3-24-417/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-417

Määruse kuupäev

21. september 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Vladimir Jarikovi (Jarikov) kaebus Harju Maakohtu tegevuse peale

seoses tsiviilasjaga nr 2-20-766

RESOLUTSIOON

Tagastada Vladimir Jarikovi kaebus.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Vladimir Jarikov esitas 9. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Harju Maakohtu

tegevuse peale seoses tsiviilasjaga nr 2-20-766. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse

täiendused 5. aprillil 2024 ja 21. augustil 2024. Kaebaja märkis, et ta esitas 9. juunil 2023

Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, kuid siiani pole sellele

vastatud. Kohus ilmutas omavoli ja keeldus õigusemõistmisest. Samuti ei väljastanud kohus

kaebajale tema 3. mai 2023. a määruskaebusest ja selle lisadest, 9. juuni 2023. a

määruskaebusest ning 25. juuli 2023. a taotlusest ja selle lisadest koopiaid, mis on vajalikud

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) jaoks. Kohus ei vasta kaebaja kirjadele, milles ta on

palunud koopiad väljastada ja vastata tema 9. juuni 2023. a määruskaebusele. Kohus tegeleb

moraalse mõnitamisega ja takistab kaebaja õiguste kaitsmist rahvusvahelisel tasandil. Kaebaja

palub tunnistada kirjade vastuseta jätmist. Samuti palub kaebaja kohustada Harju Maakohut

väljastama kaebajale koopiad tema 3. mai 2023. a määruskaebusest ja selle lisadest ning 25.

juuli 2023. a taotlusest ja selle lisadest. Kohtu omavoli ja dokumentide varjamise eest palub

kaebaja tema kasuks välja mõista moraalse kahju kompensatsiooni kohtu äranägemisel.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab

kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

Kaebaja 9. veebruari 2024. a, 5. aprilli 2024. a ja 21. augusti 2024. a avaldusi tõlgendades

saab halduskohus aru nii, et kaebaja taotleb halduskohtult järgmist:

2.1.

tunnistada, et Harju Maakohus jättis vastamata kaebaja kirjadele, milles ta palus

väljastada koopiad tema 3. mai 2023. a määruskaebusest ja selle lisadest, 9. juuni 2023.

a määruskaebusest ning 25. juuli 2023. a taotlusest ja selle lisadest ning vastata tema 9.

juuni 2023. a määruskaebusele;

2.2.

kohustada Harju Maakohut väljastama kaebajale koopiad tema 3. mai 2023. a

määruskaebusest ja selle lisadest ning 25. juuli 2023. a taotlusest ja selle lisadest;

3-24-417

2.3.

mõista kaebajale kohtu äranägemisel mittevaralise kahju hüvitis selle eest, et kaebaja 9.

juuni 2023. a määruskaebusele ei ole vastatud ning talle ei ole väljastatud koopiaid tema

3. mai 2023. a määruskaebusest ja selle lisadest, 9. juuni 2023. a määruskaebusest ning

25. juuli 2023. a taotlusest ja selle lisadest.

3. Kohus märgib esmalt, et ei mõista praeguse määruse punktis 2.1 toodud taotlust

eraldiseisva kaebuse nõudena. Määruse punktis 2.1 kirjeldatud kirjade eesmärk oli saada

koopiad 3. mai 2023. a määruskaebusest ja selle lisadest, 9. juuni 2023. a määruskaebusest

ning 25. juuli 2023. a taotlusest ja selle lisadest ning vastus 9. juuni 2023. a määruskaebusele.

Kohtu arvates on kaebaja kirjadele vastamata jätmisele osutanud sel eesmärgil, et näidata, et

kaebaja pöördumistest hoolimata talle koopiaid ei väljastatud ja määruskaebust ei lahendatud.

Kuna koopiate väljastamisega ja määruskaebuse lahendamisega seonduvat Harju Maakohtu

tegevust tuleb halduskohtul hinnata nagunii hüvitamisnõude lahendamise raames, peab kohus

põhjendatuks lugeda kaebaja tuvastamisnõude hõlmatuks hüvitamisnõudega.

4. Kohus leiab, et praeguse määruse punktis 2.2 toodud nõude osas tuleb kaebus tagastada

HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. HKMS § 4 lõige

1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul on tsiviilasjas

menetlusosalisele menetlusdokumentidest koopiate väljastamise saavutamiseks ette nähtud

teistsugune menetluskord tsiviilkohtumenetluse seadustikus (vt TsMS § 59, mis reguleerib

toimikuga tutvumist ja koopiate saamist; samuti TsMS § 333, mis võimaldab esitada

vastuväite kohtu tegevuse kohta, kui menetlusosaline leiab, et tema koopiate saamise taotluse

lahendamisel on eksitud menetlusnormi vastu). Halduskohtul ei ole pädevust sekkuda

tsiviilasja menetlusse ja kohustada maakohut kaebajale tsiviilasja menetlusdokumentidest

koopiaid väljastama. Seda on kaebajale selgitatud ka varem (vt haldusasja nr 3-14-161).

5. Küll aga on halduskohtu pädevuses lahendada riigivastutuse seaduse alusel

tsiviilkohtumenetluse raames kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõuet (praeguse määruse

punktis 2.3 toodud nõue). Ehkki taolise nõude lahendamine on halduskohtu pädevuses, leiab

halduskohus, et kaebus tuleb selle nõude osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel,

mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud, sest kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Seetõttu ei pea kohus täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist põhjendatuks.

5.1.

Kohtute infosüsteemist on näha, et tsiviilasjas nr 2-20-766 on Harju Maakohus 12.

juunil 2023 määruskaebusena registreerinud kaebaja 9. juuni 2023. a avalduse, mis on

koostatud vene keeles. Kohtute infosüsteemist ei nähtu tõepoolest, et Harju Maakohus oleks

sellele avaldusele eraldi vastanud, kuid samast menetlusest (kohtute infosüsteemis 4.

menetlus) ilmneb, et kaebaja eelnevatele venekeelsetele avaldustele on vastatud, selgitades, et

kaebajal tuleb oma avaldused esitada eesti keeles, ja andes kaebajale võimaluse eestikeelsete

avalduste esitamiseks. Kuna kaebaja avaldusi eesti keeles ei esitanud, keeldus Harju

Maakohus 26. aprilli 2023. a ja 1. juuni 2023. a määrustega kaebaja avaldusi menetlusse

võtmast. Seega oli kaebajale samas menetluses tehtud kohtumääruste põhjal teada, et kui ta

soovib saavutada oma avalduste sisulist läbivaatamist, tuleb tal avaldused kohtule esitada

eesti keeles. Seda, et kaebaja tegelikult piisaval määral eesti keelt valdab, kinnitavad tema

teised samas asjas esitatud avaldused (vt nt 25. juuli 2023. a, 6. septembri 2023. a, 22.

jaanuari 2024. a ja 3. juuni 2024. a avaldused). Eeltoodut arvestades ei saanud kohtu

3-24-417

hinnangul kaebaja õigusi intensiivselt riivata see, et Harju Maakohus tema 9. juuni 2023. a

avaldusele eraldi ei vastanud ja uuesti ei selgitanud avalduse eesti keeles esitamise vajadust.

Kaebajale pidi olema arusaadav, miks tema 9. juuni 2023. a avaldust sisuliselt ei menetleta ja

mida ta saaks teha, et selle sisulise läbivaatamiseni jõuda. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks, et

kohus vastavas osas hüvitamiskaebuse rahuldaks ja kaebaja kasuks rahalise hüvitise välja

mõistaks. Nagu öeldud, oli Harju Maakohus enne kaebaja 9. juuni 2023. a avalduse esitamist

kaebajale korduvalt selgitanud, et tal tuleb kohtu poole pöörduda eesti keeles. Kohtu

selgitustest ja piisavast eesti keele oskusest hoolimata esitas kaebaja 9. juunil 2023 järjekordse

venekeelse avalduse, mis võib olla käsitatav menetlusõiguse kuritarvitamisena TsMS § 200

lõigete 1 ja 2 tähenduses. Seega oli kaebaja ise teadlikult loonud olukorra, mis takistas tema 9.

juuni 2023. a avalduse sisulist läbivaatamist. Võimalik kahju, mis avalduse sisulise läbi

vaatamata jätmisega kaebajale kaasnes, ei saa seega olla etteheidetav Harju Maakohtule.

5.2.

Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks tsiviilasja nr 2-20-766 raames esitanud

eestikeelseid avaldusi 3. mai 2023. a määruskaebusest ja selle lisadest, 9. juuni 2023. a

määruskaebusest ning 25. juuli 2023. a taotlusest ja selle lisadest koopiate saamiseks.

Välistada ei saa, et kaebaja on taotlenud koopiaid venekeelsetes avaldustes. Kohus on juba

eelnevalt selgitanud, et kaebaja oli teadlik, et avaldused tuleb kohtule esitada eesti keeles,

ning ta oli võimeline seda tegema. Kui kaebaja esitas koopiate saamise taotlused teadlikult

vene keeles, pidi ta aru saama, et tema taotluste sisulise läbivaatamiseni ei jõuta. Seda

arvestades ei saa koopiate väljastamata jätmine ja sellest tingitud võimalik kahju olla

etteheidetav Harju Maakohtule. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vastavas osas

hüvitamiskaebuse rahuldamist ja kaebaja kasuks rahalise hüvitise välja mõistmist

tõenäoliseks. Samuti ei saa kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks. Kaebaja on soovinud

Harju Maakohtult koopiaid dokumentidest, mille ta ise on koostanud ja kohtule esitanud. See,

kas kaebaja on saanud teostada TsMS § 59 lõikes 1 sätestatud õigust saada koopiaid

menetlusdokumentidest, ei saa intensiivselt riivata kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele.

Koopiate andmata jätmine ei saanud takistada kaebaja osalemist kohtumenetluses, kuna

kaebajale on nende dokumentide sisu teada. Kohtupraktikas reeglina ei tunnustata

menetlusosalise õigust saada koopiaid tema enda esitatud menetlusdokumentidest (vt näiteks

Riigikohtu 14. mai 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, punkt 6). Koopiate puudumine võib

küll mõjutada kaebaja võimalust esitada kaebus EIK-le, kuid sinna pöördumise õigust ei ole

kaebajal praegusel juhul veel tekkinud, kuivõrd riigisisene kohtumenetlus on tsiviilasjas nr 2-

20-766 alles käimas (inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõige 1).

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on 6. juunil 2024 esitanud Harju Maakohtu 27. mai

2024. a eestkoste lõpetamise avalduse rahuldamata jätmise määruse peale määruskaebuse,

mida ei ole praeguseks veel lahendatud. Lisaks on kohtuasjas nr 2-20-766 ehk kaebaja

eestkoste lõpetamise asjas kaebajale määratud riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaat

Anti Aasmaa ning kõigis selle kohtuasjaga seotud küsimustes (s.h kui kaebaja soovib tutvuda

tema enda esitatud dokumentidega) on kaebajal võimalik pöörduda oma esindaja poole.

5.3.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud

intensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus hüvitamisnõude

osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.

.

Kokkuvõtlikult kuulub kaebus tervikuna tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)