2-23-135/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-135

Kohtuasi

Karl Bilder OÜ hagi OÜ Adele Ehitus, C ja Y vastu

müügilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Karl Bilder OÜ (registrikood 10172647),

lepinguline esindaja Ferenc Koso

Kostja Y (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

Tanel Riivits

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2024 määrus osas, millega maakohus jättis

menetluskulud solidaarselt teiste kostjatega Y kanda ja jättis Yle hüvitatavate

menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Teha tühistatud osas uus määrus,

millega jätta Y maakohtus kantud menetluskulud Karl Bilder OÜ kanda.

3. Sõnastada

kohtumääruse

resolutsioon

menetluskulude

jaotust

ja

kindlaksmääramist puudutavas osas (p-d 2–3) tervikuna järgmiselt:

3.1. Jätta Karl Bilder OÜ maakohtu menetluses kantud menetluskulud solidaarselt

OÜ Adele Ehitus ja C kanda. Jätta Karl Bilder OÜ maakohtus kantud

menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata.

3.2. Jätta Y maakohtu menetluses kantud menetluskulud Karl Bilder OÜ kanda.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Karl Bilder OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-23-135

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Karl Bilder OÜ (hageja) esitas 04.01.2023 Harju Maakohtule OÜ Adele Ehitus (kostja I),

C (kostja II) ja Y (kostja III) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt enda kasuks

välja põhivõla 9599,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 639,62 eurot ja alates

05.01.2023 kuni põhivõla tasumiseni põhivõlalt viivise 0,2% iga viivitatud päeva eest.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I müügilepingu, mille alusel müüs hageja

kostjale I kaupu. Kostja I jättis hagejale müügilepingu alusel esitatud arved tasumata. Lisaks

sõlmis hageja kostjaga II ja kostjaga III käenduslepingu, mille alusel kohustusid kostja II ja

kostja III vastutama solidaarselt kostjaga I müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase

täitmise eest.

2. Harju Maakohus võttis 06.02.2023 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjaid hagile

30 päeva jooksul alates menetlusdokumentide kättesaamisest vastama.

3. Kostja III vaidles 02.03.2023 ja 09.04.2024 vastustes hagile vastu ning palus jätta hagi tema

vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi tegi kostja III hagejale ettepaneku

hagist tema vastu loobuda.

Kostja III vastuväidete kohaselt sõlmis ta hagejaga 03.03.2021 käenduslepingu, teavitas hagejat

08.07.2022 e-kirjas, et ta ei ole enam seotud kostjaga I ja tegi ettepaneku käendusleping

lõpetada, misjärel kinnitas hageja töötaja Q 18.07.2022 ja 28.12.2022 e-kirjavahetuses, et

käendusleping on lõpetatud, kuid märkis 05.01.2023, et hageja pearaamatupidaja väitel ei ole

käenduslepingut lõpetatud ja palus suhelda hageja finantsjuhiga.

4. Kostja I seaduslik esindaja (kostja II) teatas 08.03.2023 kohtule, et hageja, kostja I ja

kostja II on saavutanud võla tasumise osas kokkuleppe, kuid kostja III ei ole nõus

kompromissikokkulepet allkirjastama.

5. Hageja vaidles 04.09.2023 seisukohas kostja III vastuväitele vastu ja leidis, et

käendusleping ei ole lõppenud, sest lepingu lõpetamine oleks tulnud allkirjastada digitaalselt.

E-kirjas olev kinnitus ei ole selleks piisav. Hageja märkis, et ta on teinud kostjatele

kompromissiettepaneku ja on jätkuvalt seisukohal, et vaidluse võiks lahendada kompromissiga.

6. Hageja esitas 10.04.2024 hagist loobumise avalduse ja palus menetluse lõpetada, sest kõik

haginõuded on täidetud. Ühtlasi vastas hageja samal päeval kohtunõudele, et kostjad on tasunud

kõik nõuded, sh menetluskulud.

2-23-135

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus võttis 11.04.2024 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse ning jättis

menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel solidaarselt kostjate kanda, sest hageja loobus hagist

seetõttu, et kostjad on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Maakohus ei määranud kindlaks

hagejale hüvitatavate menetluskulude suurust, sest kostjad on menetluskulude hüvitise hagejale

tasunud.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Kostja III esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning menetluskulud kindlaks

määramata. Kostja III palus teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta kostja III

menetluskulud kogu ulatuses hageja kanda, mõista hagejalt kostja III kasuks välja

menetluskulude hüvitis 900 eurot koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt kuni

hüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.

Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt menetluskulud kostjate kanda, kuna

hageja väitis eksitavalt maakohtule, et kõik kostjad täitsid hageja nõude. Kostja III ei ole

hagejale makseid teinud ja on menetluse vältel hagile vastu vaielnud. Maakohus jättis

TsMS § 429 lg 3 järgi küsimata kostjate seisukoha hagist loobumise kohta. Seetõttu ei saanud

kostja III esitada maakohtule enda seisukohta ega menetluskulude nimekirja, mis tõi kaasa

ebaõige menetluskulude jaotuse.

Menetluskulusid jaotades tuleb lähtuda TsMS § 168 lg-st 4, mille järgi kannab hageja hagist

loobudes kostja menetluskulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna kostja III ei täitnud hageja nõuet, ei saa hageja

menetluskulud jääda kostja III kanda ning hageja peab hüvitama kostja III menetluskulud.

Hageja esitas kostja III vastu põhjendamatult hagi.

9. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja jätta menetluskulud

kostja III kanda.

Kuna põhivõlgnik täitis oma kohustused kogu ulatuses, luges maakohus õigesti

solidaarvõlgnike kohustuse täidetuks ja jättis õigesti menetluskulud kostjate kanda. Kostja III

väited käenduslepingu lõpetamisest on paljasõnalised ja tõendamata.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga

659 rahuldada ja maakohtu määrus kostjat III puudutavas menetluskulude jaotust ja

kindlaksmääramist puudutavas osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue

määruse, millega jätab kostja III maakohtus kantud menetlusulud hageja kanda.

2-23-135

12. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja III

vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

Kumbi pool ei ole maakohtu määrust vaidlustanud osas, millega maakohus võttis vastu hagist

loobumise ja lõpetas asja menetluse. Kuna määruskaebuse esitas üksnes kostja III, kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, millega maakohus jaotas kostjat III

puudutavalt menetluskulud ja jättis kostja III kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitise.

13. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus eksis TsMS § 429 lg 3 vastu, kui jättis hageja

loobumisavalduse saamise järel küsimata kostjate seisukoha. Hageja võib TsMS § 429 lg 2 järgi

hagist loobuda suuliselt istungil või kirjalikult kohtule esitatud avalduses ning kui hagist

loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, peab kohus enne menetluse lõpetamise

otsustamist TsMS § 429 lg 3 järgi teatama kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja, sh peab kostja vastuses märkima, kas ta soovib menetluskulude

väljamõistmist

hagejalt.

Siinsel

juhul

ei

teavitanud

maakohus

kostjaid

hageja

loobumisavaldusest ja võttis hagist loobumise vastu ilma kostjatelt seisukohta küsimata.

Sellega eksis maakohus menetlusõiguse normide vastu, kuid ainuüksi see ei anna alust

maakohtu määrust tühistada. Määruskaebemenetluses on kostja III oma seisukoha esitanud ja

ringkonnakohus saab sellega arvestada.

14. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et kõik asjas tekkinud

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 5 alusel solidaarselt kõigi kostjate kanda.

14.1. Iseenesest saab kohus jätta hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 järgi koosmõjus

TsMS § 165 lg-ga 3 solidaarselt kõigi kostjate kanda, kui kasvõi üks solidaarvõlgnikust kostja

täidab kohtumenetluse ajal hageja nõude.

Kui hageja loobub hagist, kannab ta TsMS § 168 lg 4 järgi kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui

hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab

kostja TsMS § 168 lg 5 järgi hageja menetluskulud.

Tsiviilkohtumenetluses seadustikus ei ole täpsemalt sätestatud, kes kannab hageja

menetluskulud olukorras, kus hagi on esitatud mitme kostja (põhivõlgniku ja käendaja) vastu

solidaarselt ning hageja loobub hagist seetõttu, et üks kostja (põhivõlgnik) täitis hageja nõude.

Seetõttu tuleb sellises olukorras tõlgendada TsMS § 168 lg-t 4 ja 5 koosmõjus

võlaõigusseaduses käenduse ning solidaarvõlgnike kohta sätestatuga. VÕS § 145 lg 1 järgi

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral üldjuhul

solidaarselt. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja

VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neilt ning kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei

pea ülejäänud võlgnikud VÕS § 67 lg 1 I lause järgi enam kohustust täitma. Seega saab lugeda

võlausaldaja nõude täidetuks, kui üks solidaarvõlgnik selle täidab, ning sellest tulenevalt saab

kohus jätta TsMS § 168 lg 5 alusel hageja menetluskulud solidaarselt kõigi kostjate kanda

sõltumata sellest, et hageja nõude täitis vaid üks kostjatest.

Ka Riigikohus on enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sarnase sätte

tõlgendamisel leidnud, et käendaja vastu esitatud hagi puhul saab hageja nõude täitmiseks

lugeda ka menetlusse kaasamata põhivõlgniku (VÕS § 78 tähenduses kolmanda isiku) poolt

hageja nõude täitmist kohtumenetluse ajal ning vastupidine seisukoht ei oleks käendussuhte

õigusliku iseloomuga kooskõlas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastava sätte eesmärk on

2-23-135

panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse

pöördumise, ning käendaja, kes ei täida vabatahtlikult käenduslepingust tulenevat kohustust, on

põhjustanud tema vastu hagi esitamise (vt RKTKo 09.03.2005, 3-2-1-5-05, p 15–21). Sisuliselt

sama on Riigikohus möönnud ka kehtiva seaduse alusel ja leidnud, et kui hageja loobus hagist

kostja kui käendaja vastu seetõttu, et menetlusse kaasamata põhivõlgnik tasus menetluse ajal

võla, saaks menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda juhul, kui hageja pöördus

kohtusse põhjendatult (vt RKTKm 27.05.2024, 2-21-3088, p 10). Kuigi Riigikohtu lahendid

puudutavad olukorda, kus hagi oli esitatud üksnes käendaja vastu, ei ole see olemuslikult erinev

olukorrast, kus hagi on solidaarselt esitatud nii käendaja(te) kui ka põhivõlgniku vastu.

Siinses asjas esitas hageja hagi solidaarselt põhivõlgniku (kostja I) ja käendajate (kostja II ja

kostja III) vastu. Kostja I (põhivõlgnik) ei olnud hagi esitamise ajaks hageja ja kostja I vahel

03.03.2021 sõlmitud müügilepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning kostja III vastutas

03.03.2021 hagejaga sõlmitud käenduslepingu alusel ning kostja II 18.07.2022 sõlmitud

käenduslepingu alusel hageja ja kostja I vahel 03.03.2021 sõlmitud müügilepingust tulenevate

kohustuste täitmise eest solidaarselt kuni 13 000 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt oli

põhivõlgnikul hageja ees tasumata võlg ning kostja I või kostja II tasus kohtumenetluse ajal

võla. Seega, arvestades hagiavalduses esile toodut, pöördus hageja justkui põhjendatult kõigi

solidaarvõlgnike vastu kohtusse ning kuna üks solidaarvõlgnikest täitis hageja nõude, saavutas

hageja hagiga taotletud eesmärgi. Sellises olukorras on põhjendatud jätta hageja menetluskulud

TsMS § 168 lg 5 alusel koosmõjus TsMS § 165 lg-ga 3 solidaarselt kõigi kostjate kanda.

14.2. Samas võib kohus jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda, kui hageja

pöördus kostja(te) vastu kohtusse põhjendamatult (vt RKTKm 27.05.2024, 2-21-3088, p 10),

või TsMS § 162 lg 4 alusel täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui hageja menetluskulude

väljamõistmine kostja(te)lt oleks TsMS § 168 lg 5 järgi äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik

(vt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15).

Siinses asjas leidis kostja III, et hageja pöördus tema vastu kohtusse põhjendamatult, sest tema

ja hageja vahel sõlmitud käendusleping oli lõpetatud. Selle kinnituseks esitas kostja III

e-kirjavahetuse hageja töötajaga, kes oli allkirjastanud hageja nimel käenduslepingu (Q), mille

kohaselt teatas kostja III 08.07.2022 hagejale, et ta ei ole enam ettevõttega seotud ja tegi

ettepaneku käendusleping lõpetada, mille peale hageja töötaja teatas, et käendusleping on

lõpetatud (dtl 44–45). Arvestades seda, et kostja III sõlmis käenduslepingu füüsilise isikuna, on

tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 tähenduses. Tulevase kohustuse tagamiseks

sõlmitud tähtajatu tarbijakäenduslepingu võib käendaja VÕS § 154 lg 1 järgi igal ajal üles

öelda. Siinsel juhul saab kostja III 08.07.2022 e-kirja pidada käenduslepingu

ülesütlemisavalduseks ning sellisena on mõistnud seda ka hageja töötaja, kes kinnitas

18.07.2022 e-kirjas käenduslepingu lõpetamist. Samal päeval on hageja sõlminud ka kostja I

uue juhatuse liikmega (kostjaga II) käenduslepingu (dtl 19). Seega saab kostjaga III sõlmitud

käenduslepingu lugeda alates 08.07.2022 lõppenuks. Pärast tarbijakäenduslepingu ülesütlemist

jääb käendus VÕS § 154 lg 2 järgi kehtima enne ülesütlemist tekkinud kohustuse eest.

Arvestades seda, et hageja nõudis hagis kostjatelt 31.10.2022, 13.11.2022 ja 30.11.2022 arvete

tasumist, ei olnud hageja nõue tekkinud kostjaga III sõlmitud tarbijakäenduslepingu kehtimise

ajal. Seega esitas hageja põhjendamatult kostja III vastu hagi ning hageja peab hagist loobumise

tõttu kandma TsMS § 168 lg 4 alusel kostja III menetluskulud.

15. Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega

maakohus jättis menetluskulud solidaarselt teiste kostjatega kostja III kanda ja jättis kostjale III

hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määramata, ning teeb asjas uue määruse, millega

2-23-135

jätab kostja III menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad ka

määruskaebemenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 hageja kanda.

16. Kuna maakohus ei määranud kindlaks kostjale III hüvitatavate menetluskulude suurust, ei

tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse

määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtumääruse jõustumist (vt ka RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 21–23).

17. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)