigilõivu tasunud üksnes maksekäsu kiirmenetluses, tuleb hageja riigilõivu

tagastamise taotlus jätta TsMS § 150 lg 3 alusel rahuldamata.

Tsiviilasi nr 2-24-119037

4 (4)

11. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse

välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel

täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

12. Kohtumäärus on määruskaebe korras vaidlustatav üksnes riigilõivu tagastamata jätmise osas:

TsMS § 150 lg 8 näeb ette, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise

kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille

tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse

peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik