2-23-126544/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-126544

Tsiviilasi / hagi ese

TF Bank AB (publ.) hagiavaldus H.Ri (H.R) vastu raha

tasumise nõudes

Hagihind

801,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registrikood 556158-

1041, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali (registrikood

14304235) kaudu)

Lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Kostja

H.R (isikukood XXX, aadress xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registrikood 556158-1041)

hagiavaldus H.Ri (H.R, isikukood XXX) vastu põhivõlgnevuse 480,20 eurot, intressi 67,38

eurot, hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 91,83 eurot,

sissenõudmiskulu 44,70 eurot ning alates hagi esitamisele järgnevast päevast põhinõudelt

480,20 eurot viivise ulatusega 0,0671% päevas kuni põhinõude täitmiseni tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi registrikood 556158-1041)

kanda.

3. Jätta H.Ri (H.R, isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud

korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud

01.04.2024. Hagile vastamise tähtpäev oli 15.04.2024. Kostja ei ole hagile vastanud. Hageja ei ole

kohtule avaldanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas

kohtuotsuse, millega jätab hagiavalduse TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

2. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja hageja on sõlminud 22.07.2022 kostja

poolt kauba ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu nr 11863687, mille alusel sai

kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu 482,98 eurot, kostja sai kauba (finantseeritav kaup:

Nutitelefon Honor 50 5G 256GB Dual SIM Frost Crystal) müüjalt kätte, hageja on laenusumma

müüjale kostja ostetud kauba eest tasumisena välja maksnud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised

väited lepingu sõlmimise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus leiab, et

hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingul on tarbijakrediidilepingu tunnused ning sellele tuleb

kohaldada seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut.

3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja hageja vahel sõlmitud 22.07.2022

järelmaksulepingu nr 11863687 järgne krediidi kulukuse määr oli 45,51% aastas. Hageja on hagis

märkinud krediidi kulukuse määra arvutamise eeldused. Kohus loeb hageja esitatud faktilised

väited krediidi kulukuse määra ja arvutamise eelduste kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS §

407 lg 1). Kohus on seisukohal, et hagis märgitud eeldustel on krediidi kulukuse määr arvutatud

õigesti ning ei ületa tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 22.07.2022 Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja on kostja krediidivõimelisuse

hindamisel arvestanud kostja avaldatud andmetega kostja netosissetuleku, finantskohustuste ja

igakuise vaba raha suuruse kohta ning teinud kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu Eesti

pensionikeskusesse ning maksehäireregistrisse, et selgitada välja maksehäirete esinemine. Kohus

loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hageja väitel ei

olnud kostjal pensionikindlustuse maksete tasumise kohustust, mistõttu tasutud maksete põhjal

sissetuleku suurust tõendada ei õnnestunud. Hageja leiab, et sellegipoolest käitus krediidiandja

vastutustundlikult, kuivõrd tal oli õigus usaldada kostja esitatud andmeid ning kostja võetud laen oli

väike ja kostjale lepingust tekkinud igakuine kohustus oli sedavõrd väike (igakuiselt maksimaalselt

18,11 eurot), et põhjalikum andmete kogumine ning detailne kontroll polnud mõistlikkuse

põhimõttest lähtuvalt vajalik. Maksehäireregistri päringu vastuse kohaselt ei olnud kostjal kehtivaid

2 (5)

maksehäireid, hageja väitel oli kostja usaldusväärne, regulaarselt piisavat tulu teeniv ja

maksejõuline laenutaotleja, kes ei olnud makseraskustes. Krediidiandja oli veendunud, et kostja

suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Arvestades kostja üliväikest kohustust oli krediidiandja

hageja väitel kogunud ja kontrollinud piisavalt teavet, et lugeda kostja krediidivõimeliseks ja teha

tema suhtes positiivne krediidiotsus. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt tarbija

poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud krediidiandja vajadust

pangakonto väljavõtte küsimiseks.

VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja on kohustatud järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1).

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta:

(a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

(b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

(c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

(d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

(e) krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-

21-13098, p 18).

Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja välja selgitanud, milline on kostja

regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis

(millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt

intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja

finantskohustuste mõju tema krediidivõimele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt

intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema

arvelduskonto väljavõtet, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema

sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse

kohta. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Tarbijalt tema pangakonto

väljavõtte küsimine koormab tarbijat ja krediidiandjat minimaalselt, kuid annab krediidiandja

käsutusse usaldusväärsest allikast pärineva teabe tarbija krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja

ei saa seejuures tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud

krediidireeglitele. Hageja poolt esitatud Krediidiinfo maksehäireraportist (hagiavalduse lisa 7)

nähtub, et kostjal oli kuus varasemat lõpetatud maksehäiret. Juba see oleks pidanud viitama, et

kostja puhul oleks vajalik läbi viia täiendav maksejõulisuse kontroll, kuna krediidiandjal olid

olemas andmed selle kohta, et kostja on jäänud varasemalt vähemalt kuuel korral võlgnevuste

tasumisega hätta.

Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaoludel ei ole krediidiandja järginud

nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel ning

krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

5. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

3 (5)

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt on kostja tahtlikult jätnud krediidiandjale

teabe esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 koormis tõendada

VÕS § 4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 4034 lg 7 lausete 1-3 kohaldamata jätmiseks.

Kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet krediidiandja kostjalt küsis ning mille

kostja jättis tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole kostjalt teabe küsimise ja kostja poolt

vastamata jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet kostja

võltsis ning krediidiandjale esitas. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele

kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatut. Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal

22.07.2022 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära suuruseks 0% aastas.

6. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohus tuvastas eelnevalt, et hagis märgitud asjaoludel krediidiandja rikkus vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Seetõttu on krediidiandjal VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagasimaksete uuesti

määramise ja tarbijale teatavaks tegemise kohustus. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja teinud

krediidiandjale ühe makse lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks.

Hageja esitas 11.03.2024 oma nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja selgitas, et kostja tegi järelmaksulepingu

alusel ühe tagasimakse summas 12,49 eurot, mis tuleb lugeda põhiosa katteks, seega jääb kostjal

põhiosana tasuda 470,49 eurot (482,98 eurot – 12,49 eurot = 470,49 eurot).

Kohus leiab, et hageja kui krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist ja need kostjale teatavaks tegema. Tagasimaksete

uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on

krediidiandjale pandud seadusega. Hageja ei saa uute tagasimaksete osas lähtuda järelmaksulepingu

sõlmimisel poolte vahel 22.07.2022 kokku lepitud maksegraafikust, milles on eraldi tulbana välja

toodud igakuistes osamaksetes sisalduvad põhiosa summad (igas kuus erinevad), sest tulenevalt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole maksegraafik pooltele siduv ega sisalda

asjakohaseid andmeid tagastamisele kuuluvate osamaksete suuruse kohta. Krediidiandja on

kohustatud tagasimaksed uuesti määrama selliselt, et põhinõue tagastatakse osamaksetena algselt

kokkulepitud krediidi tagastamise tähtaja jooksul. Seetõttu muutub tagasimaksete uuesti

määramisel igakuiste põhiosa maksete suurus.

Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väitega selle kohta, et ta on tagasimaksed uuesti määranud

ning kostjale teatavaks teinud. Tagasimaksete uuesti määramist ning kostjale teatavakstegemist ei

nähtu ka hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest. Kohus märgib, et tagasimaksete uuesti

määramine ja kostjale teatavakstegemine võib toimuda ka hagimenetluse raames krediidiandjast

hageja esitatud menetlusdokumendis. Hageja 11.03.2024 menetlusdokumendis esitatud nõude

ümberarvestus ei sisalda uuesti määratud tagasimakseid (uut maksegraafikut). Samuti ei nähtu

menetlusdokumendist hageja kui krediidiandja kostjale suunatud tahteavaldus määrata

tagasimaksed uuesti. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et krediidiandja ei ole hagis märgitud

asjaoludel tagasimakseid uuesti määranud ning hagiavaldus ei ole asjaoludega õiguslikult

põhjendatud.

7. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

4 (5)

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Järelmaksulepingu nr 11863687 alusel kohustus kostja tasuma kauba eest maksegraafiku alusel

perioodil 10.08.2022-10.07.2027. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja oli

maksegraafiku alusel maksete tegemisega viivituses alates 2. osamaksest, s.o alates 11.09.2022,

mistõttu saatis hageja kostjale 09.12.2022 järelmaksulepingu ülesütlemise hoiatuse ja ütles lepingu

üles 24.12.2022.

Algselt kokkulepitud maksegraafik ei ole pooltele siduv tulenevalt vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisest. Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja ei määranud tagasimakseid

uuesti. Kuivõrd uuesti määratud tagasimaksete suurus ei ole teada, ei ole võimalik kontrollida, kas

ja millises suuruses tagasimaksete tegemisega on tarbija olnud viivituses. Kuivõrd hageja ei ole

lepingu ülesütlemisel lähtunud uuesti määratud tagasimaksetest, ei ole täidetud

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused ning hageja ülesütlemisavaldus ei toonud

kaasa lepingu võlasuhte lõppemist ning krediidi tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumist.

Eeltoodut arvestades ei ole hagiavaldus asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Kohus märgib, et isegi kui eeldada pooltevahelise maksegraafiku siduvust põhiosa tagastamise

kohustuse osas, ei oleks olnud lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kostja tasutud 12,49 eurot

katab tervikuna 10.08.2022, 10.09.2022, 10.10.2022 ja 10.11.2022 põhiosa graafikujärgsed

tagasimaksed ning osaliselt 10.12.2022 põhiosa graafikujärgse tagasimakse. Seega ei olnud kostja

algselt kokkulepitud maksegraafiku järgse kolme järjestikuse põhiosa tagasimakse tegemisega

viivituses ning tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud.

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja 24.12.2022 avaldus ei toonud kaasa

tarbijakrediidilepingu (järelmaksuleping nr 11863687) kehtivat ülesütlemist ning kogu krediidi

tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumist.

8. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel ei ole võimalik kindlaks teha, milline on

sissenõutavaks muutunud põhiosa maksete summa, sest krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti

määranud. Tarbijakrediidileping ei ole ülesütlemise tõttu lõppenud ning seetõttu ei ole hagejal

õigus nõuda kogu krediidi kohest tagastamist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tõttu ei võlgne kostja hagejale intressi, viivist ja sissenõudmiskulusid. Eeltoodut arvestades jätab

kohus hagiavalduse krediidi 480,20 eurot tagastamise, intressi 67,38 eurot, hagi esitamise päeva

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 91,83 eurot, sissenõudmiskulu 44,70 eurot ning alates

hagi esitamisele järgnevast päevast põhinõudelt 480,20 eurot viivise ulatusega 0,0671% päevas

kuni põhinõude täitmiseni tasumise nõuetes rahuldamata.

9. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab

menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Kostja menetluskulude

nimekirja ei esitanud ja tema kulusid ei nähtunud toimikust. Kohus leiab, et kostjal puuduvad

menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks

määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2025. a kohtuotsusega nr 2-23-

126544.

5 (5)