2-24-9058/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-9058

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2024.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

A. K. hagi R. K. vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik

esindaja:

Kostja:

A. K. (ik XXX, faktiline elukoht XXX;

registrijärgne elukoht XXX)

V. K. (ik XXX, faktiline elukoht XXX;

registrijärgne elukoht XXX, e-post

XXX, tel XXX)

R. K. (ik XXX, elukoht XXX, tel XXX,

e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. K. hagi.

2. Välja mõista R. K.lt elatis poja A. K. kasuks alates 08.06.2024.a igakuise elatusrahana

250 (kakssada viiskümmend) eurot kuni A. K. täisealiseks saamiseni s.o XXX.a. või kuni

lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.

3. Igakuine elatis tuleb tasuda V. K. arveldusarvele nr EEXXX iga kuu 10. kuupäevaks.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KROD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sündis V. K. ja R. K. abielust 20.05.2022.a. poeg A. K.. Vanemate

kooselu lõppes veebruaris 2024.a ning sellest ajast ei osale kostja lapse ülalpidamises. V. K.

kolis koos lapsega teise linna ning sellest asjast ei tunne R. K. huvi lapse käekäigu vastu. V. K.

igakuise sissetuleku moodustavad palk 800 eurot ja lapsetoetus 80 eurot. Hagiavalduse kohaselt

on lapse igakuised püsikulud 550 eurot: eluasemkulu 150 eurot, toidukulu 100 eurot, kulu

transpordile 20 eurot, tervishoiule 50 eurot, hügieenitarvetele 50 eurot, riietele 100 eurot ja

muud vältimatud kulud (lasteaed) 80 eurot. Hageja palub R. K.lt välja mõista elatise 250 eurot

kuus.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja R. K. märgib kohtule saadetud e-kirjas (saadetud e-posti aadressilt XXX, et ei saa

maksta elatist, kuna sissetulek puudub.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike

väidetega seotud perekonnaasjas.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma

alaealise lapse eest.

A. K. on R. K. poeg (dtl 8-9).

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p

13 ja 3-2-1-33-11).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda

mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult.

Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2

esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt

Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

6. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel

arvutatud summa.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja R. K.lt igakuise elatise väljamõistmist summas 250 eurot

kuus (dtl 5) ehk kindla summana.

Muutuva suurusena elatist arvutatakse PKS § 101 lg-te 1–7 järgi järgmiselt:

- igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot (alates 01.04.2024.a.), mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

- baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa

arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2023. aastal oli 1 832 eurot ja 3%

sellest on 54,96 eurot.

PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2024.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt:

- PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot.

- PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg

3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.

Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot.

PKS 101 § lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

7. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada

(vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt 250 eurot kuus (dtl 5), seega alla PKS § 101 lg 1

p 3-5 arvestatud miinimummäära.

Kuivõrd hageja soovib elatist väiksemas summas, kui PKS § 101 järgi arvestatav

miinimummäär (ehk 287,72 eurot), ei pea hageja igakuiseid vajadusi tõendamata.

8. R. K. vastas oma e-kirjas, et ei saa elatist maksta, kuna puudub sissetulek (dtl 22).

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid

enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Käesoleval juhul ei ole kostja menetluses PKS § 102 lg 2 asjaoludele tuginenud.

Sissetuleku puudumine ei ole PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus lapsele ülalpidamise

mitteandmiseks. R. K. ei ole millegagi tõendanud, et tema töövõime oleks piiratud, mis

raskendaks osalemist ja võimalusi tööjõuturul.

Riigikohus on seisukohal, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vt Riigikohtu13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 p 13).

Kuivõrd kostja ei ole millegagi põhjendanud ega tõendanud, et oleks olukorras, mis õigustaks

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist või mis vabastaks selle täitmisest, ei ole lapse

ülalpidamisel mitteosalemine õigustatud ega põhjendatud.

9. Kohtu kogutud V. ja R. K. majanduslikku olukorda iseloomustavate andmete põhjal:

- Töötamise registri andmetel kumbki vanem ei tööta.

V. K. töösuhe X OÜ-s lõppes 30.08.2024.a. (dtl 259). R. K. viimane töösuhe X OÜ-s lõppes

09.02.2024.a. (dtl 256).

- Eesti Töötukassa vastuse kohaselt on R. K. registreeritud töötuna alates 30.05.2024.a. Isiku

töövõimet hinnatud ei ole (dtl 41).

- Kinnistusraamatu andmetel V. K.le ning R. K.le kinnisvara ei kuulu (dtl 263-264)

- Transpordiameti liiklusregistri andmetel on V. K. omandis sõiduauto Honda Accord, reg, nr

XXX (registreerimistunnistus antud 12.06.2023, ehitusaasta 2004; dtl 261). R. K. nimele

sõidukeid registreeritud ei ole (dtl 262).

- Maksu- ja Tolliameti andmetel on perioodil 01.06.2023-31.05.2024 V. K. saanud tulu

7051,25 eurot (dtl 56; mis keskmiselt ühes kuus on 587,600 eurot); samal perioodil on R. K.

saanud tulu 390,14 eurot (dtl 64).

- Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt saab V. K. lastetoetust 80 eurot kuus (dtl 251)

- Coop Pank AS-i vastuse kohaselt on R. K.l pangas konto, mille saldo 29.02.2024.a. seisuga 0

(null) eurot (dtl 51).

- R. K. Swedbank AS-i konto EEXXX on 01.10.2023.a suletud võlgnevuse tõttu (dtl 70); V.

K. arvelduskonto nr EEXXX saldo on 05.07.2024.a. seisuga 91,17 eurot (dtl 71-118);

arvelduskonto nr EEXXX saldo 05.07.2024.a seisuga 10 eurot (dtl 119-136), hoiukonto jääk

05.07.2024.a seisuga 0 (null) eurot.

- LHV vastuse kohaselt on V. K. kontode saldo 0 (null) 09.07.2024.a. seisuga (dtl 243, 244),

R. K. konto saldo sama kuupäeva seisuga 0,18 eurot (dtl 143-178).

Samas nähtuvad R. K. pangakontolt laekumised XXX müügist 08.09.2023.a. 3036,74 eurot ja

12.09.2023.a. 27 411,68 eurot (dtl 144), ülekanded erinevatelt eraisikutelt vahemikus 100-500

eurot. R. K. on 12.09.2023 teinud ülekande V. K.le 3080 eurot (dtl 82), kandnud üürikulu

27.10.2023 1048 eurot, 27.11.2023 520 eurot, 27.11.23 520 eurot, 10.12.2023.a. 520 eurot.

Majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal R. K.l küll ametlik sissetulek puudub,

kuid eeltoodu ei tähenda seda, et kostjal ka tegelikkuses igasugune sissetulek puudub. Kohtule

jääb arusaamatuks millistest vahenditest katab kostja iseenda ülalpidamiskulu. Arvestades, et

tegemist on terve ja töövõimelise mehega (vastupidist tõendatud ei ole) ei ole eluliselt usutav,

et isikul puudub nii ametlik kui ka mitteametlik sissetulek (st vanem ei ole esitanud andmeid

oma tegeliku majandusliku seisundi kohta).

Isegi juhul, kui kostjal sissetulek puudub, ei vabasta see lapse ülalpidamiskohustusest, vaid

vanem peab tegema kõik endast oleneva, leidmaks endale sissetulek, mis katab nii iseenda kui

alaealise lapse ülalpidamine.

10. Võttes arvesse, et kostja ei ole tõendanud asjaolude olemasolu (nt töövõime piiratus, teine

alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmisel nõutud ulatuses varaliselt halvemasse olukorda

kui elatist saav laps jms.), mida kohus saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise tasumiseks alla

miinimummäära või elatise välja mõistmata jätmiseks; kostja ei ole tõendanud ka seda, mida on

teinud piisava sissetuleku hankimiseks, et tagada lapse ülalpidamine; hageja nõuab elatist

igakuiselt 250 eurot kuus, mis on vähem kui PKS § 101 järgi arvestatav miinimum ning lapse

vajaduste eraldi tõendamine ei ole vajalik; lapse ema varalist seisundit – rahuldab kohus hagi.

11. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud

pärast asja arutamise lõpetamist.

Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis

kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei

suuda enam tasuda elatist välja mõistetud määras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud

ning välja mõistetud elatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).

Menetluskulude jaotus

12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise

lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik