2-24-7436/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. september 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-7436

Tsiviilasi

H.B hagi R.K vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2251,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja H.B (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja P.Q (isikukood XXX)

Kostja R.K (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.B (isikukood XXX) hagi R.K (isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista J. H.B H.B kasuks tagasiulatuva elatisena perioodi 13. jaanuar 2024

kuni 9. mai 2024 eest 905,09 eurot.

3. Välja mõista J. H.B H.B kasuks elatis alates 10. maist 2024 kuni H.B täisealiseks

saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxxxxxxxxxx) 250,22 eurot kuus (s.o 272,72 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot

(½ lapsetoetusest) – 37,50 eurot (½ lasterikka pere toetusest jagada kahega ja seejärel

jagada laste arvuga (praegusel juhul kolmega). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4,

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning

lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 21 lg 2 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Elatise muutumisel ja elatise korrigeerimisel tuleb vajadusel arvesse võtta ka peres

olevate laste vanuseid, nt lapse täisealiseks saamist ja sellest tulenevalt elatise suuruse

muutumist teise lapse osas.

1 (4)

4. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks P.Q

pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx või muule P.Q poolt nimetatud pangakontole.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. H.B (hageja, laps) esitas 10. mail 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse R.K (kostja, lapse

isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja esitas 12. juunil 2024 täpsustatud hagiavalduse.

Hageja palub kostjalt elatise välja mõista alates 13. jaanuarist 2024 kuni hageja täisealiseks

saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras. Kohus võttis 22. juuni 2024

kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja lapse sünnist alates osalenud lapse elus ega teda

materiaalselt toetanud. Hageja igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 250 eurot;

kulutused toidule 160 eurot ja transpordile 14 eurot; sidekulud 20 eurot; kulutused tervishoiule

20 eurot ja hügieenitarvetele 20 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot; kulutused

lapse koolikohustuse täitmiseks 25 eurot, muud vältimatud püsikulutused 50 eurot. Eeltoodust

tulenevalt on hageja igakuised kulud 639 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati 12. juuni 2024 hagiavaldus kätte 24. juunil 2024 elektrooniliselt (TsMS §

3111 lg 3 järgi, dokumendi kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal automaatselt)

ja 22. juuni 2024 menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 25. juunil 2024 elektrooniliselt

(TsMS § 3111 lg 3 järgi, dokumendi kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal

automaatselt). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva

jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile

vastamise tähtpäev saabus 25. juulil 2024. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2 (4)

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla

summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise

alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mida indekseeritakse

iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 272,76 eurot).

Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 54,96 eurot).

Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha

arvestada ½ lapsetoetusest ja 1/6 lasterikka pere toetusest (½ lasterikka pere toetusest jagada

kahega ja seejärel jagada laste arvuga). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et

peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega

seotud kulutuste osaline hüvitamine.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud

miinimummääras.

Hageja on esitanud kohtule tõendi hageja sünni kohta, millest nähtub, et hageja on kostja

alaealine laps (dtl 7). Hageja elab emaga.

Elatise hagi lahendamisel peab kohus muu hulgas PKS 101 lg 5 kohaselt arvestama

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Hageja ema ei avaldanud kohtule, kui suures summas

saab hageja ema hageja eest lapsetoetust ja kui palju saab hageja ema lasterikka pere toetust.

Kohus kogus tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 3 ja lg 5 p 2 alusel

omal algatusel. Sotsiaalkindlustusamet teatas, et hageja emale makstake lapsetoetust ja

lasterikka pere toetust 450 eurot kolme lapse eest (dtl 31). Kohus tuvastas rahvastikuregistri

alusel, et peres on kolm alaealist last. Teiste laste sünniajad on xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx.

Hageja igakuised kulud on 639 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste

rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 3-

2-1-174-16, p 13). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel

kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). Praegusel juhul puudub vajadus

tõendada ülalpidamiskulude suurust, kuivõrd nõue ei ületa miinimumelatise suurust ja kostja ei

ole elatise nõudele vastuväiteid esitanud. Elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lõikes 1

sätestatud määras ei ole vaja tõendada lapse vajaduste rahuldamise kulusid, vaid tuleb eeldada,

3 (4)

et mõlemad vanemad on võimelised andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras.

Kohus rahuldab hageja elatise nõude alates 10. maist 2024 perekonnaseaduse §-s 101 ette

nähtud miinimummääras.

2. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted,

saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo

04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 13).

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 13. jaanuarist 2024 perekonnaseaduse §-s 101

ette nähtud miinimummääras, s.o enne hagi esitamist perioodi 13.01.2024–09.05.2024 eest

905,09 eurot, mis on perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Hageja igakuised kulud

on 639 eurot. Praegusel juhul ei ole kostja hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Olukorras, kus

hageja soovib saada seaduses sätestatud miinimummääras elatist, ei ole hagejal kohustust

tõendada oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, kuna kohus saab eeldada, et

lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahel vanemal kokku kahekordne miinimumelatis.

Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatisena

perioodi 13.01.2024–09.05.2024 eest 905,09 eurot.

3. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)