2-24-7395/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-7395

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 20. september 2024

Tsiviilasja number

2-24-7395

Tsiviilasi

J. L.i hagiavaldus L.-E.. L. vastu elatise vähendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. L. (isikukood xxxx, viibimiskoht: xxxx);

Kostja: L.-E.. L. (isikukood xxxx, elukoht RR andmetel: xxxx),

seaduslik esindaja: L. L. (isikukood xxxx, elukoht RR

andmetel: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Maarika

Kutser (e-post: xxxx).

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud

09. september 2024

Hageja J. L. (videosilla vahendusel);

Kostja seaduslik esindaja L. L. ja lepinguline esindaja Maarika

Kutser.

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata

2. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

3. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

1 (4)

2-24-7395

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 10. mail 2024 saabus Viru Maakohtusse J. L.i hagi L.-E.. L. vastu elatise vähendamise nõudes.

2. Viru Maakohtu 15.05.2024 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduse täpsustamiseks ja täiendavaks põhistamiseks, 10 päeva

määruse kättesaamisest.

3. Hageja esitas hagiavalduse täienduse 20.05.2024. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt ei ole

hageja võimeline kohtulahendist tsiviilasjas nr xxxx tulenevalt elatist tasuma ja soovib

väljamõistetud elatise vähendamist. Hageja on maksejõuetu, viibib alates 09.09.2022

kinnipeetavana vahi all ega pole seeläbi võimeline elatist maksma. Riikliku advokaadi sõnul on

võimalik peatada intressid ja elatise maksed, kohtutäituri nõuded, kui isik on kinnipeetav ja puudub

sissetulek. Juba elatise näol on hagejal üle 4 000 euro suurune võlg, lisanduvad kohtutäituri tasud ja

igakuine võlgnevus. Hageja soovib võimalusel vähendada elatise suurust miinimumini, mis lubatud.

KOSTJA VASTUS

4. Kostja 27.05.2024 vastuse kohaselt on hageja väited paljasõnalised ja ta ei ole tõendanud,

missugused maksete suurust mõjutavad asjaolud on muutunud peale eelmise kohtulahendi tegemist.

Ainuüksi hageja poolt avaldatu, et ta viibib kinnipeetavana xxxx juba alates 09.09.2022, ei ole

piisav argument elatise vähendamiseks.

5. PKS § 102 kolmanda lause kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps. Kostja on seisukohal, et hageja vangistuses viibimine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks elatise

vähendamiseks. Hagejal oli võimalik elada seaduskuulekat elu ja osaleda vabatahtlikult oma lapse

ülalpidamises. Paraku hageja seda ei suutnud ning kuritegelikule teele sattumine on hageja enda

vaba valik ning süüdistada kõiges kostjat, tema seaduslikku esindajat, kohut ja prokuröri, on

äärmiselt küüniline. Laps vajab ülalpidamist ka sel ajal, kui hageja kannab karistust.

6. Hageja märgib, et soovib vähendada väljamõistetud elatist nullini või miinimumini, mis on

lubatud. Kostja juhib tähelepanu, et alates 01.04.2024 on PKS § 101 alusel ette nähtud elatise

miinimumsumma 287.72 eurot. Viru Maakohtu 07.10.2022.a. otsusega tsiviilasjas nr xxxx

fikseeritud valemi kohaselt on aga alates 01.04.2024 hagejal kohustus tasuda kostjale elatist

summas 209.72 eurot, mis on miinimummäärast oluliselt väiksem.

7. Kuigi hageja väitel ta vanglas viibides tööd teha ei saa, on tal siiski mingi sissetulek, sest

kohtutäituril on õnnestunud hageja kontolt kinnipidamisi teha ning kohtutäituri poolt on hageja

seadusliku esindaja kontole tehtud ülekandeid järgmiselt: 12.09.2023 – 2 111.51 eurot, 12.10.2023

– 367.80 eurot, 15.04.2024 – 50 eurot, 30.04.2024 – 99.09 eurot, 10.05.2024 – 50 eurot, 24.05.2024

– 117.18 eurot.

2 (4)

2-24-7395

HAGEJA SEISUKOHT

8. Hageja oma 29.05.2024 seisukohas väljendab, et tal ei ole lastud lapsega koos olla ja talle on

valetatud, et ta ei ole üldse kostja isa, seni kuni tehti DNA-test. Talle ei ole antud võimalust üldse

isa olla.

KOHTUISTUNG

9. 09.09.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Tema selgituste kohaselt praegu

toetavad hageja vanemad teda, kandes raha vangla kontole. Pool vanglakontole laekuvast rahast

läheb kostja seadusliku esindaja kontole. Hagejale on mitmeid kordi öeldud, et ta ei ole lapse isa.

Hagejale jääb arusaamatuks, miks peab elatise maksmise protsessi vahel olema kohtutäitur, on nõus

elatist vabatahtlikult maksma.

10. Kostja seaduslik esindaja selgitas istungil, et lahku mindi, kui kostja oli 4-kuune. Elatist hakkas

hageja maksma alles siis, kui aasta hiljem esitati hagi kohtusse. Vabatahtlikult maksis ta mõned

kuud, siis sattus vanglasse. Seejärel andis kostja seaduslik esindaja asja kohtutäiturile ja seni on

täitur asjaga tegelenud. Täituri asjaga tegelemine tagab selle, et riik maksab elatusabi. Kostja

lepinguline esindaja täiendas, et vabaduses viibides ei soovinud hageja täita oma lapsevanema

kohustust ega realiseerinud lapsevanema õigusi. Ilma täiturita ei keela keegi vanavanematel hakata

raha otse lapse ema arvele kandma, aga ei saa ka nii, et täna võtab täiturilt avalduse tagasi, paari

kuu pärast ei maksa keegi ja siis läheb kostja seaduslik esindaja tagasi täituri juurde. Kostja pidi

esitama kohtuotsuse täiturile sundtäitmiseks ka elatisabi saamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud

tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega

kuulu rahuldamisele.

12. Viru Maakohtu 07.10.2022 otsusega tsiviilasjas xxxx mõisteti samas menetluses kostjalt J. L.´ilt

hageja L.-E.. L.´i kasuks välja elatis perioodi 01.01.2022 - 14.03.2022 eest summas 391.10 eurot.

Samuti mõisteti J. L.´ilt L.-E.. L.´i kasuks alates 15.03.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni

välja igakuine elatis summas 156.44 eurot (s.o 200.00 eurot baassumma + 43.44 eurot (s.o 3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 87.00 eurot (s.o hageja lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse osa), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust (dtl 18).

13. Käesolevas menetluses J. L. (menetluses hageja) nõudeks on elatise määra vähendamine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt

mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on

poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui:1) oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja viibib

Xxxx, tema selgituste kohaselt ei ole teda veel süüdi mõistetud. Kostja oma vastuses hagile

kinnitab, et hageja viibib kinnipeetavana Xxxx juba alates 09.09.2022. Elatise väljamõistmise

otsuse järgi oli otsuse tegemise ajal J. L. sissetulekuks töötasu E OÜ-st 1 000 eurot kuus (dtl 23).

3 (4)

2-24-7395

Hageja on teatanud, et kuna teada ei ole veel süüdi mõistetud, siis tal ei ole võimalik vanglas tööd

teha ja sissetulekut teenida. Sellega on kohus tuvastanud, et hageja varaline seisund on pärast elatise

väljamõistmist muutunud, kuid nimetatud asjaolust ei piisa hagi rahuldamiseks.

14. Perekonnaseaduse (PKS) 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses,

milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hagi ei ole esitatud põhjendustel, et elamise

maksime jätkamisega kahjustatakse hageja tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva

seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

15. Hagi ei ole esitatud põhjendustel, et hageja suhtes esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks.

Hageja palub ennast vabastada elatise maksmisest või vähendada elatise määra tulenevalt hageja

poolt kuriteo toimepanemisest. Kuriteo toimepanemist ei ole võimalik lugeda mõjuvaks põhjuseks

elatise maksmisest vabastamiseks või elamise määra vähendamiseks. PKS § 103 lg 1 p 3 alusel

kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata

või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui

õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse

suhtes. Kostja (kolmeaastane laps) ei ole saanud ega võimeline hageja suhtes kuriteo toime

panema. Kohus ei loe hageja kinnipidamisasutuses viibimist mõjuvaks põhjuseks elatise määra

muutmiseks või vähendamiseks. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt

hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

17. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §

442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

4 (4)