2-23-107469/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-107469

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.Y vastu põhivõla 3920

euro 83 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude

saamiseks

Tsiviilasja hind

1037 eurot 81 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja K.V )

Kostja: S.Y (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista S.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 858 eurot 49 senti (s.o põhinõue

650 eurot, intress 38 eurot 40 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 120 eurot 09 senti ja

sissenõudmiskulud 50 eurot).

3. Mõista S.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (200 eurolt)

alates 11. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Mõista S.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (450 eurolt)

alates 11. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 32,96% aastas.

5. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõue 10 euro

ulatuses.

6. Jätta menetluskulud S.Y kanda.

7. Mõista S.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 540 eurot.

8. Mõista S.Y-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (540 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada otsus kätte kohtuotsuse

resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 20. veebruaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse S.Y-lt (kostjalt) 875 euro 01 sendi saamiseks. Kuivõrd makseettepanekut

ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus nõude

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 10. mail 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõlg 650 eurot, intressi 28 eurot 40 senti, sissenõutavaks muutunud

viivise 120 eurot 09 senti ja sissenõudmiskulud 60 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt

enda kasuks välja viivise alates 11. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni järgmiselt: 1)

lepingust nr SR3801375 tulenevalt põhinõudelt (200 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses; 2) lepingust nr SR3804539 tulenevalt põhinõudelt (450 eurolt)

määras 32,96% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 5. aprillil

2022 laenulepingu nr SR3801375 (leping I), mille alusel sai kostja 200 euro suuruse laenu.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel kolme osamaksetega. Kostja ei ole ühtegi

makset teinud. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu I üles 22. augustil 2022.

Samuti sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 30. aprillil 2022 laenulepingu nr SR3804539

(leping II), mille alusel sai kostja 450 euro suuruse laenu. Kostja kohustus tagastama laenu

maksegraafiku alusel perioodil 5. juunist 2022 kuni 5. novembrini 2023. Kostja ei ole põhiosa

katteks ühtegi tagasimakset teinud. Esialgne võlausaldaja ütles lepingu II üles 20. augustil 2022.

Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.

3. Kostja ei ole hagile vastanud.

2

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel 25. aprillil 2022 sõlmitud laenulepingust nr SR3801375, mille alusel sai kostja 200

euro suuruse laenu (dtl 29 – 31; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 32 – 33).

Kostja kohustus tagastama laenu kolme osamaksena.

Samuti on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel

30. aprillil 2022 sõlmitud laenulepingust nt SR3804539, mille alusel sai kostja 450 euro suuruse

laenu (dtl 34 – 36; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 37 – 38; üldtingimused 39

– 42). Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel perioodil 5. juunist 2022 kuni

5. novembrini 2023.

6. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

7. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel olid sõlmitud

tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi

tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406),

samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034

p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib

tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt

kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

8. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

Lepingu I kohaselt on krediidi kulukuse määr 0% (aastane intressimäär 0% ja viivise määr 0%).

Lepingu II kohaselt on krediidi kulukuse määr 49% aastas. Lepingu II sõlmimise ajal (30.

aprillil 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega

50,85%). Seega ei ületa lepingu II järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

9. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

3

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

10. Hageja on hagiavalduse p-s 3.6 esialgne võlausaldaja on 25. aprillil 2022 ja 30. aprillil 2022

teostanud kostja põhjaliku krediidianalüüsi enne lepingute sõlmimist. 25. aprilli 2022 taotluses

oli kostja oma sissetulekuks märkinud 519 eurot ja väljaminekuteks 90 eurot. 30. aprilli 2022

taotluses oli kostja oma sissetulekuks märkinud 610 eurot ja väljaminekuteks 224 eurot 67

senti. Esialgne võlausaldaja on teinud päringuid avalikesse registrisse ja andmebaasidesse.

Krediidihindamise tulemusena oli esialgne võlausaldaja veendunud, et kostja on võimeline

laenulepingutest tulenevaid kohustusi (66 eurot 67 senti ja 32 eurot 30 senti kuus) täitma.

Kohus selgitas 22. aprilli 2024 kohtunõudes, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et

laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku

kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55).

Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto

väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega

laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr

2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning

krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja

4

pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas

laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Kohus palus

hagejal täpsustada, kas esialgne võlausaldaja on nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte

esitamist.

11. Vastusena kohtunõudele selgitas hageja 22. mai 2024 menetlusdokumendis, et esialgne

võlausaldaja on nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtete esitamist. Hageja on esitanud kohtule

kostja pangakonto väljavõtte (dtl 153 - 155)

Hageja on selgitanud, et pangakonto analüüsi tulemusel on esialgne võlausaldaja lepingu I

puhul tuvastanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 499 eurot 36 senti ja kohustused

338 eurot. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotletava laenu

osamakse (66 eurot 67 senti) ning teada saanud, et kostjale jääb reservi vähemalt 94 eurot 69

senti.

Samuti on hageja selgitanud, et lepingu II puhul tuvastas esialgne võlausaldaja, et kostja

igakuine sissetulek oli 499 eurot 36 senti ja kohustused 403 eurot 67 senti. Esialgne

võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ja taotletava laenu osamakse (32 eurot 30 senti)

tuludest maha ja teada saanud, et kostjale jääb reservi vähemalt 62 eurot 39 senti.

12. Lepingu I kohta märgib kohus järgmist. Lepingu I alusel sai kostja 200 euro suuruse laenu,

mille ta pidi tagastama kolme osamaksena (osamakse suurus 66 eurot 67 senti). Lepingu I järgi

ei pidanud kostja intressi tasuma. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas (VÕS § 4034 lg 7), ei

analüüsi kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist lepingu I puhul. Ka olukorras,

kus kohus jõuaks järeldusele, et esialgne võlausaldaja on nimetatud põhimõtet rikkunud, ei

mõjutaks see hageja nõuet.

13. Lepingu II kohta märgib kohus järgmist. Lepingu II alusel sai kostja 450 euro suuruse

laenu, mille ta pidi tagastama 19 osamaksena (esimene kuumakse 22 eurot 50 senti ja järgnevad

kuumaksed 32 eurot 30 senti, viimane kuumakse 32 eurot 15 senti). Kohus on seisukohal, et

konto väljavõttest (dtl 153 – 155) nähtuvalt on kostja sissetulek ca 500 eurot ja kohustused ca

400 eurot, sellele lisandub laenumakse 32 eurot 30 senti kuus. Kohtu hinnangul oli lepingu II

järgset kuumakset (32 eurot 30 senti) arvestades kostjal võimalik lepingut täita. Seega ei ole

esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

14. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Hageja on hagi p-des 2.1.1 ja 2.1.2 toonud välja põhivõla arvestused. Kohus peab põhjendatuks

lähtuda hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 650

eurot (200 + 450).

15. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Lepingu I kohaselt on intressimääraks 0% aastas. Lepingu II kohaselt on intressimääras 32,96%

aastas. Hageja on hagi p-s 2.2 toonud välja intressi arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda

hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja intress 38 eurot 40

senti.

16. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

5

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Lepingu I puhul nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingu II

on viivise määraks 32,96% aastas. Hageja on hagi p-s 2.4 toonud välja viivise arvestused.

Kohus peab põhjendatuks sellest arvestusest ka lähtuda. Seega tuleb kostjalt mõista hageja

kasuks välja hagi esitamise seisuga (10. mai 2023) sissenõutavaks muutunud viivis 120 eurot 09

senti (13,22 + 106,87).

Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 200 eurolt alates 11. maist

2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivis

põhinõudelt 450 eurolt alates 11. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 32,96% aastas.

17. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist.

Hageja nõuab kostjalt kummagi lepinguga seoses 30 euro suuruse sissenõudmiskulu

väljamõistmist. VÕS 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Mõlema lepingu puhul on hageja tuginenud sellele, et ta on saatnud kostjale kolm tasulist

meeldetuletuskirja (15 + 5 + 5). Need kirjad on kohtu ka esitatud (dtl 47 – 81). Seega peab

kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 50 eurot (25 x 2).

Samas ei pea kohus põhjendatuks kummagi lepingu puhul mõista kostjalt hageja kasuks välja

muud makseviivitusega seotud kulud 10 eurot (iga lepingu kohta 5 eurot). Praegusel juhul saab

kohtule arusaamatuks, milliseid päringuid ja kontaktandmete otsinguid hageja tegi, mida

tähendavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, samuti millal hageja kostjale

helistas (kostjale tehtavate kõnede kulud) ning milliseid kulusid tegi hageja võlanõude

avaldamisega seoses. Kohtu hinnangul ei saa sissenõudmiskulusid sisustada üldistavalt. Kohus

märgib, et esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem (15 eurot), et hüvitada vähemalt

osaliselt ka võlausaldaja üldkulusid. Seega on hageja üldkulud kaetud ka esimese

meeldetuletuskirja kuludega.

18. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjal hageja kasuks välja 858 eurot

49 senti (s.o põhinõue 650 eurot + intress 38 eurot 40 senti + sissenõutavaks muutunud viivis

120 eurot 09 senti + sissenõudmiskulud 50 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja viivise põhinõudelt (200 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja viivise

põhinõudelt (450 eurolt) määras 32,96% aastas alates 11. maist 2023 kuni põhinõuete

täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja 10 euro ulatuses (60 - 50).

19. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ca 98% ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda.

20. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1145 eurot (riigilõiv

6

280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 865 eurot).

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS

§ 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.

21. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 845 eurot (5 h x

169 eur/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks

vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja

ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda

mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks

tunnitasuks 120 eurot.

Ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (5 h) ei ole kohtu hinnangul täies ulatuses põhjendatud.

Praegusel juhul on tegemist lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud kahest

laenulepingust tulenevaid kohustusi), see ei sisalda erilist õiguslikku analüüsi ja koosneb suurel

määral vaid asjaolude kirjeldamisest ja õigusnormide viidetest. Kostja ei ole menetluses oma

vastuväiteid esitanud. Eelneva tõttu on põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Hageja lepingulise

esindaja kulu on seega 240 eurot (120 x 2).

22. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 540 eurot (280 + 20 + 240). Need kulud

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (540 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

23. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras,

mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu,

ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg

1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1

sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020

määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p

9.2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik

7