2-23-150177/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2024, Tallinn

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-23-150177

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi K. A. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

470,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

esindaja Anu Volmer

Kostja: K. A. (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta hageja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud, kui neid oli, jäävad

kostja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 07.02.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: mõista

kostjalt hageja kasuks välja B OÜ ja kostja vahel 14.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx

tulenev põhivõlgnevus 297,30 eurot, intress 50,31 eurot, viivis 83,09 eurot ja võla

sissenõudmiskulud 40 eurot.

2. Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.

2.1. Hageja väitel on kostja ja B OÜ vahel 14.06.2021 sõlmitud krediidileping nr xxxx

sidevahendite teel. Hageja selgitab, et lepingut sõlmides logib klient enda isikliku

kliendikontoga xxxx kliendikeskkonnas sisse, tuvastab enda isikusamasuse ning esitab

laenutaotluse. Laenutaotluse esitamiseks tuvastas kostja enda isikusamasuse 14.06.2021.

Kostja kohustus oli enne lepingu sõlmimist põhjalikult tutvuma Laenuandja poolt edastatud

Euroopa tarbijakrediidistandardinfo teabelehe, Personaalsete Tingimuste ning

Üldtingimustega. Laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks pidi kostja andma kinnitused,

täites krediidiküsitluse. Selle kohta, et kostja on tingimustega tutvunud, neist aru saanud ja

nendega nõustunud, andis kostja kinnituse üldtingimuste p 5.1 alusel, esitades taotluse ja

täites krediidiküsitluse 14.06.2021. Laenuleping loeti sõlmituks peale kostja poolt laenuandaja

laenuportaalis lepingu tingimustega tutvumist, nende aktsepteerimist, andes nõutavad

kinnitused ning peale krediidiandaja poolt positiivse otsuse tegemist. Laenuandja poolt tehti

positiivne laenuotsus 14.06.2021 13:43:54 ja edastati laenulepingu sõlmimise kinnitus

14.06.2021 13:45:58 (lisa 3). Kõik lepingu dokumendid on kostjale edastatud kostja poolt

kinnitatud e-posti aadressile xxxx ning samuti püsival andmekandjal kättesaadavad ja

kliendikeskkonnas www.raha24.ee allalaetavad.

Lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku

laenusummas 475 eurot, intressimääras 52,9% aastas, krediidi kulukuse määras 58,97%

aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et 475 eurot laenatakse 41 kuuks (st 41

tagasimakset), fikseeritud intressimääraga 52,9% aastas, lepingutasu 0 eurot, tagasimakstav

kogusumma 1003,47 eurot.

Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laenu

kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe punktis 2 tulenevalt kuulub igakuiselt tasumisele 25,73 eurot; tagasimaksete arv 39.

2.2. Lisalaen 475 eurot on kostja arvelduskontole xxxx kantud 14.06.2021.

2.3. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitab hageja, et kostja esitas

laenutaotluse, täites krediidiküsitluse 14.06.2021 13:19:11, milles märkis andmed enda

keskmise sissetuleku, kohustuste ja ülalpeetavate kohta (tööandja: V AS; igakuine

netosissetulek 1000 eurot, igakuised finantskohustused 60 eurot, igakuised muud kulud - 300

eurot, ülalpeetavate arv – 0). Krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekute ja kohustuste

õigsust kostja pangakonto väljavõtte alusel, mille analüüsi aluseks on võetud (märts-juuni

2021) töötasu laekumised tööandjalt V AS-st + töövõimetushüvitis, mille analüüsi tulemusel

saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 773,00 eurot. Lisaks tehti päringud avalikesse

andmebaasidesse (Taust.ee, Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded). Kostjal puudusid lepingu

sõlmimise seisuga mistahes maksehäired ning võlgnevused. Otsuse tegemisel lähtuti

järgnevatest andmetest: netosisstulek 773 eurot (lähtuti pangakonto väljavõttelt saadud

keskmisest netosissetulekust),

finantskohustused 200 eurot (lähtuti pangakonto

väljavõtte analüüsi tulemusel saadud finantskohustuste andmetest, kuna analüüsi tulemusel

saadi kõrgem summa kostja poolt esitatust), muud minimaalsed kulud 300 eurot (lähtuti kostja

poolt esitatud andmetest, kuna see oli kõrgem lepingu sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjas

kehtestatud minimaalsete kulude piirmäärast),

puhver 38 eurot (sise-eeskirjast tulenevalt

arvestati 5% netosissetulekust ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks).

14.06.2021 13:43:36 laenutaotluses muutis kostja enda sissetuleku ja kohustuste suurust, mis

ühtis krediidiandja poolt kontrollitud kostja pangakonto väljavõttel oleva keskmise sissetuleku

ja kohustustega.

2.4. Kostja jäi alates 05.04.2023 osamakse tasumisega viivitusse, edastati kostjale

Krediidiandja poolt tekkinud võlgnevuse osas meeldetuletuskirjad: 12.04.2023, 12.05.2023 ja

05.06.2023. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jäädes täielikult viivitusse

vähemalt kolme järjestikuse 05.04.2023 05.05.2023 ja 04.06.2023 osamakse tasumisega,

edastas krediidiandja kostjale 05.06.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel

deklareeritud e-posti aadressile xxxx lepingu ülesütlemise teatise, millega anti täiendav

tähtaeg võla tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 19.06.2023 ei likvideerinud, ütles

krediidiandja lepingu üldtingimuste punkti 17.1 alusel üles 20.06.2023 seisuga. Kostja ei ole

krediidiandjat oma kontaktandmete muutumisest teavitanud.

2.5. Krediidiandaja loovutas tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale,

edastades kostjale 21.06.2023 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel

deklareeritud e-posti aadressile xxxx teatise nõude loovutamise kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud

12.08.2024. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja on enne hagi menetlusse võtmist kohtule 10.06.2024 vastanud, et

ta ei ela Eestis ning et ta ei ole nõus maksma rohkem kui tema võlad alguses olid, viidates, et

juurde on tulnud põhjendamatud kohtutäiturite ja meeldetuletuskirjade kulud. Peale

menetlusse võtmist kostjale hagile vastuse esitamiseks antud tähtaja jooksul kostja vastanud ei

ole. Hagejale oli antud peale kostjale antud tähtaega tähtaeg täienduste esitamiseks, hageja

esitas täiendused tähtaegselt.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 410 lg 1 kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida ka sidevahendi abil. Sidevahendi

abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või

selle koopia püsival andmekandjal.

Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja isikusamasus tuvastati 14.06.2021. Kostja on

isikusamasuse tuvastamisel andnud digiallkirja, isikusamasuse tuvastamisel on küsitud

kinnitus, et kostja on tutvunud ja nõustunud kliendikeskkonna kasutajatingimustega (dtl 223).

Hageja on esitanud krediidiküsitluste faili, milles 14.06.2021 kuupäevaga krediidiküsitlustes

on märgitud, et kostja kinnitab, et on tutvunud ja nõustub isikuandmete töötlemise

tingimustega ja kasutajatingimustega (dtl 228). Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et kostja

oleks tutvunud ning nõustunud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, Personaalsete

Tingimuste ning Üldtingimustega.

Hageja on esitanud faktiväite laenu 475 eurot kostjale välja maksmise kohta ning esitanud ka

kuvatõmmise ülekande andmetest täpsustamata, et mis dokumendist see kuvatõmmis pärineb

(et kohus saaks hinnata tõendi usaldusväärsust).

5. Nõude loovutamine

Hageja on esile toonud ning tõendanud, et hagi aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded on

hagejale loovutatud (dtl 188 algse krediidiandja teade kostjale).

6. Vastutustundliku laenamise põhimõte

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke

andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude

õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

6.2. Hageja väitel lähtuti kostja konto väljavõttelt tuvastatud keskmisest netosissetulekust

(mis koosnes palgast ja töövõimetushüvitistest) 773 eurot kuus. Finantskohustusteks arvestati

200 eurot kuus ning seda konto väljavõtte analüüsi alusel. Majandamiskuludeks arvestati

kostja avaldatud 300 eurot kuus.

Kohtule esitatud konto väljavõttest (dtl alates 139) nähtub, et kostjal oli väikelaen xxxx, mille

katteks ta tegi makseid ca 63 eurot kuus ning mitmel korral oli arvestatud viivist. Xxxx tasus

kostja kahe laenu makseid, ca 20 eurot + 68 eurot kuus. Aprillis võttis kostja P OÜ-lt viiel

korral laenu kokku 820 eurot, misjärel hakkas tegema laenu tagasimakseid ca 45 eurot kuus.

Mais võttis kostja Ü OÜ-lt laenu 1940 eurot ja P OÜ-lt 100 eurot. Ü OÜ-le hakkas kostja

tegema tagasimakseid 89,90 eurot kuus. Lisaks nähtuvad konto väljavõttelt kostja püsikulud.

Kostja tasus üüri ja kommunaalkulusid suurusjärgus vähemalt 350 eurot kuus,

kindlustusmakseid 9,25 eurot kuus, kahe sideettevõtte arveid (märtsis kokku 196 eurot,

aprillis 194 eurot, mais 217 eurot, juunis ca 120 eurot). Eeltoodust tuleneb, et kostjal oli

olemasolevaid finantskohustusi ca 286 euro eest kuus ning tema püsivad majandamiskulud

olid ca 541 eurot kuus. Lisaks tuleb arvestada kostja toidu ning transpordikuludega (hageja

esitatud konto analüüsis on transpordikuludeks saadud keskmiselt 101,15 eurot kuus.

Eeltoodust on selge, et kostja igakuised kulud olid suuremad kui tema töötasu ehk regulaarne

püsiv sissetulek.

Ka hageja esitatud krediidiandja enda konto analüüsis on kõiki kulusid analüüsitud ning neid

märgendatud ja kokku arvutatud, ent laenu andmise otsustamisel on millegipärast seda

eiratud.

Kui hageja märgib, et kontrolliti maksehäireid ning neid ei tuvastatud, siis konto väljavõttelt

nähtus, et kostja oli laenu tagasimaksetega viivituses ning kostjalt nõudis võlga ka inkasso. Ka

neid asjaolusid on krediidiandja eiranud.

Nagu eespool selgitatud, pidi krediidiandja arvestama ka muid talle teadaolevaid asjaolusid,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta. Konto väljavõttelt nähtus, et kostja

kulutab kuus oluliselt rohkem, kui on tema stabiilne, garanteeritud sissetulek palga näol.

Konto väljavõttest nähtus ka see, et kostjal oli samaaegselt erinevaid laene. Kohtu hinnangul

pidi krediidiandja nende asjaolude põhjal hindama kostja püsikulusid ning nende kulude

tarbimislaenudega finantseerimise jätkusuutlikkust.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et krediidiandja ignoreeris konto väljavõtte kaudu talle

teadaolevaid asjaolusid ning rikkus seega vastustundliku laenamise kohustust.

7. Hageja nõuded

Ka juhul, kui leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ning rikutud on

vastutustundliku laenamise kohustust, tuleb laenuks saadud rahasumma tagastada.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

arvestada kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks, sest lepingu sõlmimise ajal oli

seadusjärgne intressimäär 0% ning muid tasusid tarbija sel juhul ei võlgne.

Hageja on esile toonud, et kui kohus asub siiski vaatamata hageja esitatud selgitustele ja

tõenditele seisukohale, et krediidiandaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

siis kostja poolt oleks kohustus täidetud ning kostjal puuduks võlgnevus krediidiandja ees.

Eeltoodust tulenevalt jääb hageja hagi tervikuna rahuldamata.

8. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Hageja on menetluskulude suuruse esitanud hagiavalduses. Hageja palub hagis mõista välja

kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tegi. Kuivõrd

kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.

Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad kostja võimalikud

menetluskulud, kui neid oli, tema enda kanda.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik