3-24-776/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

20.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-776

Haldusasi

Y.Q kaebus süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise, sundravil viibitud ajal tekitatud kahju

hüvitamise ja Võru Linnavalitsuse poolt tekitatud kahju

(eestkoste seadmise taotlemine) hüvitamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.Q

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.07.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Y.Q määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.07.2024 määruse

haldusasjas nr 3-24-776 resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.

2. Jätta Y.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.07.2024 määruse

resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.Q saatis 14.03.2024 Tartu Halduskohtule e-kirja, milles tõi välja, et tema hinnangul

peaks töövõimetuse tõttu saadav hüvitis olema proportsionaalne töötasuga, mida see praegu ei

ole. Sama seisukohta väljendas Y.Q ka 15.03.2024 ning 20.03.2024 esitatud täiendustes.

2. Eesti Töötukassa esitas kohtu nõudel 17.04.2024 vastuse, milles selgitas, et Y.Q on varem

esitanud Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse 15.10.2020,

mille alusel tuvastati Eesti Töötukassa 11.11.2020 otsusega nr TVH/20/078957 Y.Ql puuduv

töövõime. Eesti Töötukassa 12.11.2020 otsusega nr TVT/20/056074 määrati maksta perioodil

21.11.2020–20.11.2025 Y.Qle töövõimetoetust 14,89 eurot kalendripäeva kohta.

3. Tartu Halduskohtu 17.04.2024 kohtumäärusega anti Y.Q kaebus kohtualluvuse järgi üle

Tallinna Halduskohtule.

3-24-776

4. Y.Q saatis 19.04.2024 Tartu Halduskohtule täiendava e-kirja, mille kohaselt soovib ta

tervise halvenemise tõttu kohtuprotsessi ootele jätta või esindaja määramisega jätkata.

5. Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2024 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Puuduste

kõrvaldamiseks tuli kaebajal teatada, kas ta soovib kaebuse jätkuvalt menetlemist või soovib

sellest loobuda; juhul, kui kaebaja soovib menetluse jätkumist, siis esitada kohtule

nõuetekohane kaebus, tuginedes määruse põhjenduste p-dele 9–10, ning juhul, kui kaebaja

soovib taotleda riigi õigusabi, siis esitada kohtule nõuetekohane taotlus. Halduskohus edastas

kaebajale koos 29.05.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise

vormid.

6. Y.Q selgitas 29.05.2024 kaebuse täienduses, et 2020. a-l tegi ta õigusvastase teo, mille

järel määrati talle sundravi. Kaebaja juhtis kriminaalses joobes sõidukit. Kaebaja kõrvaldati

liiklusest ja tema auto pukseeriti Võru lammutustöökohta. Kuna kaebajale oli määratud

eestkostja, langeb vastutus ka eestkostjale. Kaebaja seisund halvenes sundravil viibides. Enne

sundravi oli kaebaja sõlminud töölepingu ja pidi asuma tööle Šveitsis. Sundravil viibimine

piiras ka võimalust minna Saksamaale tööle. Psühhiaatrid on aastate jooksul diagnoosist

tulenevalt takistanud kaebaja töötamist erinevates kohtades. Seega on piiratud kaebaja

liikumisvabadust ja õigust valida töökohta ning kaebajal on õigus saada hüvitist. Hüvitis peab

olema proportsionaalne varasema töötasuga. Kaebaja pole tänaseni oma sõidukit tagasi

saanud ning talle pole makstud ka hüvitist selle eest. Sundravil viibimine tekitas kaebajale

kannatusi. Näiteks aeti sundravil viibimise ajal sundkorras juuksed maha. Psühhiaater MC

luges arvutist kaebaja saadetud kirju ja rikkus seega õigust sõnumite saladusele. Tartu

psühhiaatriakliinikus ja Võru haiglas kohaldati kaebaja suhtes ohjeldusmeetmeid; kaebajale

süstiti tahtevastaselt ravimeid. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 8 lg 2 p 3 alusel. Sundraviga seoses on õigus taotleda hüvitist süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg-te 1 ja 4 ning § 11 lg 1 alusel, seoses

sõiduki äravõtmisega SKHS § 5 lg 1 p 5 alusel.

Kaebaja esitas järgmised taotlused:

1) võtta kaebus menetlusse ning lahendada see kirjalikult;

2) mõista välja riigilt või kohalikult omavalitsuselt hüvitis ühekordse maksena 5,6

miljonit eurot, millest maha arvestada aastate lõikes makstud hüvitis, või kohustada

maksma igakuist hüvitist, mille tõus oleks vähemalt proportsioonis töötasu ja

inflatsiooniga, vältimaks vaesusriski;

3) nõuda välja Y OÜ-lt tööleping, mis kajastab varasemat töötasu; kuulata kirjalikult

üle psühhiaater MC küsimuses, miks ta rikkus sõnumisaladust; nõuda sundravi

asutuselt välja dokument, mis kinnitab haigusesse langemist (tahteaktiivsuse langust);

kuulata üle sundravi osakond küsimustes, kas nad alavääristavad patsiente

sunniviisilise juuste lõikamisega ja rikuvad eraelu puutumatust, kui hooldaja seisab

telefonikõne ajal kõrval; nõuda Võru Haiglalt välja selgitused (2014. aasta juhtum),

miks kaebajat ohjeldati ja süstiti narkootilist ravimit, mis valmistas alandust ja

piinamist (karistusseadustiku (KarS) § 86 lg 3);

4) punkti 3 rikkumiste alusel mõista välja põhiseaduse, sh KarS rikkumise eest

mittevaraline kahju kohtu äranägemisel;

5) mõista välja süüteoga seonduv kahju, seda mittevaralise kahjuna päevade eest, mil

vabadus oli võetud, sh kahju, mil kaebaja sundraviga seonduvalt ei saanud töötada

Šveitsis ja Saksamaal; koguda tõendeid Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatria

osakonnast tahtest olenematu raviga seoses. Tahtest olenematu ravi pikendamise

2(6)

3-24-776

lubatavusega on seotud ka Võru Linnavalitsus, kes võttis ära kaebajalt omavoliliselt

allkirjastamise õiguse;

6) mõista välja mittevaraline kahju alandamise, sõnumisaladuse ja eraelu puutumatuse

rikkumise tõttu sundravi asutuselt;

7) kuulutada menetlus kinniseks;

8) kui kohus peab vajalikuks määrata advokaat, siis teha seda riigi õigusabi seaduses

(RÕS) korras, kuna kaebajal puudub nii riigilõivu kui ka advokaadi teenuse saamise

jaoks raha;

9) vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest (riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 4, p 7,

p 12).

7. Y.Q esitas 31.05.2024 avalduse, milles taotles kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

199 ja SKHS § 5 lg 1 p 5 alusel hüvitist 5000 eurot, sest politsei võttis temalt auto ära.

8. Y.Q esitas 03.06.2024 avalduse, milles leiab, et prokuröril ei olnud alust alustada

kohtumenetlust ja taotleda kaebaja suhtes kõige rangema abinõu (statsionaarne sundravi)

rakendamist, kuivõrd enne kohtuistungit viibis kaebaja Tartu Ülikooli Kliinikumis ravil ning

tema ohtlikkus oli ära langenud.

9. Y.Q täpsustas oma 23.06.2024 avalduses, et on esitanud halduskohtule kahju hüvitamise

nõude, mille aluseks on RVastS § 8 lg 2 p 3. Kaebaja põhjendab kahju hüvitamise nõuet

asjaoluga, et Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid piiravad kaebaja töötamist. Aja jooksul on

kaebajale pakutud tööd B- ja CE-kategooria juhina, merele ja hiljuti ka tolliametnikuna.

Diagnoosi tõttu pole aga kaebajal lubatud valitud erialal ja kohas töötada, seda Tartu

psühhiaatriakliiniku psühhiaatrite poolt.

10. Tallinna Halduskohus tagastas 02.07.2024 määrusega kaebuse läbivaatamatult

(resolutsiooni p 1), jättis kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata

(resolutsiooni p 2) ning kuulutas menetluse kinniseks (resolutsiooni p 3).

Võib mõista, et kaebaja taotleb sundravi määramisega tekitatud kahju hüvitamist,

samuti sundravil viibimise ajal tervishoiuteenuse töötajate poolt tekitatud kahju

hüvitamist ning kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist.

RVastS § 8 lg 2 p 3 kohaselt võib kannatanu nõuda kehavigastuse tekitamisel või

tervise kahjustamisel sellega tekitatud kulutuste hüvitamist, sh töövõimetuse tõttu

saamata jäänud tulu, sh sissetulekute vähenemisest või edasiste majanduslike

võimaluste halvenemisest tingitud kahju. Praegusel juhul aga ei ole kaebaja sidunud

oma kahju hüvitamise nõuet tervise kahjustamisega, vaid eelkõige väidetavalt ebaõige

sundravile määramisega ning sundravil olles tervishoiuteenuse osutaja sooritatud

toimingutega. RVastS suhtes on eriseadus SKHS, mis sätestab menetleja poolt

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra (SKHS § 1 lg 1).

Kaebaja suhtes on sundravi kohaldatud kriminaalmenetluses (vt Tartu Maakohtu

16.04.2020 määruse nr 1-20-1867 resolutsiooni p 2), mistõttu kuulub kohaldamisele

SKHS, mitte RVastS. Tulenevalt SKHS § 21 lg-st 1 esitatakse pärast maakohtu

menetlust kahju hüvitamise taotlus maakohtule. Seega ei kuulu süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse ning kaebus

kuulub selles osas tagastamisele (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebajal on õigus esitada

avaldus maakohtule.

Ka kriminaalmenetluses väidetavalt sõiduki pukseerimisega lammutustöökotta ning

sõidukist ilma jäämisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei kuulu

3(6)

3-24-776

halduskohtu pädevusse, mistõttu tuleb see tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). SKHS §

5 lg 1 p 5 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist

juhul, kui see tekitati vara arestimise või äravõtmisega. Selline kahju hüvitamise

taotlus tuleb esitada prokuratuurile (vt SKHS § 14 lg 2). Seejuures näeb SKHS § 14 lg

3 ette tähtaja kahju hüvitamise taotluse esitamiseks. Kui prokuratuur jätab kaebuse

rahuldamata või läbi vaatamata, siis on õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile (vt

SKHS § 16 lg 1). Kui Riigiprokuratuur või kohtuväline menetleja jätab kaebuse või

taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul

lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri või kohtuvälise menetleja määruse

peale kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas SKHS §-s 5 või 6 alusel antav määrus

on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju SKHS § 7 tähenduses (vt SKHS §

17 lg 1). Seega ei kuulu kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõue

lahendamisele halduskohtus.

Kaebaja on märkinud, et kahju on tekitanud ka Võru Linnavalitsus, kui võttis kaebajalt

allkirjastamisõiguse. Sellest järeldub, et kaebaja soovib kahju väljamõistmist Võru

Linnavalitsuselt seoses Võru Linnavalitsuse tegevusega kaebaja eestkostjana.

Kohaliku omavalitsuse üksuse kui eestkostja tegevuse peale esitatud kaebuse

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja see tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1

p 1 alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda

vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest

aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või

täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle

eestkostja. PKS § 205 kohaselt saab eestkostja olla ka valla- või linnavalitsus. PKS §

206 lg 1 sätestab, et eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning

huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul

määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Võru Linnavalitsus allus kaebaja eestkostjana samale

õiguslikule regulatsioonile nagu iga muu eestkostja. Seega ei teostanud Võru

Linnavalitsus kaebaja eestkostjana avalikku võimu, vaid tegemist oli eraõigusliku

suhtega kaebaja ja Võru Linnavalitsuse vahel. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused

lahendatakse tsiviilasjana tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilasju lahendavad esimese

astme kohtuna maakohtud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1).

Kaebaja on märkinud, et kahju on tekitatud sundravil viibimise ajal sellega, et kaebajal

aeti tahte vastaselt maha juuksed ning telefonikõne ajal seisis tervishoiutöötaja tema

kõrval. See seondub tervishoiuteenuse osutaja tegevusega, mistõttu on tegemist

eraõiguslikus suhtes kahju väidetava tekitamisega. Tulenevalt RVastS § 1 lg-st 2 ei

reguleeri RVastS mh kahju hüvitamist eraõiguslikus suhtes, mistõttu ei kuulu

nimetatud osas kahju hüvitamise nõude lahendamine halduskohtu pädevusse. Kaebuse

täienduses on kaebaja selgitanud, et TÜK arstid piiravad kaebaja töötamist sellega, et

aja jooksul on kaebajale pakutud erinevaid töid, kuid diagnoosi tõttu pole tal lubatud

valitud erialal ja kohas töötada. Ka see seondub tervishoiuteenuse osutaja tegevusega

(meditsiinilise diagnoosi määramine), mistõttu on tegemist eraõigusliku suhtega ning

sellesisulise vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Seega tuleb

nimetatud osas kaebus tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1).

Kuivõrd kaebaja ei ole käiguta jätmise määrusele vastates kinnitanud, et soovib

vaidlustada ka Eesti Töötukassa 11.11.2020 otsust nr TVH/20/078957 ja Eesti

Töötukassa 12.11.2020 otsust nr TVT/20/056074, siis loeb kohus, et selles osas ei ole

kaebaja kaebust esitanud.

4(6)

3-24-776

Riigi õigusabi otsustatakse isiku taotluse alusel (RÕS § 9 lg 1). Kaebaja ei ole

nõuetekohast riigi õigusabi taotlust kohtule esitanud, kuigi kohus on kaebajale seda

oma 29.05.2024 määruses selgitanud ning edastanud ka taotluse vormi.

Kuna kaebus kuulub tervikuna selle esitajale tagastamisele, jääb kaebaja taotlus

riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.

Kaebaja on taotlenud menetluse kinniseks kuulutamist eraeluliste isikuandmete

kaitseks. Taotlus on põhjendatud (vt HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 38 lg 1 p 3). Menetluses on esitatud kaebaja eraelulisi andmeid, sh

meditsiiniandmeid ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole suurem eraelu kaitsest.

11. Y.Q esitas 03.07.2024 määruskaebusena mõistetava avalduse (täiendatud 22.08.2024),

milles leiab, et nõue hõlmab halduskohtu sekkumist SKHS § 23 lg 5 alusel. Küla prokuratuur

ei lahendanud asja. Prokurör ei pidanud asja üldse kohtusse viima. Sundravi kohaldamine oli

õigusvastane, sest kaebaja ei olnud enam ohtlik. Samuti hiilis eestkostja vastutusest kõrvale.

Sundravi tõttu ei saanud kaebaja Šveitsi ja Saksamaale tööle minna. Lisaks võeti kaebajalt

sõiduk ära.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Ringkonnakohus tõlgendab määruskaebust nii, et kaebaja soovib halduskohtu 02.07.2024

määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetlusse

võtmiseks. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121

lg 4, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des

52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

13. Ringkonnakohtu hinnangul järeldas halduskohus kaebaja avalduste põhjal õigesti, et

kaebaja taotleb sundravi määramisega tekitatud kahju hüvitamist, samuti sundravil viibimise

ajal tervishoiuteenuse töötajate poolt tekitatud kahju hüvitamist, kriminaalmenetluses auto

äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamist ning Võru Linnavalitsuselt kui eestkostjalt kahju

hüvitamist. Ühtlasi leidis halduskohus õigesti, et selliste kahjunõuete lahendamine ei kuulu

halduskohtu pädevusse, mistõttu tuleb kaebus nendes nõuetes tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel.

14. Nagu halduskohus selgitas, lahendatakse kahju hüvitamise nõue seoses

kriminaalmenetluses kohtumäärusega sundravi määramisega ning kriminaalmenetluses

sõiduki äravõtmisega SKHS-i alusel. Halduskohus on siiski eksinud määruse p-s 17, kui

leidis, et kaebajal tuleks seoses sundravi määramisega esitada kahju hüvitamise taotlus

maakohtule. Maakohtule saab kahju hüvitamise taotluse esitada kohtumenetluse ajal (vt

SKHS § 18 lg 1, § 21 lg 1). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on asjas nr 1-20-1867, kus

kaebajale sundravi määrati, kohtumenetlus lõppenud (viimases menetluses jõustus lahend

2023. a aprillis). Sellisel juhul on kahju hüvitamise taotlus võimalik esitada prokuratuurile

ning seejuures tuleb taotlejal põhjendada, miks ta ei ole esitanud taotlust kohtule (SKHS § 21

lg 4). Lisaks sätestab SKHS tähtaja kahju hüvitamise taotluse esitamiseks. Selles osas muudab

ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi. Seega tuleks kahju hüvitamise taotlused nii

seoses sundravi määramisega kui ka seoses kriminaalmenetluses sõiduki äravõtmisega esitada

prokuratuurile ning seejärel saab isik vajaduse korral esitada edasikaebuse Riigiprokuratuurile

ja maakohtule (SKHS § 16 ja 17). Halduskohtul ei ole võimalik kõnealuseid kahjunõudeid

menetleda SKHS § 23 lg 5 alusel. Selle sätte kohaselt lahendavad haldus-, ringkonna- ja

Riigikohus SKHS-is sätestatud alustel kahju hüvitamise nõudeid üksnes siis, kui halduskohus

on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Riigikohus on selgitanud, et SKHS § 23 lg-t

5(6)

3-24-776

5 tuleb tõlgendada kitsendavalt nii, et halduskohus saab kahju hüvitamise kaebuse SKHS-is

sätestatud alustel lahendada üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse enne

selle seaduse jõustumist menetlusse võtnud (vt Riigikohtu 08.12.2017 määrus nr 3-16-2024, p

14; 07.12.2016 otsus nr 3-3-1-30-16, p 12). SKHS jõustus 01.05.2015. Kuna kaebaja kaebus

on esitatud pärast seda, ei ole halduskohus pädev seda lahendama.

15. Õige on ka halduskohtu selgitus, et kaebaja nõuded seoses Võru Linnavalitsuse

tegevusega kaebaja eestkostjana ning tervishoiutöötajate tegevusega sundravil viibimise ajal

on eraõiguslikud ja nende lahendamine kuulub tsiviilasju lahendava maakohtu pädevusse.

Ringkonnakohus järgib halduskohtu sellekohased põhjendusi ilma neid kordamata (HKMS §

201 lg 4 ja § 203 lg 2).

16. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja ei ole riigi õigusabi taotlust esitanud. Kuna kaebaja

esitatud kahjunõuete lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei oleks halduskohtul ka

võimalik kaebaja riigi õigusabi taotlust lahendada, sest RÕS § 10 lg 1 kohaselt esitatakse

taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena

kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda.

17. Kuna halduskohus tagastas õigesti kaebuse, võis ta ühtlasi jätta menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

18. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 02.07.2024 määruse

resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu määruse

põhjendusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)