3-23-1466/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1466

Haldusasi

Risti haldus OÜ kaebus Rae Vallavolikogu 23.05.2023 otsuse

nr 83 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – Risti haldus OÜ, esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Rae vald

Kolmas isik – X

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 10.07.2024 ja kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Rae Vallavolikogu 23.05.2023 otsus nr 83.

2. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 2286,61

eurot (sh käibemaks). Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Kaebajal tuleb teatada vastustajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda

hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest

arvates.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.10.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Risti haldus OÜ esitas 29.12.2022 Rae Vallavalitsusele taotluse (dtl 36) Lohu tn 1 kinnistu

detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks kaebajale kuuluva Lohu tn 1a kinnistu

osas.

2. Rae Vallavolikogu 23.05.2023 otsusega nr 83 (dtl 37-43) keeldus Rae Vallavolikogu Lohu

tn 1 kinnistu detailplaneeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest Lohu tn 1a kinnistu suhtes.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 29.06.2023 Risti haldus OÜ kaebus Rae Vallavolikogu

23.05.2023 otsuse nr 83 tühistamiseks.

27.07.2023 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse. Asjas toimus

10.07.2024 kohtuistung, kus kohus läks üle kirjalikku menetlusse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel.

4.1. Kaebaja viitab planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lõike 1 ja 2 ning märgib, et vaidlust ei saa

olla selles, et Lohu tn 1 detailplaneeringut ei ole kehtestatud kujul realiseeritud.

Detailplaneeringu eesmärgiks on olnud Lohu tn 1 krundi jagamine kaheks krundiks ja nende

kruntide hoonestustingimuste määramine. Detailplaneeringu põhijoonisel on välja toodud

märkus, et Lohu tn 1a kinnistu muutub peale maa liitmist krundiga Lohu tn 1b elamumaaks.

Seega oli detailplaneeringuga nähtud ette Lohu tn 1 krundist kahe krundi - Lohu tn 1 krundi ja

Lohu tn 1b krundi moodustamine, kusjuures praegune Lohu tn 1a krunt oli ette nähtud liita

tulevase Lohu tn 1b krundiga.

4.2. Detailplaneeringuga nähti ette ehitusõigus mõlemale detailplaneeringujärgsele krundile.

Lohu tn 1 krundil asus detailplaneeringu kehtestamise ajahetkel juba olemasolev hoone.

Detailplaneeringujärgsele Lohu tn 1b krundile (faktiliselt ei ole Lohu tn 1 krunti kaheks

krundiks jagatud) detailplaneeringuga kavandatud hoone asukohta on pärast detailplaneeringu

kehtestamist püstitatud elamu, mida vastustaja on teadlikult aktsepteerinud ja heaks kiitnud.

Teisisõnu on vastustaja nõustunud olemasolevale Lohu tn 1 kinnistule andma ehitusõiguse

enne, kui Lohu tn 1 kinnistu oleks jagatud vastavalt detailplaneeringule kruntideks.

Kuna Lohu tn 1 kinnistut ei ole jagatud kaheks krundiks, siis ei ole ka Lohu tn 1a kinnistut

liidetud kokku Lohu tn 1b krundiga. Detailplaneeringu kehtestamise ajahetkest on tänaseks

päevaks möödunud üle 20 aasta. Kaebaja hinnangul ei ole seega detailplaneeringu eesmärki

suudetud 20 aasta jooksul täita.

4.3. Kaebaja rõhutab, et detailplaneeringuga kindlaks määratud ehitusõigus saab tekkida alates

ajast, kui detailplaneeringu alusel on moodustatud ehitusõigusega krundid. Kuna 20 aastaga ei

ole detailplaneeringu alusel isegi detailplaneeringujärgseid krunte moodustatud, kuid

detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõigus on Lohu tn 1 kinnistul õigusvastaselt realiseeritud,

siis ei ole võimalik detailplaneeringut kehtestatud kujul tänasel päeval enam realiseerima asuda.

Kaebaja hinnangul on vastustaja ise, olles aktsepteerinud detailplaneeringule mittevastavat

ehitustegevust, sh detailplaneeringu alusel kruntide moodustamata jätmise Lohu tn 1 kinnistul,

oma tegevusega (sh tegevusetusega) tõendanud, et detailplaneeringut sellisel kujul realiseerida

ei ole võimalik. Kui vastustaja oleks pidanud detailplaneeringut elluviidavaks, siis ei oleks

vastustaja andnud Lohu tn 1 kinnistule ehitusõigust kinnistule teise elamu püstitamiseks või

oleks vastustaja nõudnud detailplaneeringu elluviimist ja Lohu tn 1 kinnistu jagamist kaheks

krundiks. Vastustaja ei ole seda aga teinud.

4.4. Vastustaja otsus on vastuolus ka väljakujunenud kohtupraktikaga. Tallinna

Ringkonnakohus selgitas oma 24.09.2021 otsuses nr 3-20-2151, et kui detailplaneeringuga

planeeritud krundi õiguslik ja faktiline olukord on aja jooksul oluliselt muutunud, on

detailplaneeringu muutmata kujul realiseerimine võimatu. Ringkonnakohus selgitas, et

detailplaneering on krundi terviklik planeeringulahendus ning kui asjaolud on oluliselt

muutunud, ei ole enam õiguslikult võimalik nõuda algse planeeringulahenduse elluviimist.

Ringkonnakohus selgitas, et korrektne oleks sellise detailplaneeringu muutmine või kehtetuks

tunnistamine haldusorgani poolt. Kirjeldatud vaidluses olid tehiolud võrreldavad praeguse

olukorraga – antud vaidluses oli detailplaneeringuga ettenähtud üks krunt jagatud

detailplaneeringuga vastuolus olevalt kaheks krundiks. Ringkonnakohus leidis sellises

olukorras, et detailplaneering on realiseerimatu, kuna faktiline olukord on aja jooksul oluliselt

muutunud. Ka viidatud asjas oli detailplaneeringu kehtestamisest möödas üle 20 aasta.

Praeguses vaidluses on faktiline olukord tehiolude mõttes võrreldav – detailplaneeringuga on

ette nähtud kaks krunti, millele mõlemale on ette nähtud eraldiseisev ehitusõigus.

Detailplaneeringuga vastuolus on aga jäetud krunt jagamata, kuid jagamata krundile on välja

ehitatud teine elamu.

Kaebaja hinnangul ei ole analoogselt haldusasjas nr 3-20-2151 kohtu poolt tehtud järeldustega

ka käesolevas asjas võimalik tugineda detailplaneeringu kehtivusele ning realiseeritavusele.

Seega on vastustaja ebaõigesti vaidlusaluses otsuses asunud seisukohale, et üle 20 aasta vanune

detailplaneering on jätkuvalt realiseeritav ja elluviidav, mistõttu ei esine alust detailplaneeringu

osaliselt kehtetuks tunnistamiseks.

4.5. Vaidlusaluse otsuse punktis 4.1 toodud vastustaja põhjendus, et detailplaneering on

elluviidav nii jagamise kui ka liitmise osas, kuna detailplaneeringus ei olnud tingimust, mille

kohaselt ei olnud võimalik taotleda ehitusluba enne kruntide moodustamist, on vastuolus EhS

§ 12 lõikega 2, mille kohaselt peab ehitamine olema kooskõlas planeeringutega. Samuti on

selline seisukoht ilmses vastuolus PlanS § 126 lõikes 4 sätestatud krundi ehitusõiguse ja § 3

punktis 8 määratud krundi definitsiooniga (vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise

ajahetkel kehtinud PlanS v.r § 9 lõiked 3-4). Nimelt annab detailplaneering ehitusõiguse

krundile. Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus.

Ehitusõigus on seega otseselt seotud krundiga. Vastustaja põhjenduste järgi oleks justkui

võimalik realiseerida ehitusõigust kuidagi krundist eraldiseisvalt, mis on aga vastuolus

materiaalõigusega.

4.6. Vastustaja on vaidlusaluse otsuse põhjenduse punktis 2.1.2. teinud viite Riigikohtu otsusele

haldusasjas nr 3-20-952 ning asunud väitma, et antud asjas pole see lahend kohaldatav, sest

Riigikohtu ette toodud vaidluses oli tegemist kinnistu jagamise ja olemasolevate kinnistu piiride

muutmisega detailplaneeringualal selliselt, et ei toimunud ehitusõiguse ulatuse muutmist.

Kaebaja rõhutab, et ka praeguses vaidluses ei toimuks Lohu tn 1a kinnistu osas

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel ehitusõiguse ulatuse muutmist, sest vaidlust ei ole

selles, et Lohu tn 1a kinnistu osas ei ole detailplaneeringuga ehitusõigust ette nähtud. Vastustaja

näib olevat võtnud ebaõige eelduse, nagu sooviks kaebaja detailplaneeringut osaliselt kehtetuks

tunnistada eesmärgiga taotleda kinnistule ehitusõigust. Kaebaja on detailplaneeringut soovinud

Lohu tn 1a osas kehtetuks tunnistada põhjusel, et detailplaneeringu kehtestamisest on

möödunud üle 20 aasta ning seda ei ole võimalik enam kavandatud kujul ellu viia.

4.7. Antud asjas ei oma tähtsust vastustaja viited, et detailplaneeringuga ei ole Lohu tn 1a

kinnistule liitumist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ette nähtud. Selles osas on Tallinna

Halduskohus 02.06.2023 haldusasjas nr 3-23-283 tehtud lahendis leidnud, et asjaolust, et

detailplaneeringus ei ole selliste liitumispunktide rajamist ette nähtud, et saa selliste

liitumispunktide erilise laadi tõttu teha järeldust, et nende rajamine on detailplaneeringuga

vastuolus.

4.8. Riigikohus selgitas 09.06.2023 lahendis nr 3-20-2247, et PlanS § 140 lg 1 p 2 on

kaalutlusõiguslik säte. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei eelda sellises olukorras

ülekaalukat avalikku huvi, kuid arvestada tuleb seaduse ja üldplaneeringu nõuetega ning

naabrite huviga detailplaneeringu kehtima jäämise suhtes, sest hoonele detailplaneeringuga

seatud ehituslikud piirangud täidavad piirkonda sobivuse kõrval ka naabrite huvide ja

õiguskindluse kaitse eesmärke. Praegusel juhul ei rikuks detailplaneeringu osaline kehtetuks

tunnistamine naabrite huvi ega õiguskindlust, sest ka ilma detailplaneeringuta, s.o

üldplaneeringu alusel ei ole võimalik kaebajal kinnistule ehitusõigust taotleda. Seega ei

kahjustaks detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ühegi naabri huvisid. Kaebaja

eesmärgiks on tegeleda talle kuuluval kinnistul põllumajandussaaduste kasvatamisega. Kaebaja

juhatuse liikmele ja tegelikule kasusaajale kuulub Lagedi alevikus korteriomand. Kaebaja

juhatuse liikme soovis tegeleda talle kuuluva ettevõtte kaudu Lohu tn 1a kinnistul

põllumajandussaaduste kasvatamisega ei ole midagi tavapäratut. On üldteada asjaolu, et

korteriomandi omanikul ei ole põllumajandussaaduste kasvatamise võimalusi sedavõrd

ulatuslikult, kui kinnisasja omanikul, sest korteriomandi omanik peab arvestama ka teiste

korteriomanike (kaasomanike) õiguste ja huvidega kaasomandis oleva maa kasutamisel.

4.9. Kaebaja ei ole vastustajale kordagi väitnud, nagu oleks kaebaja tegelikuks sooviks midagi

muud, kui põllumajandussaaduste kasvatamine ning vastustaja poolt võetud eeldus, nagu oleks

kaebaja tegelikuks sooviks ehitusõiguse saamine, on alusetu ja põhjendamatu. Vastustaja on

rikkunud kaalutlusõigust, kui on detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisest

keeldumisel asunud kaebaja asemel sisustama kaebaja tegelikke soove ja eesmärke. Juhul kui

möönda, et vastustajal on isiku enda asemel õigus asuda esitatud taotlust tõlgendama ja

sisustama isiku tegelikku tahet ja soove isiku enda asemel, on tulemuseks olukord, kus

vastustaja võib kergekäeliselt jätta isiku õigused ja huvid arvestamata. Vastustajal on kohustus

lähtuda esitatud taotlusest ja kaebaja seisukohtadest, mitte aga tugineda vastustaja enda

subjektiivsetele hinnangutele või tõendamata eeldustele. Seetõttu on täiesti asjakohatud ka

vastustaja selgitused selle kohta, kes võtsid enam kui 20 aastat tagasi toimunud

detailplaneeringu avalikust arutelust osa. See ei oma õiguslikult mingit tähendust ning

olukorras, kus vastustaja seda praegusel juhul on arvesse võtnud, on vastustaja rikkunud

haldusorgani kaalutlusõigust. Samamoodi ei ole antud juhul asjakohased viited, et

üldplaneeringuga ei ole Lohu tn 1a kinnistule ehitusõigust määratud. Kaebaja ei ole taotlenud

ehitusõigust hoone püstitamiseks. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistuga ehk kaebaja poolt kavandatav tegevus – põllumajandussaaduste

kasvatamine - on täielikult üldplaneeringuga kooskõlas.

4.10. Asjakohased ei ole vastustaja viited kaebaja äriregistri järgsetele tegevusaladele ning

kaalutlusõiguse piire ületavaks ehk õigusvastaseks tuleb lugeda ka vastustaja kaalutlused, mille

järgi võtab vastustaja eelduse, nagu oleks kaebaja varjatud eesmärgiks taotleda Lohu tn 1a

kinnistule ehitusõigust ja arvestab eeltoodud eeldust kõigi oma kaalutlusotsuste tegemisel Lohu

tn 1a kinnistuga seonduvalt.

4.11. Kaebaja ei nõustu vastustaja vastuses toodud väitega, et Lohu tn 1a kinnistu ei ole

kasutatav eraldiseisvana, sest detailplaneeringuga on see ette nähtud liita Lohu tn 1b

kinnistuga.

4.12. Kaebaja ei vaidle vastu, et detailplaneeringu näol on tegemist ühiskondliku

kokkuleppega, kui peab vajalikuks rõhutada, et detailplaneeringu kehtestamisest on tänaseks

möödunud üle 21 aasta ning detailplaneeringu elluviimist ei ole isegi alustatud, kuivõrd on

elluviimise esimeseks etapiks detailplaneeringuga ettenähtud kruntideks jagamine. On

äärmiselt ebatõenäoline ning eluliselt mitteusutav, et pärast 21 aasta möödumist oleks isikutel

huvi detailplaneeringus ettenähtud lahendust realiseerida.

4.13. Kohtupraktikas (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2024 määrus nr 3-23-2914)

on kohtud viimasel ajal korduvalt asunud seisukohale, mille kohaselt tuleb detailplaneeringuga

seotud kaalutlusotsuste tegemisel võtta arvesse ka aega, mil detailplaneering on kehtestatud.

4.14. Kaebaja ei nõustu vastustajaga ka selles, nagu oleks haldusasjas nr 3-20-2151 24.09.2021

tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses toodu asjassepuutumatu, sest detailplaneeringuga

planeeritud krunte on võimalik jätkuvalt moodustada. Vastustaja näib jätvat arvestamata, et

2013.a kehtestatud Rae valla üldplaneeringu seletuskirja lisa 3 „Piirkondlikud

hoonestustingimused“ järgse tabeli kohaselt (Rae valla üldplaneeringu seletuskiri esitatud lisas

(dtl 226-350), kõnealune tabel Lagedi alevikuga seoses on leitav lk-lt 109 (dtl 337) ning tabeli

joonealused märkused lk-lt 117 (dtl 345)) on Lagedi alevikus uue elamumaa krundi

minimaalne suurus 1500m2 ning olemasoleva elamuala jagamise tulemusena tekkiva krundi

minimaalseks suuruseks 1200m2, jõe kontaktvööndis – mis tabeli joonealuse märkuse nr 7

kohaselt moodustub jõe 100m piiranguvööndisse jäävatest aladest, milleks Lohu tn 1

kahtlemata on (vt dtl 351) – on aga uue krundi minimaalseks suuruseks koguni 2000m2.

Detailplaneeringu alusel moodustatava Lohu tn 1b elamukrundi suurus oleks aga 1131m2 ning

Lohu tn 1 elamukrundi suurus ilma selle liitmist Lohu tn 1a krundiga 1068m2. Seega oleks

detailplaneeringu realiseerimine vastuolus üldplaneeringuga (vt detailplaneeringu põhijoonist,

ehitusõigust ja kruntide suurusi kaebuse lisa nr 3 esitatud jooniselt). Seega ei ole õige vastustaja

väide, nagu ei takistaks miski tänasel päeval detailplaneeringuga planeeritud kruntide

moodustamist, kuna detailplaneeringu realiseerimine sellisel kujul, nagu see oli 21 aastat

tagasi planeeringut kehtestades ette nähtud, läheks selgelt vastuollu vastustaja enda poolt

2013.a kehtestatud üldplaneeringuga.

4.15. Seega on vaidlusalune detailplaneering kaebaja hinnangul tervikuna muutunud

realiseerimatuks ning vastustaja tegevus peaks nii hea halduse põhimõttest kui ka

kohtupraktikast tulenevalt olema suunatud sellele, et realiseerimatud ja üldplaneeringuga

vastuolus olevad detailplaneeringus ei säilitaks pikki aastaid pärast nende kehtestamist

jätkuvalt õigusjõudu. Kaebaja rõhutab veelkord, et kuivõrd on detailplaneering just nimelt

lähiaastate ehitustegevuse aluseks, siis ei ole tõsiseltvõetavad vastustaja selgitused, nagu oleks

21 aastat tagasi kehtestatud detailplaneering jätkuvalt aktuaalne, asjakohane ja igati

realiseeritav. Ka vastustaja ise on oma vastuse punktis 3.6 möönnud, et kõnealuse

detailplaneeringuga seoses on vastustaja kui planeerimisalase tegevuse korraldaja jätnud

täitmata talle õigusaktidega pandud ülesanded. Vastustaja ei ole taganud detailplaneeringu

elluviimist ega ka selle ülevaatamist, samuti on vastustaja aastakümneid talunud Lohu tn 1

kinnistul valitsevat, detailplaneeringuga vastuolus olevat olukorda ehitusõigusega seonduvalt.

4.16. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega selles, et vaidlustatud otsus ei riku kaebaja

subjektiivseid õigusi.

4.17. Vastustaja on asunud ka väitma, et detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

rikuks praegusel juhul just naabrite huve ja õiguskindlust, sest kinnistu tuleks liita just nimelt

naabrite kinnistuga. Kaebaja kinnistu on eraomandis olev kinnistu ning nagu ka vastustaja

seoses Lohu tn 1 kinnistu jagamisega on märkinud, et kohalik omavalitsus ei saa

omaalgatuslikult haldusaktiga maakorraldustoiminguid teha. Samamoodi ei ole ka vastustajal

võimalik avalikku huvi või naaberkinnistute omanike huve kaitsta väitega, et detailplaneering

näeb ette kaebaja kinnistu liitmise naaberkinnistuga. Sellisel juhul kaotaks kaebaja oma

omandiõiguse täielikult. Vastustaja ei saa õiguspäraselt tugineda kaalutlusele, mis oma

olemuselt on õigusvastane, sest Lohu tn 1 kinnistu omanikul puudub igasugune õiguslik alus

nõuda kaebajalt kinnistute liitmist. Vastustaja ei ole muus osas põhjendanud, milles täpsemalt

seisneks naabrite huvide või avaliku huvi rikkumine kaebaja kinnistu osas detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamisel. Kaebaja ei näe, kuidas saaks Lohu tn 1a kinnistu osas

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine reaalselt naaberkinnistute omanike õigusi ja huve

ning avalikku huvi rikkuda, sest ka detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel ei oleks kaebaja

kinnistul ehitusõigust. Vastustaja ei saa paljasõnaliselt tugineda väidetavale õiguste

rikkumisele või riivetele, vaid peab õiguspäraselt oma kaalutlust sisustama.

4.18. Asjaolu, et vastustaja ei ole Lohu tn 1 kinnistu jagamist kordagi nõudnud, tõendab

kaebaja hinnangul täiendavalt, et ka vastustaja ise ei pidanud enne kaebaja poolt Lohu tn 1a

kinnistuga seonduvate taotluste esitamist vaidlusalust detailplaneeringut tegelikkuses

realiseeritavaks, vastasel juhul oleks vastustaja astunud ammu samme, mis oleksid

võimaldanud detailplaneeringut ellu viia. Nagu kaebaja eelnevalt selgitas, ei võimalda aga

2013.a kehtestatud üldplaneering enam kehtestatud kujul detailplaneeringut ellu viia.

Eeltoodust tulenevalt ei ole enam detailplaneeringut võimalik kavandatud kujul ellu viia ning

vastustaja on kaebaja kinnistuga seonduvalt jätnud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks

tunnistamise taotluse õigusvastaselt rahuldamata.

Kokkuvõttes on kaebaja seisukohal, et vastustaja 23.05.2023 otsus nr 83 on õigusvastane ja

tuleb tühistada.

4.19. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2 266,61

eurot, millele lisandub tasutud riigilõiv summas 20 eurot ehk kokku on kaebaja menetluskulude

suurus käesolevas haldusasjas 2286,61 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude

nimekirjale (vt dtl 356-361, 370-373, 382).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Vastustaja on seisukohal, et detailplaneeringut ei ole võimalik Lohu tn 1a kinnistu osas

kehtetuks tunnistada, kuna tagatud ei ole planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast

detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist (PlanS § 140 lg 2). Kaebaja on ekslikult

seisukohal, et vastustajal on kohustus detailplaneering kehtetuks tunnistada pelgalt seetõttu, et

detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud 20 aastat. Kaebajale on jäänud tähelepanuta, et

detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei ole vastustajale kohustus. Isegi kui

hüpoteetiliselt tunnistada detailplaneering osaliselt kehtetuks Lohu tn 1a osas, siis tuleb

arvestada asjaoluga, et praegune Lohu tn 1a on moodustatud äralõigetega, mis tähendaks, et siis

peaks need äralõiked ka nö tagasi pöörama.

Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja

integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult

peab arvestama majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna

arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest

tulenevalt on ruumilise planeerimise korraldamine kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne.

Kohalik omavalitsus peab tagama avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide

tasakaalustatud arvestamise, kuid ei ole kohustatud andma igasugust ehitusõigust. Vastustaja

on seisukohal, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamata jätmine ei kitsenda kaebaja seniseid

kinnistu kasutamistingimusi. Kehtiv detailplaneering ei ole seadnud kaebajale piiranguid

kinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks.

Vastustaja märgib, et Äriregistris on Risti haldus OÜ tegevusaladeks märgitud: „(EMTAK

2008) Hulgi- ja jaekaubandus: mootorsõidukite ja mootorrataste remont, 47 - Jaekaubandus,

v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 479 - Jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge; 4799

- Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge; 47991 - Muu jaemüük väljaspool

kauplusi, kioskeid ja turge“ (dtl 155-156). Seega ei ole põllumajandussaaduste kasvatamine ka

kaebaja tegevusala.

5.2. Detailplaneeringu alusel ei ole Lohu tn 1 kinnistut jagatud kaheks eraldiseisvaks kinnistuks

ega Lohu tn 1a kinnistut liidetud Lohu tn 1 kinnistu jagamise tulemusel tekkiva elamumaa

kinnistuga. Vastustaja nõustub kaebajaga, et detailplaneeringu eesmärgiks on Lohu tn 1 krundi

jagamine

kaheks

krundiks

ja

nende

kruntide

hoonestustingimuste

määramine.

Detailplaneeringu põhijoonisel on välja toodud märkus, et Lohu tn 1a kinnistu muutub peale

maa liitmist krundiga Lohu tn 1b elamumaaks. Seega on detailplaneeringuga nähtud ette Lohu

tn 1 krundist kahe krundi - Lohu tn 1 krundi ja Lohu tn 1b krundi moodustamine, kusjuures

praegune Lohu tn 1a krunt oli ette nähtud liita tulevase Lohu tn 1b krundiga.

5.3. PlanS § 126 lõike 4 punkt 1 sätestab, et krundi ehitusõigusega määratakse krundi

kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Detailplaneeringus on määratud Lohu tn 1a krundile

üldmaa ja transpordimaa sihtostarve, mis muudetakse pärast Lohu tn 1b krundiga liitmist

elamumaaks, kuna Lohu tn 1b krundile on detailplaneeringuga määratud elamumaa

sihtotstarve. PlanS § 126 lõige 5 sätestab, et krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel

otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Detailplaneeringu põhijooniselt

on selgelt näha, et Lohu tn 1a krundile ei ole ette nähtud ehitusõigust. Krunt on terves ulatuses

viirutatud ning tingmärkides on kirjas üldmaa – muruväljak. Ehk isegi Lohu tn 1b ja Lohu tn

1a kruntide liitmisel on võimalik seda maa-ala kasutada muruväljakuna. Lohu tn 1a kinnistu ei

ole kasutatav eraldiseisvana, sest detailplaneeringuga on see ette nähtud liita Lohu tn 1b

kinnistuga.

5.4. Rae valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt ei ole Lohu tn 1a kinnistule

ehitusõigust määratud. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist olemasoleva maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistuga, millele ehitusõigust ei ole kavandatud. Lagedi alevikus on

üldplaneeringu kohaselt jõe kontaktvööndis elamumaa kruntide minimaalne suurus 2000 m2, et

krundile oleks võimalik ehitusõigust määrata. Lohu tn 1a kinnistu pindala on 588 m2 ning

kinnistu asub jõe kontaktvööndis; seega, kui kinnistule soovitakse ehitusõigust, ei ole seda

võimalik määrata. Lisaks ulatub kinnistule Pirita jõe ehituskeelu- ja piiranguvöönd, mis

omakorda kitsendab kinnistu kasutamist.

5.5. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja on tegelikkuses lubanud Lohu tn 1 kinnistule

õigusvastaselt püstitada kaks elamut nii, et krunt ei ole detailplaneeringu alusel kaheks jagatud,

mistõttu on vastustaja ise aktsepteerinud detailplaneeringuga vastuolus olevat ehitustegevust

Lohu tn 1 kinnistul, kuna detailplaneering ei lubanud ühele krundile kahe elamu püstitamist.

Detailplaneeringus ei olnud tingimust, mille kohaselt ei ole võimalik taotleda ehitusluba enne

kruntide moodustamist. Kaebaja seisukoht on ekslik selles, et ehitusõigus on Lohu tn 1 kinnistul

õigusvastaselt realiseeritud. Kehtiv detailplaneering näeb maakorraldustoiminguid ette ning ei

saa väita, et tegemist oleks mitterealiseeritava tegevusega. Kinnistu jagamise eelduseks on

omaniku avaldus ning kohalik omavalitsus ei saa omaalgatuslikult haldusaktiga selliseid

maakorraldustoiminguid teha. Tegelikult on detailplaneering elluviidav nii jagamise kui ka

liitmise osas. Asjaolu, et kinnistutel on erinevad omanikud, ei välista maakorraldustoimingute

tegemist. Seega on kaebaja seisukoht ekslik, et kruntide moodustamata jätmisega Lohu tn 1

kinnistul on vastustaja oma tegevusega (sh tegevusetusega) tõendanud, et detailplaneeringut

sellisel kujul realiseerida ei ole võimalik. Detailplaneering on realiseeritav vaatamata sellele, et

kinnistutel on erinevad omanikud.

5.6. Vastustaja möönab, et detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud pikk aeg, mille

käigus on jäetud täitmata planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktis 6 sätestatud ülesanne ─

kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab

planeerimisalase tegevuse korraldajale õigusaktiga pandud ülesannete täitmist. See aga ei

tähenda seda, et vastustajal puudus õiguslik alus või kohustus viia maa sihtotsarve kooskõlla

kehtivate õigusaktidega, mida ka vastustaja tegi (haldusasi nr 3-23-283).

5.7. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul ei kohaldu Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2021

haldusasja nr 3-20-2151 kohtuotsuses toodu, kuna asjaolud on teised. Pärast detailplaneeringu

kehtestamist ei ole oluliselt muutunud detailplaneeringuga planeeritud krundi õiguslik ja

faktiline olukord, st detailplaneeringujärgseid krunte on võimalik moodustada. Pelgalt see, et

ühe kinnistu omanik on muutunud, ei tähenda seda, et detailplaneeringu järgseid krunte ei ole

võimalik moodustada ning detailplaneeringu järgset maa sihtotstarvet määrata. Viidatud

kohtulahend ei ole kohaldatav juba ainuüksi seetõttu, et Lohu tn 1a kinnistule ei ole ette nähtud

ehitusõigust. Ka detailplaneeringu kehtestamise ajal olid kinnistute omanikud erinevad (dtl

157-161). Seega ei ole tänaseks muutunud õiguslik ega ka faktiline olukord.

5.8. Vaidlusalune korraldus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, ega kaebaja omandiõigust

ning ei piira kaebaja omandi vaba kasutamist ja käsutamist. Kaebaja on 2021. aastal omandanud

kinnistu, millele on kehtestatud detailplaneering. Kuna kehtestatud detailplaneeringud on

kättesaadavad, siis juba enne kinnistu omandamist pidi kaebaja tagama enda kurssi viimise

asjaoludest, et detailplaneeringualal on läbi viimata detailplaneeringukohane maakorraldus,

mille läbiviimise korral (moodustatakse planeeringujärgne krunt nr 2, millele liidetakse

üldkasutatava maa sihtotstarbega Lohu tn 1a katastriüksus) toimub detailplaneeringu järgse

krundi maa sihtotstarbe määramine elamumaaks.

5.9. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei

riku naabrite huve ega eelda ülekaalukat avalikku huvi. Praegusel juhul rikuks

detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine just naabrite huve ja õiguskindlust, sest

kinnistu tuleks liita just nimelt naabrite kinnistuga.

5.10. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et üldplaneeringu alusel ei ole võimalik kaebajal

kinnistule ehitusõigust taotleda. Vastustaja ei nõustu aga kaebaja seisukohaga, et antud kinnistu

on mõeldud põllumajandussaaduste kasvatamiseks. Vastustaja rõhutab, et Lohu 1 kinnistu

detailplaneeringu järgi on ette nähtud, et Lohu tn 1a kinnistu sihtotstarve peab olema üldmaa

ehk käesoleval ajal on selleks maakatastriseaduse § 181 lõike 12 punktis 2 märgitud maa ehk

üldkasutatav maa. Sellest johtuvalt peab mainima, et kaebaja arutlused Lohu tn 1a kasutamise

osas maatulundusmaana on asjakohatud, kuna kehtiva detailplaneeringu järgi on ette nähtud, et

maa sihtotstarve on üldkasutatav maa. Vastustaja märgib, et maakatastriseaduse § 18 lõike 1

punkt 2 näeb ette selge aluse sihtotstarbe määramisel. Antud juhul on sihtotstarve määratud

detailplaneeringuga ning ühestki õigusaktist ei tulene, et detailplaneeringuga määratud

sihtotstarvet saab muuta hilisema üldplaneeringuga. Seega, kehtivat maakasutust saab

detailplaneeringuga

kehtestatud

sihtotstarbe

korral

muuta

siiski

üksnes

uue

detailplaneeringuga. Ka on asjakohatud kaebaja viited ettevõtte tegevusele ja sellest

kasusaamisele, kuna Risti haldus OÜ tegevusealadeks ei ole põllumajandussaaduste

kasvatamine. Eluliselt ei ole ka usutav, et 588 m2 suuruselt kinnistult oleks võimalik teenida

arvestatavat majanduslikku kasumit põllumajandussaaduste kasvatamisega.

3.11. Riigikohtu Halduskolleegium on 09.06.2023 haldusasja nr 3-20-2247 kohtuotsuse punktis

23 märkinud, et „Omanik ei saa planeeringulahendust kohalikule omavalitsusele dikteerida

(kolleegiumi otsus nr 3-12-2486/130, p 29). Seepärast on ekslik vastustaja käsitlus, mille järgi

tuli kaebajatel üksikasjalikult kirjeldada, kuidas planeeringu kehtetuks tunnistamine nende

õigusi ja huve riivab, kuid kolmandate isikute huvi väljendamiseks piisas tõdemusest, et

detailplaneering ei vasta nende muutunud vajadusele. Selge ja ülekaalukas huvi ei pea esinema

mitte kehtiva ja vähemalt osaliselt ellu viidud planeeringulahenduse säilitamiseks, vaid selle

muutmiseks.“ Antud juhul ei esine ülekaalukat avalikku huvi planeeringulahenduse

muutmiseks.

3.12. Vastustaja märgib, et Rae Vallavalitsuse 21.03.2023 korraldusega nr 614 „Lagedi aleviku

Lohu tn 1 kinnistu detailplaneeringu alusel katastriüksuse sihtotstarbe muutmine“ (edaspidi

korraldus nr 614) määrati Harjumaal Rae vallas Lagedi alevikus asuva Lohu tn 1a

katastriüksuse (registriosa 9204002, katastritunnus 65301:013:0318, pindala 588 m2,

sihtotstarve 100% maatulundusmaa) sihtotstarbeks vastavalt kehtivale detailplaneeringule

üldkasutatav maa (pooleli on kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-23-283). Vastustaja on määranud

katastriüksuse sihtotstarbe võttes aluseks detailplaneeringu seletuskirja punkti 3, mille kohaselt

reformimata riigimaast pärast tänavamaaks osa eraldamist järele jääv 564 m2 suurune maa-ala

ei sobi omaette ehituskrundiks, vaid jääb tänava äärseks haljasalaks, mida täiendab seletuskirja

punkt 6, mille kohaselt jaguneb reformimata riigimaa Lohu tn 1a 564 m2 ulatuses üldmaaks

ning 480 m2 ulatuses tänavamaaks. Detailplaneeringu põhiplaanil kajastub samuti üld- ning

tänavamaa moodustamine. Seega on katastriüksusele määratud ainuvõimalik sihtotstarve. Maa

sihtotstarbe

muutmine

elamumaaks

saab

toimuda

üksnes

detailplaneeringukohase

maakorralduse läbiviimise korral, st kui moodustatakse planeeringujärgne krunt nr 2 (Lohu tn

1b), millele liidetakse üldkasutatava maa sihtotstarbega Lohu tn 1a katastriüksus (vt põhiplaanil

kruntide moodustamise andmete tabeli all olevat lisamärkust: „Peale maa liitmist krundiga

Lohu tn 1b muutub elamumaaks“).

5.13. Otsuse nr 83 punktis 1.2. toodud isikud on olulised, kuna avalikul arutelul osalejad

leppisid kokku detailplaneeringus Lohu tn 1a krundi kasutamise osas pärast detailplaneeringu

kehtestamist. Kokkuleppe tegijatest on üks tänaseni Lohu tn 1 kinnistu omanik.

Detailplaneering on ühiskondlik avalik kokkulepe ning isikutel on tekkinud põhjendatud ootus,

et detailplaneering ka sellisel kujul ellu viiakse. Vastutaja rõhutab, et kaebaja omandas kinnistu,

millel oli kehtiv detailplaneering ning ka detailplaneeringu kehtestamise ajal olid kinnistutel

erinevad omanikud.

5.14. Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et detailplaneeringus ei olnud tingimust, mille

kohaselt ei ole võimalik taotleda ehitusluba enne kruntide moodustamist. Kaebaja seisukoht on

ekslik selles, et ehitusõigus on Lohu tn 1 kinnistul õigusvastaselt realiseeritud. Kehtiv

detailplaneering näeb maakorraldustoiminguid ette ning ei saa väita, et tegemist oleks

mitterealiseeritava tegevusega. Kinnistu jagamise eelduseks on omaniku avaldus ning kohalik

omavalitsus ei saa omaalgatuslikult haldusaktiga maakorraldustoiminguid teha. Tegelikult on

detailplaneering elluviidav nii jagamise kui ka liitmise osas. Asjaolu, et kinnistutel on erinevad

omanikud, ei välista maakorraldustoimingute tegemist. Seega on kaebaja seisukoht ekslik, et

kruntide moodustamata jätmisega Lohu tn 1 kinnistul on vastustaja oma tegevusega (sh

tegevusetusega) tõendanud, et detailplaneeringut sellisel kujul realiseerida ei ole võimalik.

5.15. Kaebaja ei ole põhjendanud ega analüüsinud, kuidas otsuse nr 83 andmine täpsemalt tema

õigusi või kohustusi rikub. Tegemist on paljasõnalise väitega, et otsus nr 83 rikub oluliselt

kaebaja subjektiivseid õigusi. Lisaks on maaomanik kaebust esitades muu hulgas korduvalt

kinnitanud, et on teadlik alal kehtivast detailplaneeringust.

5.16. Vastustaja selgitab, et ehitustegevusega alustamise hetkel (ehitusluba väljastatud

11.06.2003) ei saanudki olla detailplaneeringus ette nähtud krundid moodustatud, kuna krundi

moodustamiseks vajalik, Lohu tn 1a, oli jätkuvalt reformimata riigimaa ning omandiõigus

õigusvastaselt võõrandatud maale tekkis kinnistusraamatus registreerimise hetkest, 01.06.2004.

Alates

01.06.2004

on

planeeringuala

kinnisasjade

omanikel

olnud

võimalus

maakorraldustoimingute läbiviimiseks esitada vastavasisuline taotlus. Detailplaneeringu

elluviimine selles osas on jätkuvalt pooleli, see tähendab, et planeeringus sätestatu ei ole

realiseeritud ning planeeringulistest nõuetest ei ole kinni peetud.

5.17. Maakorraldusseaduse § 2 lõike 3 kohaselt tuleb kehtestatud planeeringu korral

maakorralduse läbiviimisel lähtuda planeeringulahendusest. Sama seaduse § 10 lõike 1 kohaselt

viiakse maakorraldustoimingud läbi korraldatavate kinnisasjade omanike taotlusel ja punkti 4

kohaselt lähtutakse kinnisasja jagamisel, kinnisasjade liitmisel, osade vahetamisel ja piiri

muutmisel maakatastriseaduses sätestatust. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 6 on

planeerimisalase tegevuse korraldaja ehk kohaliku omavalitsuse ülesanne kehtestatud

planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine osas, mis puudutab temale õigusaktiga

pandud ülesannete täitmist. PlanS § 126 lõikest 5 tulenevalt määrab krundi kasutamise

sihtotstarve, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi

kasutamise sihtotstarbe alusel määrab linna- või vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ning

punktist 6 tulenevalt on katastriüksuse moodustamise aluseks detailplaneering, kui seal on krunt

määratud.

5.18. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja on võtnud keeldumise aluseks ebaõige eelduse,

nagu sooviks kaebaja detailplaneeringut osaliselt kehtetuks tunnistada eesmärgiga taotleda

kinnistule ehitusõigust. Vastustaja on selgitanud otsuses, et antud krundile ei ole võimalik

taotleda ehitusõigust sellepärast, et kaebajal ei tekiks teistsugust arvamust ehk õigustatud ootust

saada ehitusõigust krundile. Kuigi haldusasja nr 3-23- 283 kohtuotsus ei ole veel jõustunud, siis

kohtuotsuse jõustumisel on kaebajal õigus saada kinnistule vee- ja kanalisatsiooni liitumine.

Vastustaja jääb seisukoha juurde, et eluliselt on väheusutav, et põllumajandussaaduste

kasvatamiseks on vaja liituda kanalisatsiooniga. Ehitusõiguse võimalikule taotlemisele on

otsuses nr 83 viidatud üksnes seetõttu, et kaebaja argumendid taotluse esitamisel ei olnud

eluliselt usutavad. Ehkki võib möönda, et haldusorgan on taotluse lahendamisel laiendanud

taotluse sisu, on seda tehtud just nimelt seetõttu, et kaebaja taotlus tundus arusaamatu ning

tegelik eesmärk jäi vastustaja hinnangul taotletava eesmärgi varju. Iga haldusmenetlus peab

olema mitmekülgne ning kaebaja etteheide, et vastustaja on omistanud kaebaja taotlusele sisu,

mida seal tema kinnistusel ei olnud, ei ole aluseks otsuse nr 83 kehtetuks tunnistamiseks.

5.19. Kaebaja on detailplaneeringut soovinud Lohu tn 1a osas kehtetuks tunnistada põhjusel, et

detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud üle 20 aasta ning seda ei ole võimalik enam

kavandatud kujul ellu viia. Vastustustaja jääb seisukoha juurde, et pelgalt seetõttu, et

detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud 20 aastat ei ole alus detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamiseks. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et detailplaneeringut ei ole

võimalik ellu viia. Vastustaja, esindades PlanS § 4 lõike 1 alusel avalikku huvi ei ole

tuvastanud, et kehtiva detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks esineks avalikku

huvi üldse, rääkimata ülekaalukast avalikust huvist. Kaebus on kantud üksnes kaebaja

subjektiivsetest õigustest, mis aga ei ole avaliku huvi väljenduseks.

5.20. Seega on kaebaja väide, justkui oleks antud juhul on kõik PlanS 140 lõikes 1 sätestatud

tingimused täidetud ja Lohu tn 1a kinnistu omanik soovib kinnistu osas detailplaneeringu

elluviimisest loobuda ning detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud tänaseks päevaks

juba ligi 20 aastat, täiesti asjakohatu. Asjakohatu on ka väide, et otsus nr 83 on õigusvastane,

ainuüksi asjaolu, et otsuse sisu ei vasta kaebaja huvidele, ei muuda seda õigusvastaseks.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

6. Kolmanda isik palub kaebuse jätta rahuldamata.

6.1. Kolmas isik märgib, et on Rae Valla 23.05.2023 otsusega nr 83 ja selles esitatud

seisukohtadega nõus.

6.2. Kaebaja taotleb Lohu 1a kinnistu detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.

Kolmandale isikule jääb esitatud dokumentide alusel arusaamatuks, millises osas

detailplaneeringu muutmist soovitakse.

6.3. Ehitusseadustiku mõistes jääb Lohu 1a katastriüksus avaliku tee teekaitse vööndisse ja

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndisse.

6.4. Kaebaja kinnitab 29.06.2023 kaebuse punktis 2.10, et Lohu tänav 1a kinnistule ei ole

ehitusõigust ette nähtud ning punktis 2.12 ja 2.13, et kaebaja sooviks on tegeleda talle kuuluval

kinnistul põllumajandussaaduste kasvatamisega.

Kolmanda isiku hinnangul ei ole kinnistul põllumajandussaaduste kasvatamine takistatud, kuid

nõustub ka valla seisukohaga jätta katastriüksus tänavaäärseks haljasalaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on

alljärgnevad.

7.1. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).

7.2. Kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja tunnistaks planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg 1 p 2

alusel osaliselt kehtetuks Rae Vallavalitsuse 04.03.2003 korraldusega nr 223 „Lagedi alevik

Lohu 1 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Lagedi alevikus Lohu 1 kinnistu

detailplaneeringu (vt dtl 9-35) (detailplaneering). Nimetatud detailplaneering hõlmab endas mh

kaebajale kuuluvat kinnistut aadressiga Lohu tn 1a (vt dtl 160-161).

Vastustaja on kaebaja taotluse rahuldamisest oma 23.05.2023 otsusega nr 83 keeldunud (dtl 37-

43) eelkõige põhjendusel, et peale detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist ei ole

võimalik planeeringu terviklahenduse elluviimine. Vastustaja põhjendab oma otsust

kokkuvõtvalt järgmiselt: a) Detailplaneeringu alusel ei ole Lohu tn 1 kinnistut jagatud kaheks

eraldiseisvaks kinnistuks ega Lohu tn 1a kinnistut liidetud Lohu tn 1 kinnistu jagamise

tulemusel tekkiva elamumaa kinnistuga. b) PlanS § 126 lõige 6 sätestab, et kui

detailplaneeringus on krunt määratud, on see katastriüksuse moodustamise alus. c) Lohu tn 1a

krundile ei ole ette nähtud ehitusõigust. Krunt on terves ulatuses viirutatud ning tingmärkides

on kirjas üldmaa – muruväljak. Ehk isegi Lohu tn 1b ja Lohu tn 1a kruntide liitmisel on

võimalik seda maa- ala kasutada muruväljakuna. Lohu tn 1a kinnistu ei ole kasutatav

eraldiseisvana, sest detailplaneeringuga on see ette nähtud liita Lohu tn 1b kinnistuga. d)

Detailplaneeringuga ei ole Lohu tn 1a kinnistule ette nähtud liitumist ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga, mistõttu taotleja põhjendus ehitusloa vajaduse osas ei ole asjakohane. e) Rae

valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt ei ole Lohu tn 1a kinnistule ehitusõigust

määratud. f) Detailplaneering on elluviidav nii jagamise kui ka liitmise osas. Asjaolu, et

kinnistutel on erinevad omanikud, ei välista maakorraldustoimingute tegemist. Seega on

vastuväite esitaja seisukoht ekslik, et kruntide moodustamata jätmisega Lohu tn 1 kinnistul on

Rae Vallavalitsus oma tegevusega (sh tegevusetusega) tõendanud, et detailplaneeringut sellisel

kujul realiseerida ei ole võimalik. g) Otsuse punktis 1.2. toodud isikud on olulised, kuna

avalikul arutelul osalejad leppisid kokku detailplaneeringus Lohu tn 1a krundi kasutamise osas

pärast detailplaneeringu kehtestamist. Kokkulepe tegijatest on üks tänaseni Lohu tn 1 kinnistu

omanik. Detailplaneering on ühiskondlik avalik kokkulepe ning isikutel on tekkinud

põhjendatud ootus, et detailplaneering ka sellisel kujul ellu viiakse.

7.3. PlanS § 140 lg 1 sätestab, et detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui

1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei

ole asutud ellu viima; 2) planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik

soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib

detailplaneeringu tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse

elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.

Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-20-2247/53 (punkt 19) leidnud, et

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisel on vaja kaaluda: (a) seadusest ja

üldplaneeringust tulenevaid nõudeid; (b) kehtetuks tunnistamise eesmärki, mis peab olema

legitiimne ja kooskõlas kaalutlusõigust andva volitusnormi eesmärgiga (praegusel juhul

PlanS § 140 lg 1 p-ga 2) ning (c) naabrite huvi detailplaneeringu kehtima jäämise suhtes.

Seejuures tuleb arvestada, et detailplaneeringu kehtestamine on kaalutlusotsus, mille kohtulik

kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3; nt Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 14).

Sama kehtib ka detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotlust lahendava otsuse

suhtes.

7.4. Kohus märgib esmalt, et tulenevalt PlanS § 140 lg-st 2 peab vastustaja detailplaneeringu

osaliselt kehtetuks tunnistamiseks veenduma, et selle järel on jätkuvalt võimalik

detailplaneeringu terviklahenduse elluviimine ja säilimine.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on vastustaja teinud kaalutlusvea ja asunud seisukohale, et

antud eeldus täidetud ei ole ning sellest tulenevalt ka keeldunud õigusvastaselt kaebaja taotluse

rahuldamisest.

Vastustaja on nimelt vaidlustatud otsuses leidnud, et detailplaneeringut ei ole võimalik Lohu tn

1a kinnistu osas kehtetuks tunnistada, kuna tagatud ei ole planeeringu terviklahenduse

elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.

Kohus leiab, et vastustaja on jätnud õigusvastaselt tähelepanuta, et ka kogu detailplaneeringu

kehtima jätmisel ei ole planeeringu terviklahenduse elluviimine detailplaneeringus ettenähtud

viisil tagatud ja võimalik, kuivõrd faktilistest asjaoludest nähtuvalt kuuluvad kinnistud Lohu tn

1 ja Lohu tn 1a erinevatele isikutele (vt dtl 157-161) ning kruntide liitmise (sisuliselt ühe

kinnistu võõrandamise) osas ei ole 20 aasta jooksul kokkulepet saavutatud. Lisaks on kaebaja

kinnitanud kohtuistungil, et tal puudub ka soov kinnistut võõrandada. Kaebaja soovib kinnistul

tegeleda põllumajandussaaduste kasvatamisega.

Kohus selgitab, et juba detailplaneeringu kehtestamise eelselt olukorras, kus nähakse ette

erinevatele omanikele kuuluvate kruntide liitmine detailplaneeringuga, peab olema sõlmitud

seda kohustust/õigust tagav vastavas vormis (käesoleval juhul notariaalses vormis)

asjaõigusleping, kuivõrd vastaselt korral ei ole võimalik õiguslikult tagada detailplaneeringu

realiseeritavust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval juhul selline kokkulepe

puudub. Seega on tegemist olukorraga, kus nii detailplaneeringu tervikuna kehtimisel kui ka

detailplaneeringu osalisel kehtetuks tunnistamisel ei ole õiguslikult tagatult võimalik saavutada

tegelikult detailplaneeringuga ettenähtud eesmärki, sest ühe kinnistu omanik ei pea ilma

õigusliku

kohustuseta

oma

kinnistut

loovutama

detailplaneeringu

realiseeritavaks

muutumiseks. Samuti ei nähtu kohtule, et antud juhul oleks võimalik rakendada mistahes

õiguslikult lubatavat sunnivahendit või muud õiguskaitsevahendit olemasoleva õigusliku

olukorra muutmiseks. Kohus märgib, et vaidlusalune detailplaneering ei anna käesoleval juhul

mingit õiguslikku alust kaebajale kuuluva kinnistu sundvõõrandamiseks. Ehk teisisõnu kõik

asjaolud näitavad, et pooli ei saa sundida detailplaneeringut sellisel kujul täitma. Kaebajat ei

saa sundida eraomandi võõrandama ega kolmandat isikut seda omandama näiteks kaebaja

pakutud tingimustel, et saaks toimuda kruntide liitmine detailplaneeringus ette nähtud viisil.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kummalgi juhul, ei juhul kui kogu detailplaneering jääb tervikuna

kehtima, ega ka juhul kui see taotletud osas ehk tänaseks moodustatud Lohu tn 1a krundi osas

kehtetuks tunnistatakse, võimalik detailplaneeringu terviklahendust tegelikult ilma kõigi

kinnistuomanike tahteta (mis käesoleval juhul kaebajal puudub) realiseerida. Sellises olukorras

ei saa vastustaja tugineda PlanS § 140 lg 2 ja keelduda detailplaneeringu osaliselt kehtetuks

tunnistamisest põhjendusel, et peale detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist ei ole

detailplaneeringu terviklahendus realiseeritav, kuivõrd õiguslikult ei olnud detailplaneeringu

terviklahendus realiseeritav juba algusest peale. Tänaseks ei ole ta seda ka faktiliselt, sest

kaebaja on selgelt väljendanud soovi oma kinnistut mitte võõrandada ja kasutada seda

teistmoodi, kui on kehtivas detailplaneeringus ette nähtud.

Vaidlusaluses otsuses märgitud vastustaja põhjendus, et detailplaneering on elluviidav nii

jagamise kui ka liitmise osas, ei ole õige. Tegemist on sisuliselt ja õiguslikult paljasõnalise

väitega ning ka vastustaja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku instrumenti, kuidas antud

tulemusini jõuda olukorras, kus kinnistuomanike tahe selleks puudub. Käesoleval juhul ei ole

detailplaneeringus ettenähtud krunte (v.a Lohu tn 1a jagamise tulemusel moodustatud teemaa

krunt) moodustatud ning nende moodustamine detailplaneeringus ettenähtud viisil ei ole ka

hetkeseisus ainuüksi kaebaja selgelt väljendatud seisukohti arvestades võimalik. Seega ei ole

detailplaneering tervikuna sellisel kujul realiseeritav. Detailplaneeringus ette nähtud lahendus

ei arvesta sellega, et Lohu tn 1 jagamisel tekkima pidav Lohu tn 1b ja Lohu tn 1a on erinevad

kinnistud ja kuuluvad erinevatele isikutele, millest viimaste liitmine saaks toimuda üksnes

omanike vahelise tsiviilõigusliku kokkuleppe korras, millist kokkulepet aga ei ole. Lisaks

sellele on esialguselt ühe kinnistu omanik sisuliselt loobunud detailplaneeringu elluviimisest

talle kuulunud kinnistu müümisega. Kohus märgib, et detailplaneering ei reguleeri ega saagi

reguleerida kahe kinnistuga seotud omandiõiguslikke suhteid v.a. juhul, kui esineksid alused

ühe neist võõrandamiseks sundvõõrandamise korras. Antud juhul ei ole sundvõõrandamise

võimaluseks ilmselgelt alust ja on tekkinud õiguslikult olukord, kus detailplaneeringu

realiseerimine on takerdunud omandisuhete taha ning seda juba väga pika aja jooksul (so

kohtuotsuse tegemise aja seisuga üle 20 aasta).

Kohus peab seetõttu asuma seisukohale, et kuigi teoreetiliselt on võimalik, et kaebaja muudab

oma seisukohta ja otsustab kinnistu võõrandada just naaberkrundi omanikule, kellel seejärel

tekiks võimalus kruntide liitmise näol planeering lõplikult ellu viia, on selline võimalus kõiki

kaebajapoolt väljendatud seisukohti arvestades puhtalt teoreetiline ja sellega ei saanud

vastustaja kohtu hinnangul kaebaja taotlust lahendades otsust õiguspäraselt põhjendada.

7.5. Kohut ei veena ka vastustaja poolt vaidlustatud otsuses esitatud ülejäänud põhjendused,

miks vastustaja ei pea põhjendatuks detailplaneeringut osaliselt kehtetuks tunnistada.

Vastustaja tugineb oma kaalutluste esitamisel eelkõige väitele, et kaebaja taotluse eesmärgiks

on Lohu tn 1a krundile saada ehitusõigus ning seda mitte üksnes ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga liitumiseks nagu on märgitud taotluses (vt kaebaja taotlus dtl 36).

Kohtuistungil selgitas vastustaja, et taotluse rahuldamisest keeldumise üks põhjus oli vastustaja

kartus, et kaebaja soovib hakata Lohu tn 1a kinnistut hoonestama. Vastav põhjendus nähtub ka

vaidlustatud otsuse p 2.1.3 ja 2.1.5. Kohus nõustub vastustajaga selles, et see kartus ei ole küll

ilmselgelt põhjendamatu ning kaebaja poolt täiendavates seisukohtades ning kohtuistungil

esitatud argumendid Lohu tn 1a kinnistul majanduslikult tasuva põllumajandustegevuse

võimalikkuse kohta on tõepoolest pigem ebausutavad, kuid see ei saa olla taotluse

rahuldamisest keeldumise aluseks.

Kaebaja on küll oma detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotluses viidanud sellele, et

kaebaja on taotlenud kinnistule ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist, milleks on vajalik

liitumispunktide rajamiseks ehitusloa väljastamine, millest vald on keeldunud (ja mis on eraldi

vaidluse esemeks haldusasjas nr 3-23-283 ning kus halduskohus kaebuse ka osaliselt rahuldas,

kuid milline otsus on jõustumata), kuid see ei tähenda seda, et vastustaja saaks tugineda

oletuslikule

argumendile

lahendades

kaebaja

taotlust

detailplaneeringu

kehtetuks

tunnistamiseks. Vastavale asjaolule on kaebaja asjakohaselt juhtinud tähelepanu ka kaebuses

leides, et vastustaja on sellega väljunud taotluse raamidest ning hakanud kaebaja taotlust

tõlgendama põhjendamatult laialt. Kohus nõustub selles osas kaebajaga.

Kohus märgib, et nii kaebajal kui vastustajal tuleb arvestada sellega, et detailplaneeringu

osaliselt kehtetuks tunnistamise tagajärjel ei teki kaebajale mingit õigust kinnistu

hoonestamiseks, samuti ei teki selleks ka mingit õigustatud ootust arvestades muuhulgas

kehtiva üldplaneeringuga, kust nähtub, et tegemist on põld/looduslik rohumaa alaga. Ka

kaebuses on kaebaja korduvalt väljendanud, et on täiesti teadlik sellest, et mingit ehitusõigust

talle sellest, kui vastustaja tunnistab detailplaneeringu talle kuuluva krundi ehk Lohu tn 1a osas

kehtetuks, ei teki.

Kohus märgib, et ehitusõiguse saamiseks tuleks kaebajal igal juhul koostada uus

detailplaneering. Seejuures on ilmne, et isegi kui kaebajal selline tagamõte on, siis on see

asjakohatu, kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kehtiv üldplaneering täna vähemalt elamu

ehitamiseks ehitusõigust antud piirkonnas krundile suurusega 588 m2 määrata ei võimalda.

Kohus märgib, et vastavad faktilised asjaolud on vaidlustatud otsuses ka välja toodud ehk

kaebaja on nendest igal juhul teadlik. Lisaks tuleb kaebajal arvestada, et nähtuvalt

üldplaneeringust puudub igasugune alus Lohu tn 1a kinnistu määramiseks elamumaaks peale

seda kui DP osaliselt kehtetuks tunnistatakse (st liitmist Lohu tn 1b krundiga enam ette ei nähta)

ning sellega peab arvestama nii kaebaja kui ka vastustaja. Ehitusõigust oleks teoreetiliselt

võimalik Lohu tn 1a krundile saavutada üksnes üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Vaidlusaluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine moodustatud Lohu tn 1a krundi

osas uut ehitusõigust kaasa ei too, millest tulenevalt ei ole antud juhul tegemist asjakohaste

kaalutlustega. Nimelt ei saa vastustaja põhjendada detailplaneeringu osalisest kehtestuks

tunnistamisest keeldumist sellega, et krundil puudub ehitusõigus, kuivõrd vastav asjaolu

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega ei muutu. Samuti ei saa vastustaja

keelduda tekkinud olukorras põhimõtteliselt ehitusõiguse andmise küsimusest etteulatuvalt

ilma isegi vastavat taotlust omamata, sest selline otsus on kaalutlusotsus ja seda saab teha alles

pärast vastava taotluse saamist kinnistu omanikult.

Mis

puudutab

vastustaja

põhjendust

taotluse

rahuldamisest

keeldumisel

sest

detailplaneeringuga ei ole Lohu tn 1a kinnistule ette nähtud liitumist ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga, mistõttu taotleja põhjendus ehitusloa vajaduse osas ei ole asjakohane, siis

nagu kohus juba ka ülal viitas, lahendas kohus antud küsimust haldusasjas nr 3-23-283, kus

asus seisukohale, et detailplaneeringuga ei ole vastuolus kaebaja poolt taotletud vee- ja

kanalisatsiooni liitumispunktide rajamine. Halduskohus selgitas viidatud otsuses, et asjaolust,

et detailplaneeringus ei ole selliste liitumispunktide rajamist ette nähtud, et saa selliste

liitumispunktide erilise laadi tõttu teha järeldust, et nende rajamine on detailplaneeringuga

vastuolus. Asjaomane detailplaneering nimelt selliste liitumispunktide rajamist ei reguleeri

ning see polnud ka detailplaneeringu ülesanne arvestades detailplaneeringu kehtestamise ajal

kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooniga ja ka täna kehtiva planeerimisseadusega. Samadel

põhjendustel ei ole asjakohane ka vastustaja kaalutlus seoses liitumispunktide rajamisega

käesolevas asjas vaidluse all oleva taotluse lahendamisel. Teisisõnu antud asjas ei oma mingit

tähtsust vastustaja viited, et detailplaneeringuga ei ole Lohu tn 1a kinnistule liitumist

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ette nähtud. Olukorras, kus detailplaneering vastavat asjaolu

ei reguleeri ega peagi reguleerima, ei saa põhjendada detailplaneeringu osalist kehtetuks mitte

tunnistamist sellega, et detailplaneeringuga ei olnud ette nähtud liitumist ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga.

7.6. Veel viitas vastustaja naabrite huvile detailplaneeringu kehtima jäämise suhtes märkides

otsuse p 4.2, et detailplaneering on ühiskondlik avalik kokkulepe ning isikutel on tekkinud

põhjendatud ootus, et detailplaneering ka sellisel kujul ellu viiakse. Mingeid konkreetseid

põhjendusi ega kaalutlusi, miks kaalub naabrite ja avalikkuse väidetav huvi ja milles see huvi

seisneb detailplaneeringu realiseerimiseks olukorras, kus detailplaneering on kehtestatud üle 20

aasta tagasi ja mida ei ole siiani lõplikult ellu viidud, üles kinnistu omanikust kaebaja huvi

detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, otsuses esitatud ei ole. Kohus nõustub

siinkohal kaebaja poolt välja toodud seisukohtadega kaalutlusõiguse teostamise rikkumisel, mis

on esitatud käesoleva otsuse p 4.8 ja 4.17 neid kordamata ning leiab kokkuvõtvalt, et siinkohal

on tegemist olulise kaalutlusveaga, mis seisneb antud juhul kaalutlusõiguse sisuliselt teostamata

jätmises ning toob kaasa otsuse õigusvastasuse ning tühistamise.

8. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud otsus tühistada ning

vastustajal tuleb uuesti kaaluda detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist kaebajale

kuuluva Lohu tn 1 a kinnistu osas.

9. Kohus selgitab, et põhjendatud ei ole kohtumenetluses vastustaja poolt välja toodud

seisukoht, et vastutaja hinnangul on detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

problemaatiline ka seetõttu, et Lohu tn 1a maaüksus on moodustatud kahest osast, millest

esimene osa on praegune Lohu tn 1a ja teine osa on antud teemaale (detailplaneeringu

seletuskirja punktis 6 „Territooriumi bilanss“ on Lohu tn 1a koosseisus üldmaa-muruväljak

suurusega 564 m2 ja tänavamaa suurusega 480 m2) ehk nähtub, et krundi moodustamise alus

Lohu tn 1a osas langeks ära nii kaebaja kinnistu kui ka vastustaja kinnistu osas. Kohus leiab,

et detailplaneeringut on võimalik osaliselt kehtetuks tunnistada ka üksnes kaebajale kuuluva

Lohu tn 1 a katastriüksuse osas (mis on tänaseks kinnistusraamatusse kantud) ning muus osas

jätta vähemalt esialgu kehtima.

10. Kohus märgib veel, et vastustajal tuleb reaalses elus tulevikus paratamatult lahendada tema

enda poolt tekitatud õiguslikult vastuoluline olukord ja luua õigusselgus senikehtiva

detailplaneeringu aladel kinnistuid omavate isikute jaoks arvestades muuhulgas nende

seadusega kaitstud õigusi ja huvisid. Uu(t)e otsus(t)e tegemisel tuleb vastustajal arvestada mh

kolmanda isiku õiguspärase ootusega ja heauskse käitumisega Lohu tn 1 kinnistule teise hoone

ehitamisel (mis hetkel kehtiva detailplaneeringu järgi peaks asuma krundil Lohu tn 1b, kuid

millist krunti ei ole moodustatud ja suure tõenäosusega ei saagi moodustada). Kohus märgib

siinkohal, et kolmandal isikul on õigustatud ootus mh kasutusloa saamisele. Vastustajal tuleb

vastav enda planeerimismenetluses tehtud veast tekkinud eriolukord lahendada lähtudes mh hea

halduse tavast ning mõistlikkuse põhimõttest. Seejuures rõhutab kohus, et vastavast erandlikust

juhtumist ei saa teised isikud (sh kaebaja) tuletada endale mingeid õigusi tulevastes

planeerimismenetlustes.

Üheks lahenduseks oleks kohtu arvates ka detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine

kaebaja poolt soovitud viisil ehk üksnes Lohu tn 1a osas kaebajale kuuluva kinnistu osas.

Seejärel teostada Lohu tn 1 jagamine peale detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist

selliselt, et moodustuvad detailplaneeringus ette nähtud krunt Lohu tn 1 ja Lohu tn 1b (ilma

Lohu tn 1a krunti liitmata ning Lohu tn 1a krunt jääks esialgu peale detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamist krundiks, mille sihtotstarve tuleneb üldplaneeringust). Teiseks võimaluseks on

algatada valla enda poolt uus detailplaneeringu menetlus kogu detailplaneeringu ala suhtes

tehes seda vajadusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlusena ja kehtestada uus

detailplaneering nii, et oleks võimalik tekkinud olukord (eriti ehitatud hoonete kasutuslubade

väljastamise osas) õiguspäraselt lahendada. Sellisel juhul saab arvestada ka kaebaja huve ja

seda, et Lohu tänava maa osas on kehtiv detailplaneering õiguspäraselt realiseeritud. Kohus

märgib, et kindlasti on võimalikke lahendusi veel ja nende vahel lõpliku otsuse tegemise õigus

on kohalikul omavalitsusel talle seadusega antud planeerimisõiguse ja -kohustuse täitmise

raames. Kuidas täpselt vastustaja tekkinud olukorra lahendab on vastustaja otsustada.

11. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et kõik kaebaja väited, mis puudutavad Lohu

tn 1 krundi detailplaneeringus ette nähtud Lohu tn 1 kinnistu jagamise toimumata jätmist, nagu

ka see, kas praegusele Lohu tn 1 kinnistule teise elamu ehitamiseks ehitusloa andmine oli

õiguspärane või mitte, ei puutu käesolevasse vaidlusesse ning kohus jätab need väited

tähelepanuta.

12. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui

vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

Kolmas isik oli vastustaja poolel. Seega jäävad tema menetluskulud tema enda kanda.

13. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2266,61

eurot, millele lisandub tasutud riigilõiv summas 20 eurot ehk kokku on kaebaja menetluskulude

suurus käesolevas haldusasjas 2286,61 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude

nimekirjale (vt dtl 356-361, 370-373, 382). Kaebaja märgib, et ei ole käibemaksukohustuslane

ega saa muul viisil käibemaksu menetluskuludelt tagasi, seetõttu palub kaebaja menetluskulu

mõista välja koos käibemaksuga (vt dtl 357).

14. Kohus on kõigepealt seisukohal, et menetluskulud on välja mõistetavad (vt ka HKMS § 109

lg 1).

Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on menetluskulud tervikuna põhjendatud ja

vajalikud. Kaebaja ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb menetluskulud välja mõista

koos käibemaksuga. Eeltoodus tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud kokku summas 2286,61 eurot (sh käibemaks).

15. Kaebajal tuleb teatada vastustajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5

päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik