2-23-11265/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista R.B.ilt põhivõlgnevus 153 eurot ja viivis 14,72 eurot Omega Invest OÜ Välja mõista R.B.ilt Omega Invest OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse
Legislator headnote
AI generated2-23-11265/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista R.B.ilt põhivõlgnevus 153 eurot ja viivis 14,72 eurot Omega Invest OÜ Välja mõista R.B.ilt Omega Invest OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Laura-Liis Sarapuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.09.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-11265
Tsiviilasi
Omega Invest OÜ hagi R.B.i vastu võlgnevuse,
intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise
nõudes
Hagihind
736,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568)
Hageja esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (e-post
rainer.kuulme@advokaat.ee)
Kostja: R.B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht kohtule
teadmata)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Välja mõista R.B.ilt põhivõlgnevus 153 eurot ja viivis 14,72 eurot Omega Invest OÜ
kasuks.
3. Välja mõista R.B.ilt Omega Invest OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse
resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 153 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras alates 09.08.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4. Jätta rahuldamata Omega Invest OÜ nõuded R.B.ilt intressivõlgnevuse ja
sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.
5. Menetluskulud jätta 74,73% ulatuses Omega Invest OÜ ning 25,27% ulatuses R.B.i
kanda.
6. Välja mõista R.B.ilt menetluskulu 291,87 eurot Omega Invest OÜ kasuks.
7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R.B.il tasuda kohtuotsuse
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord ja selgitused
Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus
ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud
apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse
normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see
võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on
30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud
kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja esitatud väited ja nõue
1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 18.08.2021 järelmaksulepingu nr 9013788,
mille alusel andis laenuandja kostjale laenu summas 1 126 eurot televiisori Samsung ostu
finantseerimiseks müüjalt, Hobby Hall Group OÜ-lt. Laenu intressiks lepiti kokku 25% aastas ja
tagasimakse tähtajaks 12 kuud (so kuni 10.08.2022). Kostja kohustus laenuandjale tagastama laenu
ning tasuma intresse igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja ei tasunud
laenulepingust tulenevaid makseid kohaselt, mistõttu on kostjal põhivõlg summas 429,67 eurot ja
intressivõlg summas 39,48 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt määraga 0,065% päevas
kokku summas 121,32 eurot. Laenuandja loovutas 23.08.2022 laenulepingust tulenevad nõuded
kostja vastu hagejale.
Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 429,67 eurot, intressivõlgnevuse
39,48 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 43,99 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks
muutunud viivise 121,32 eurot ning täiendava viivise 0,065% põhivõlalt päevas alates 09.08.2023
kuni põhivõla tasumiseni.
Kostja seisukohad
2. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 15.10.2023.
Kostja ei ole hagile vastanud.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,
millele on rajatud kohtu järeldused.
4. Kohus tuvastab, et hageja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmisid 18.08.2021
järelmaksulepingu nr 9013788, mille alusel finantseeris TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostjal
ostu (Samsung teler) sooritamist Hobby Hall GROUP OÜ-st 1 126 euro ulatuses. Kostja kohustus
krediidisumma tagastama osamaksetena 12 kuu jooksul, maksetähtaeg oli iga kuu 10. kuupäev või
sellele eelnev pangapäev. Intressimääraks oli kokku lepitud 25% aastas. Lepingus märgitud
krediidikulukuse määr oli 53,11% aastas (leping dtl 9).
5. TF Bank AB järelmaksu üldtingimuste p 1.1 kohaselt annab pank lepingu alusel kliendile lepingus
sätestatud tingimustel kauba omandamise finantseerimiseks tarbijakrediiti ning klient kohustub
selle pangale lepingus sätestatud korras koos intressi ja kõrvalkuludega tagastama. Leping
moodustab kauba omandamiseks sõlmitud müügilepinguga seotud lepingu (dtl 64). Krediit
väljastatakse kliendile järelmaksulepingu sõlmimise päeval üle kandmisega kauba või teenuse
müüjale. Müüjale makse tegemisega loetakse krediit kliendile kättesaadavaks tehtuks (dtl 13).
VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma
majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti
või laenu. VÕS § 414 lg 1 müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui
krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid
vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja
annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu
ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on
tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud. Nõude loovutamise teatisest (dtl 15)
nähtuvalt on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutanud eespool nimetatud lepingust tulenevad
nõuded kostja vastu hagejale 23.08.2022.
6. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-
1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.
Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse
määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist
tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 18.08.2021 lepingu
sõlmimise ajal 18,68%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 53,11% aastas
vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
7. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on
krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:
-
omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus
kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja
-
hindama tarbija krediidivõimelisust.
8. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,
kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste
lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja
on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi
teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt
järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,
dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,
toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral
ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed
majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-
d 2 ja 4);
- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste
kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
10. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja
peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas
seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes
võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -
vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes
võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole
piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole
tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on
piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
11. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel
mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise
regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja
krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult
ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).
Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt
esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab
krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
12. Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 18.08.2021 hinnati kostja krediidivõimekust lähtudes
kostja esitatud andmetest, pensioniregistri andmetest ja maksehäireregistritest. Pensioniregistri
päringu põhjal tuvastati, et kostja sissetulek on 1 500 eurot kuus. Maksehäireregistrite päringute
vastuse (dtl 18) kohaselt kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Kostja laenutaotluse (dtl 60)
kohaselt olid kostja igakuised kohustused 200 eurot kuus.
13. Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks mingilgi viisil kontrollinud, millised on
kostja juba olemasolevad kohustused ning igakuised regulaarsed väljaminekud nn
majapidamiskuludele. Majanduslikku seisundit ei ole võimalik adekvaatselt hinnata ainult
sissetulekute alusel. Kohustused võivad ületada mistahes ulatuses sissetuleku. Puutuvalt
sissetulekusse on hageja välja toonud, et esitatud andmete kontrollimiseks tehti päring ka
pensioniregistrisse, kuid pensioniregistri tõendit kohtule esitatud ei ole. Kohtule esitatud andmetest
nähtuvalt ei ole enne 18.08.2021 lepingu sõlmimist küsitud ka kostja konto väljavõtet. Ainuüksi
asjaolu, et 18.08.2021 seisuga kehtivaid maksehäireid ei nähtunud, ei võimaldanud kontrollida
taotluses esitatud andmeid olemasolevate kohustuste ulatuse kohta.
14. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust
piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda
jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks
laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma
uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et
teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.
Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 18.08.2021 lepingu sõlmimisel vastutustundliku
laenamise põhimõtet.
15. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse
tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei
ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul
ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude
kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei
kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3
ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija
krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et käesoleval juhul, isegi kui kostja esitas ebaõigeid
andmeid oma töötasu kohta ning jättis kohustuste kohta teabe olulises osas märkimata, ei saanuks
nimetatu tingida krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt, kui krediidiandja
esitatud andmeid ei kontrollinud ning otsustas lepingu vaatamata andmete kontrollimata jätmisele
siiski sõlmida. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
16. Kohus andis hagejale 21.02.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule
teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta. Hageja tagasimakseid ümber ei
arvestanud, kuid esitas laekumiste väljavõtte (dtl 67), millest nähtuvalt on kostja teinud lepingu
alusel tagasimakseid kokku 973 eurot.
17. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on
intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga
ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuvate lepingute sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne
intressimäär 0%.
18. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Leping lõppes tähtaja saabumisega 11.08.2022 ning
kostja õigus krediidi kasutamiseks on lõppenud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja
põhinõudena tagastamata krediidisumma 153 eurot(1 126 - 973). Kuna VÕS § 94-järgne
intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses
rahuldamata.
19. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda
võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase
täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele
lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui
seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
20. Kuna hageja ümberarvestust ei esitanud, on viivis võimalik välja mõista üksnes perioodi eest alates
11.08.2022. Kohus rahuldab viivisenõude osaliselt ning mõistab välja viivise põhinõudelt 153
eurot perioodi 11.08.2022-08.08.2023 eest summas 14,72 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:
21. Kohus mõistab välja viivise alates 09.08.2023 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses
sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
22. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade
saatmisega 43,99 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte
rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka
kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise
nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi
(2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude
hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.
Menetluskulud
23. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral
kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt
hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kuna hageja esitas hagi hinnaga 736,40 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks
vastanud hinnale 186,08 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele
selliselt, et hageja kanda jääb 74,73% ning kostja kanda 25,27% menetluskuludest.
24. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 1 155 eurot, mis koosneb
riigilõivust 175 eurot ja õigusabikulust 980 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi
esitamisel tasutud 175 eurot riigilõivu.
25. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist
menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud:
- hagi koostamine 5 tundi;
- 25.08.2023 kohtunõude täitmine, hagi täpsustus 0,5 tundi;
- 04.03.2024 kohtunõude täitmine 1 tund;
- menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.
26. Kohtu hinnangul on kõik märgitud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule
märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust
hinnaga 140 eurot tund. Kohus leiab, et tasu 140 eurot tunnis ei ületa oluliselt keskmist
vandeadvokaadist esindaja poolt osutatava õigusteenuse hinda.
27. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid
tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
28. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu
291,87 eurot (1 155 x 25,27%).
29. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
30. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Laura-Liis Sarapuu
kohtunik