Legislator Case Law & Legislation
2-23-11265/21 AI generated

2-23-11265/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-11265/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista R.B.ilt põhivõlgnevus 153 eurot ja viivis 14,72 eurot Omega Invest OÜ Välja mõista R.B.ilt Omega Invest OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

Legislator headnote

AI generated

2-23-11265/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista R.B.ilt põhivõlgnevus 153 eurot ja viivis 14,72 eurot Omega Invest OÜ Välja mõista R.B.ilt Omega Invest OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-11265

Tsiviilasi

Omega Invest OÜ hagi R.B.i vastu võlgnevuse,

intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise

nõudes

Hagihind

736,40 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (e-post

rainer.kuulme@advokaat.ee)

Kostja: R.B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht kohtule

teadmata)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista R.B.ilt põhivõlgnevus 153 eurot ja viivis 14,72 eurot Omega Invest OÜ

kasuks.

3. Välja mõista R.B.ilt Omega Invest OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni p-s 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 153 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 09.08.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Omega Invest OÜ nõuded R.B.ilt intressivõlgnevuse ja

sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.

5. Menetluskulud jätta 74,73% ulatuses Omega Invest OÜ ning 25,27% ulatuses R.B.i

kanda.

6. Välja mõista R.B.ilt menetluskulu 291,87 eurot Omega Invest OÜ kasuks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R.B.il tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja sõlmisid 18.08.2021 järelmaksulepingu nr 9013788,

mille alusel andis laenuandja kostjale laenu summas 1 126 eurot televiisori Samsung ostu

finantseerimiseks müüjalt, Hobby Hall Group OÜ-lt. Laenu intressiks lepiti kokku 25% aastas ja

tagasimakse tähtajaks 12 kuud (so kuni 10.08.2022). Kostja kohustus laenuandjale tagastama laenu

ning tasuma intresse igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja ei tasunud

laenulepingust tulenevaid makseid kohaselt, mistõttu on kostjal põhivõlg summas 429,67 eurot ja

intressivõlg summas 39,48 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt määraga 0,065% päevas

kokku summas 121,32 eurot. Laenuandja loovutas 23.08.2022 laenulepingust tulenevad nõuded

kostja vastu hagejale.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 429,67 eurot, intressivõlgnevuse

39,48 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 43,99 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise 121,32 eurot ning täiendava viivise 0,065% põhivõlalt päevas alates 09.08.2023

kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 15.10.2023.

Kostja ei ole hagile vastanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Kohus tuvastab, et hageja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmisid 18.08.2021

järelmaksulepingu nr 9013788, mille alusel finantseeris TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kostjal

ostu (Samsung teler) sooritamist Hobby Hall GROUP OÜ-st 1 126 euro ulatuses. Kostja kohustus

krediidisumma tagastama osamaksetena 12 kuu jooksul, maksetähtaeg oli iga kuu 10. kuupäev või

sellele eelnev pangapäev. Intressimääraks oli kokku lepitud 25% aastas. Lepingus märgitud

krediidikulukuse määr oli 53,11% aastas (leping dtl 9).

5. TF Bank AB järelmaksu üldtingimuste p 1.1 kohaselt annab pank lepingu alusel kliendile lepingus

sätestatud tingimustel kauba omandamise finantseerimiseks tarbijakrediiti ning klient kohustub

selle pangale lepingus sätestatud korras koos intressi ja kõrvalkuludega tagastama. Leping

moodustab kauba omandamiseks sõlmitud müügilepinguga seotud lepingu (dtl 64). Krediit

väljastatakse kliendile järelmaksulepingu sõlmimise päeval üle kandmisega kauba või teenuse

müüjale. Müüjale makse tegemisega loetakse krediit kliendile kättesaadavaks tehtuks (dtl 13).

VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 414 lg 1 müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui

krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid

vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja

annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu

ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on

tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud. Nõude loovutamise teatisest (dtl 15)

nähtuvalt on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutanud eespool nimetatud lepingust tulenevad

nõuded kostja vastu hagejale 23.08.2022.

6. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 18.08.2021 lepingu

sõlmimise ajal 18,68%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 53,11% aastas

vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

7. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

8. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

10. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

11. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

12. Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 18.08.2021 hinnati kostja krediidivõimekust lähtudes

kostja esitatud andmetest, pensioniregistri andmetest ja maksehäireregistritest. Pensioniregistri

päringu põhjal tuvastati, et kostja sissetulek on 1 500 eurot kuus. Maksehäireregistrite päringute

vastuse (dtl 18) kohaselt kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Kostja laenutaotluse (dtl 60)

kohaselt olid kostja igakuised kohustused 200 eurot kuus.

13. Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks mingilgi viisil kontrollinud, millised on

kostja juba olemasolevad kohustused ning igakuised regulaarsed väljaminekud nn

majapidamiskuludele. Majanduslikku seisundit ei ole võimalik adekvaatselt hinnata ainult

sissetulekute alusel. Kohustused võivad ületada mistahes ulatuses sissetuleku. Puutuvalt

sissetulekusse on hageja välja toonud, et esitatud andmete kontrollimiseks tehti päring ka

pensioniregistrisse, kuid pensioniregistri tõendit kohtule esitatud ei ole. Kohtule esitatud andmetest

nähtuvalt ei ole enne 18.08.2021 lepingu sõlmimist küsitud ka kostja konto väljavõtet. Ainuüksi

asjaolu, et 18.08.2021 seisuga kehtivaid maksehäireid ei nähtunud, ei võimaldanud kontrollida

taotluses esitatud andmeid olemasolevate kohustuste ulatuse kohta.

14. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 18.08.2021 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

15. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et käesoleval juhul, isegi kui kostja esitas ebaõigeid

andmeid oma töötasu kohta ning jättis kohustuste kohta teabe olulises osas märkimata, ei saanuks

nimetatu tingida krediidivõimelisuse valesti hindamist krediidiandja poolt, kui krediidiandja

esitatud andmeid ei kontrollinud ning otsustas lepingu vaatamata andmete kontrollimata jätmisele

siiski sõlmida. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

16. Kohus andis hagejale 21.02.2024 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule

teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta. Hageja tagasimakseid ümber ei

arvestanud, kuid esitas laekumiste väljavõtte (dtl 67), millest nähtuvalt on kostja teinud lepingu

alusel tagasimakseid kokku 973 eurot.

17. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuvate lepingute sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne

intressimäär 0%.

18. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Leping lõppes tähtaja saabumisega 11.08.2022 ning

kostja õigus krediidi kasutamiseks on lõppenud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõudena tagastamata krediidisumma 153 eurot(1 126 - 973). Kuna VÕS § 94-järgne

intressimäär oli lepingute sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses

rahuldamata.

19. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

20. Kuna hageja ümberarvestust ei esitanud, on viivis võimalik välja mõista üksnes perioodi eest alates

11.08.2022. Kohus rahuldab viivisenõude osaliselt ning mõistab välja viivise põhinõudelt 153

eurot perioodi 11.08.2022-08.08.2023 eest summas 14,72 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:

21. Kohus mõistab välja viivise alates 09.08.2023 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.

22. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade

saatmisega 43,99 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka

kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise

nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi

(2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude

hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

23. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hageja esitas hagi hinnaga 736,40 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks

vastanud hinnale 186,08 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 74,73% ning kostja kanda 25,27% menetluskuludest.

24. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 1 155 eurot, mis koosneb

riigilõivust 175 eurot ja õigusabikulust 980 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi

esitamisel tasutud 175 eurot riigilõivu.

25. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud:

- hagi koostamine 5 tundi;

- 25.08.2023 kohtunõude täitmine, hagi täpsustus 0,5 tundi;

- 04.03.2024 kohtunõude täitmine 1 tund;

- menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.

26. Kohtu hinnangul on kõik märgitud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule

märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust

hinnaga 140 eurot tund. Kohus leiab, et tasu 140 eurot tunnis ei ületa oluliselt keskmist

vandeadvokaadist esindaja poolt osutatava õigusteenuse hinda.

27. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid

tekkinud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

28. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

291,87 eurot (1 155 x 25,27%).

29. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

30. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik