2-24-8922/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-8922

Tsiviilasi

E. A. hagi N. K. ja P. P. vastu pärandvara ühisuse

lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: E. A., isikukood: XXX, elukoht: XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Landberg,

e-posti aadress: XXX

Kostja I: N. K., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti

aadress: XXX

Kostja II: P. P., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-posti

aadress: XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada E. A., N. K. ja P. P. pärandvara ühisus ja jagada pärandaja J. S. (surnud xxxx,

isikukood: xxxx) pärandvara järgnevalt:

2.1. E. A. omandisse jäävad kinnisasi registriosa nr xxxx, asukoht XXX ja AS-s Xxxx

arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid 1696,41 eurot ning võlgnevuse tasumise

kohustus XXX xxxx korteriühistu (registrikood: xxxx) ees summas 3954,73 eurot.

2.2.Kohustada N. K. ja P. P. andma nõusolekud kinnistusraamatus kinnisasja registriosa nr

xxxx ühisomanike N. K., P. P. ja E. A. kande kustutamiseks ja uue kandena E. A.

ainuomanikuna sissekandmiseks. N. K. ja P. P. tahteavaldusi/ nõusolekuid (kinnisasjalt

registriosa nr xxxx ühisomanike N. K., P. P. ja E. A. kande kustutamiseks ja E. A.

ainuomanikuna kinnisasja registriossa nr xxxx sissekandmiseks) asendab käesolev

kohtulahend.

3. Mõista E. A.-lt N. K. kasuks välja rahaline hüvitis 1580,56 eurot.

4. Mõista E. A.-lt P. P. kasuks välja rahaline hüvitis 1580,56 eurot.

5. Jätta menetluskulud N. K. kanda.

6. Välja mõista N. K.-lt E. A. kasuks menetluskulud summas 1398,60 eurot ning

menetluskuludelt 1398,60 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-8922 E. A. hagi N. K. ja P. P. vastu pärandvara

ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes. N. K.-le on hagiavaldus koos lisadega ning

menetlusse võtmise kohtumäärus isiklikult kätte toimetatud 24.07.2024 ja P. P. AET-i vahendusel

21.06.2024. N. K. ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 13.08.2024 hagile vastust esitanud ning

P. P. ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 11.07.2024 hagile vastust esitanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt

tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandavara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui

PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi

hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale.

Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka

kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka

kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis

oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti (PärS § 152 lg 2 ja 3).

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis

oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel

reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele

kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel

enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla

sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse(KRS) § 34¹ lg 8

kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

Hageja palub hagiavalduses lõpetada E. A., N. K. ja P. P. pärandvara ühisuse ja jagada pärandaja J.

S. pärandvara järgnevalt: E. A. omandisse jäävad kinnisasi registriosa nr xxxx, asukoht XXX ja AS-s

Xxxx arvelduskontol nr xxxx olevad rahalised vahendid 1696,41 eurot ning võlgnevuse tasumise

kohustus XXX xxxx korteriühistu (registrikood: xxxx) ees summas 3954,73 eurot; kohustada N. K.

ja P. P. andma nõusolekud kinnistusraamatus kinnisasja registriosa nr xxxx ühisomanike N. K., P. P.

ja E. A. kande kustutamiseks ja E. A. ainuomanikuna sissekandmiseks. N. K. ja P. P. tahteavaldused

asendatakse käesoleva kohtulahendiga. Viimase nõudena palus hageja E. A.-lt kummagi kostja

kasuks välja mõista rahalised hüvitised 1580,56 eurot.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsusega vastavalt otsuse resolutsioonis toodule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud N. K. kanda, kuivõrd hagis

toodult põhjustas kostja I hagi esitamise.

Hageja palub N. K.-lt välja mõista menetluskulud 1398,60 eurot (sh hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 630 eurot (420+210), õigusabikulu 768,60 eurot). Õigusabikulu koosneb järgnevast:

hagiavalduse koostamine 3,5 h x 180=630 eurot, millel lisandub käibemaks 22% 138,60 eurot, kokku

768,60 eurot.

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Kohus mõistab N. K.-lt

E. A. kasuks välja menetluskulud 1398,60 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik