3-24-727/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-727

Haldusasi

JMV Motors OÜ ja JMV Real Estate s.r.o. kaebus Maksu-

ja Tolliameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

seonduvalt JMV Motors OÜ ja JMV Real Estate s.r.o.

07.02.2024 esitatud teabenõude täitmisest keeldumisega

ja kohustada Maksu- ja Tolliametit viivitamatult

väljastama JMV Motors OÜ ja JMV Real Estate s.r.o

07.02.2024 esitatud teabenõudes küsitud dokumendid.

Menetlusosalised

Kaebaja I – JMV Motors OÜ, registrikood 12345603.

Kaebaja II– JMV Real Estate s.r.o, välisriigi registrikood:

02278308 (Tšehhi).

Kaebajate lepinguline esindaja ‒ vandeadvokaadi abi

Karel Romet Pedajas

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Andreas Aas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja:

- tuvastada Maksu- ja Tolliameti teabenõude täitmisest keeldumise õigusvastasus ja

- kohustada Maksu- ja Tolliametit kaebajate poolt 07.02.2024 esitatud teabenõuet uuesti

läbi vaatama.

2. Mõista Maksu- ja Tolliametilt kaebajate kasuks välja riigilõiv 40 eurot. Ülejäänud

võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21.10.2024 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.02.2024 esitasid kaebaja I (JMV Motors OÜ) ja kaebaja II (JMV Real Estate s.r.o.)

(edaspidi nimetatud koos kui kaebajad) Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA või vastustaja)

teabenõude, paludes väljastada kogu dokumentatsioon (MTA-le laekunud e- kirjad, e- kirjaga

saadetud manused ja muu informatsioon ning MTA poolt saadetud vastused laekunud e-

kirjadele), mis on:

- MTA-le laekunud kolmandatelt isikutelt kirjade, vihjete või muu sellelaadsete sõnumite teel

alates 01.01.2018 kuni teabenõude esitamise hetkeni;

- saadetud MTA poolt kolmandatele isikutele vastusena eelmises punktis tehtud päringutele või

teadetele;

- mistahes muul viisil tehtud päringud ja teated seonduvalt JMV autoäriga ning neile saadetud

vastused.

2. Teabenõudes selgitati, et JMV on Eestis äratuntavalt tegutseva autorendi- ja müügiettevõtte

brändinimi. Seega on päringu raames soov saada ka teavet ja dokumente olukorra kohta, kus

on mainitud JMV-d ka ilma korrektse juriidilise isiku nimeta vaid üldnimetusena, nt lihtsalt

„JMV“. Kui kirjavahetus peaks kahjustama kellegi isikuandmeid, siis tuleb väljastada teave

isikuandmeteta.

3. Kaebajad küsisid korduvalt infot, miks teabenõuet 5 päeva jooksul ei täideta.

4. 05.03.2024 edastati kaebajale I infot, et teabenõude vastus on laetud NextCloud keskkonda

üles ja tehtud talle kättesaadavaks JMV Motors OÜ maksumenetluse nr 12.2-3/053816 (2020.a)

kontrollitoimikuga.

5. 05.03.2024 vastas kaebajate esindaja, et edastatud dokumendid ei vasta teabenõudes küsitule

ning ei puutu asjasse. MTA-le selgitati, et saadetud vastus ei adresseeri küsitut. Teabenõudena

sooviti saada dokumente, mis on MTA-le laekunud seoses JMV äriga ja dokumente, mis on

saadetud siis vastusena eelnevalt nimetatud päringutele MTA enda poolt. Dokumendid mida

kaebajad näha soovivad on MTA-le saadetud päringud kolmandatelt isikutelt JMV äri kohta.

Vastusena saadeti kontrolltoimiku materjalid, mida ei küsitud. Kontrolltoimik sisaldab infot,

mida MTA on kolmandatelt isikutelt küsinud, teabenõude sisuks aga on dokumendid, mida

kolmandad isikud on ise MTA-le saatnud ilma küsimata elik päringud, mis on tehtud JMV äriga

seonduvalt ning neile saadetud vastused MTA poolt.

6. 06.03.2024 saadeti MTA poolt vastuskiri, mille kohaselt lähtuvalt avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 23 lg 2 p-st 3 keeldutakse teabenõude täitmisest, sest teabenõude täitmine nõuab

taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud

avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on

MTA arvates kaebajate soovitud teabe otsimine alates 2018. aastast ametile ebamõistlikult

koormav.

7. Tallinna Halduskohtus registreeriti 10.03.2024 JMV Motors OÜ ja JMV Real Estate s.r.o.

kaebus Maksu- ja Tolliameti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seonduvalt JMV Motors

OÜ ja JMV Real Estate s.r.o. 07.02.2024 esitatud teabenõude täitmisest keeldumisega ja

kohustada Maksu- ja Tolliametit viivitamatult väljastama JMV Motors OÜ ja JMV Real Estate

s.r.o 07.02.2024 esitatud teabenõudes küsitud dokumendid.

8. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 19.04.2024 antud määrusega menetlusse ja määras

vastustajaks Maksu- ja Tolliameti ning kohustas vastustajat kaebusele vastama. Vastustaja

vastas kaebusele tähtaegselt ja vaidles kaebusele vastu.

9. Tallinna Halduskohus määras asja läbivaatamiseks kirjaliku menetluse ja määras otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised esitasid veel täiendavaid seisukohti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebajate põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et 07.02.2024 esitatud teabenõue vastab teabenõude

esitamise nõuetele. Kaebajatel on antud dokumentatsiooni küsimise õigus ja vastustajal puudub

alus keelduda selle esitamisest. Vastustajale saadetud päringute ja päringutele edastatavate

vastuste saatmine kaebajatele ei nõua taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja

töökorralduse muutmist, põhjendamatult suuri kulutusi ega saa olla ka takistuseks

teabevaldajale pandud avalike ülesannete täitmisel. Vastustajale saadetud päringud

registreeritakse infosüsteemis ning need peavad olema vastustajal talletatud. Sealse info

edastamine ei saa olla kuidagi ebamõistlik, kui selline kohustus on haldusorganile seadusega

kehtestatud. Isegi, kui vastustaja pole küsitud teavet süstematiseeritult talletanud, siis on

tegemist vastustaja töökorraldusliku veaga, mis ei saa olla teabenõude täitmise keeldumise

põhjus.

Olukorras, kus „teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja

töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab

põhjendamatult suuri kulutusi“ (AvTS § 23 lg 2 p 3) on võimalus käsitleda teabenõuet ka

selgitustaotlusena, et saada pikendada 5 päevast tähtaega 30 päevani. MTA ise viitas enda

23.02.2024 kirjas, et kaebajate teabenõuet käsitletakse selgitustaotlusena, millele vastatakse

AvTS § 23 lg 2 p 5 ettenähtud korras elik esitatud „teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja

sellele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras“

(AvTS § 23 lg 2 p 5). Viidatud sätte eesmärgiks pole teabenõudele vastamata jätmine vaid

lisaaja andmine dokumentide kogumiseks ja süstematiseerimiseks. Praegusel juhul on

kasutatud MTA poolt AvTS § 23 lg 2 p-i 5 pahatahtlikult, sest:

-

esiteks, pole antud olukorras tarvis teabenõude täitmiseks teavet täiendavalt

süstematiseerida ja analüüsida ning uut teavet dokumenteerida. Teabenõudena küsiti

selgelt MTA-le laekunud päringuid ja neile saadetud vastuseid. Midagi analüüsida siin

vaja ei ole.

-

Teiseks, kuna teabenõude täitmisest keelduti, siis ei kasutatud seda täiendavat aega

millegi analüüsimiseks ega dokumentide süstematiseerimiseks, vaid hoopis

pahatahtlikult lõpliku vastusega venitamiseks.

07.02.2024 päringu saabudes ei saa olla aktsepteeritav, et alles 28 päeva pärast (elik

06.03.2024) peale teabenõude laekumist saab selgeks, et tegemist on ebamõistlikult mahuka

teabenõudega. Keeldumise otsus ei selgita, kas ja kui palju selliseid päringuid on tehtud MTA-

le ja kui paljudele on vastatud. Eelduslikult ei saa neid olla sellises mahus, mida saaks pidada

ebamõistlikult koormavaks, eriti olukorras, kus MTA üldmeilile laekuvad päringud

registreeritakse ja talletatakse süstemaatiliselt.

HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks

ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebajad juhivad tähelepanu, et pöördusid teabenõudega esmalt

maksuhalduri poole ning palusid edastada kõik kaebajate osas saadetud päringud. Esmalt

viivitas vastustaja vastamisega, seejärel viitas AvTS § 23 lg 2 p-le 5, mille alusel vastatakse

teabenõudele selgitustaotluse kohta sätestatu alusel. 05.03.2024 laadis maksuhaldur NextCloud

keskkonda aga ainult JMV Motors OÜ maksumenetluse kontrollitoimiku. Samuti pöördusid

kaebajad pärast kontrollitoimiku saamist taaskordselt maksuhalduri poole ning juhtisid

tähelepanu, et kontrollitoimik ei vasta teabenõude sisule. Kaebajad on püüdnud oma õiguste

kaitseks kasutada teisi vahendeid, kuid tulutult, mistõttu on põhjendatud ka käesoleva kaebuse

esitamine. Haldusorganil peavad olema avalikud päringud ja nende vastused registreeritud

dokumendisüstemis ning teabenõue ongi vahend, kuidas avalikkus saab haldusorganilt infot.

Selgelt on näha, kuidas MTA otsib põhjuseid ja esitab tahtlikult asjasse puutumatuid

dokumente, et mitte täita enda seadusest tulenevat kohustust.

Teabenõudega nõutud info vastu on kaebajatel huvi, et kasutada neid tõenditena nende suhtes

käimasolevates maksumenetlustes, kuna seal on üheks keskseks küsimuseks asjaolu, kas MTA

on varasemalt kontrollinud ja sisuliselt hinnanud kaebajate maksukäitumist varasematel

perioodidel või mitte. Maksumenetlustes on keeldutud kaebajatele varasemate dokumentide

väljastamist eesmärgiga varjata MTA enda antud seisukohti ja vastuseid perioodil, mille osas

maksumenetluses soovitakse maksukäsitlust ümber hinnata, st alates 2018. aastast.

Kaebajad on korduvalt sattunud avaliku huvi orbiiti seoses kallihinnaliste sõidukite rentimise

ja müümisega ning konkurendid on kaebajale teadaolevalt esitanud päringuid MTA-le saamaks

informatsiooni kaebajate maksukäitumise korrektsusest. Ka meedias on väljendatud vastustaja

seisukohti kaebajate äritegevuse maksustamise osas, näiteks kirjutati 2017. aastal MTA poolt

järgnevat: „MTA maksuauditi osakonda juhtiva maksuaudiitori Siim Tamme sõnul pole autode

Tšehhi registris hoidmine seotud maksudest kõrvalehiilimise, vaid lihtsalt müüja seatud

tingimustega.“ Eeltoodu viitab, et MTA on hinnanud kaebajate maksukäitumist ning võib

eeldada, 2017. aastal meediaväljaande päring pole ainus sellelaadne seisukoht. Kaebajad

soovivad näha, mida ja kuidas on haldusorgan nende kohta tehtud päringutele vastanud.

Vastustaja senine käitumine maksumenetlustes näitab, et vastustaja hoiab kõrvale igasuguse

materjali avalikustamisest, mida on kaebajatega seotult küsitud. Kaebajad leiavad, et MTA

soovib pahatahtlikult otsida põhjendusi, miks nimetatud teavet mitte avaldada kaebajatele.

Haldusorgani tegevus peaks aga olema läbipaistev ning selliste taktikate kasutamine ei saa olla

AvTS § 23 lg 2 p 3 mõtteks, st kindlustada MTA positsiooni maksumenetluses võtmaks ära

kaebajatelt võimaluse tõendada enda maksukäitumist mõjutavate asjaolude otsustamisel olulisi

asjaolusid. Näiteks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 119 lg 5 kohaselt kohustus MTA-l

võimaliku maksumenetluse tulemusena maksu määramisel mitte arvestada intressi perioodi

eest, mille osas on MTA ise andnud välja eksitava informatsiooni. On suur tõenäosus, et küsitud

päringud kinnitavad kaebajate maksukäitumise korrektsust ning omaksid seega kaalu

maksumenetluses määratava intressikohustuse tuvastamisel. Teisalt on hea halduse tavaga

vastuolus olukord, kus juba sisuliselt analüüsitud maksukäitumist tullakse teistkordselt ümber

hindama ning iseenda suuniseid ristivastupidiselt rakendama. Senine haldusorgani käitumine

menetlustes annab aluse tõsiseltvõetavaks kahtluseks, et MTA ei väljasta informatsiooni

tahtlikult ning teeb seda selges vastuolus hea halduse põhimõtetega.

Maksuhalduri teabenõude vastuskirjast nähtub selgelt, et maksuhaldur ei ole asunud

kontrollima kaebajate teabenõudes palutud dokumentide ja päringute olemasolu alates aastast

2018, sest nende hinnangul on tegemist ametile ebamõistlikult koormava nõudega. Juhul, kui

maksuhaldur oleks kontrollinud päringute ja dokumentide olemasolu, siis oleks need kaebajale

ka edastatud. Eelnevale tuginedes on vastustaja esindaja oma kaebuse vastuses kohtule ilmselt

valetanud ning loonud ebaõige arusaama, justkui oleks maksuhaldur dokumentide ja päringute

olemasolu alates 2018. aastast kontrollinud. Kaebajad ei ole palunud edastada kolmandate

isikute maksusaladusi sisaldavaid dokumente. Vastupidi, kaebajad tõid teabenõudes välja, et

kui kirjavahetus peaks kahjustama kellegi isikuandmeid, siis tuleb väljastada teave

isikuandmeteta.

11. Maksu- ja Tolliameti põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Kaebajad on esitanud tuvastamiskaebuse MTA tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. HKMS

§ 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse

menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2

kohaselt on kaebuse läbi vaatamata aluseks olukord, kus kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39

nõuetele. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine

vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebajad ei ole kaebuses selgitanud, kuidas aitab

tuvastamiskaebus kaasa nende õiguste kaitsele. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib

tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

MTA hinnangul tuleks tuvastamiskaebus jätta läbi vaatamata.

MTA ei nõustu kaebusega tervikuna ning leiab, et MTA jättis põhjendatult kaebajate

teabenõude osaliselt täitmata. MTA täitis teabenõude osaliselt ja tegi kaebajatele

kättesaadavaks JMV Motors OÜ suhtes 2020 läbi viidud maksumenetluse toimiku ning

rahuldas käimasolevates kontrollimenetlustes kaebajate poolt esitatud asjakohased taotlused

menetlusdokumentide väljastamiseks. MTA kontrollis dokumendiregistris registreeritud

päringuid ja/või dokumente ning ei tuvastanud kolmandate isikute poolt saadetud kaebajatega

seotud päringuid ega dokumente. Ei saa välistada, et maksuhalduri poole on kolmandad isikud

seoses kaebajatega pöördunud, näiteks telefoni või e-kirja teel, kuid ametlikus

dokumendiregistris neid käesoleva menetlusdokumendi koostamise aja seisuga ei sisaldu.

Jääb arusaamatuks, kuidas saavad küsitud päringud kinnitada kaebajate maksukäitumise

korrektsust olukorras, kus kaebajad ei sisusta täpsemalt, millist teavet kaebajad silmas peavad.

Kaebajad ei ole viidanud konkreetsetele dokumentidele või nende võimalikule sisule. Kaebajad

küsisid teabenõudega üksnes abstraktselt MTA-le laekunud kolmandatelt isikutelt kirjade,

vihjete või muu sellelaadsete sõnumite teel edastatud informatsiooni. Seega lähtuvad kaebajad

ebaõigest eeldusest väites, et esineb suur tõenäosus, et küsitud päringud kinnitavad kaebajate

maksukäitumise korrektsust ning omaksid seega kaalu maksumenetluses määratava

intressikohustuse tuvastamisel.

MTA kontrollis dokumendiregistris registreeritud päringuid ja/või dokumente ning ei

tuvastanud kolmandate isikute poolt saadetud kaebajaga seotud päringuid ega dokumente. See

tähendab, et maksuhalduri tavapärase võimekuse piires tehtud andmebaaside otsing ei andnud

tulemuseks täiendavaid kolmandate isikute poolt saadetud kaebajaga seotud päringuid ega

dokumente. Kaebajaga seotud dokumendid maksuhalduri dokumendiregistris registreeritud

dokumendid on kaebajatele kättesaadavaks tehtud. Ei saa välistada, et maksuhalduri poole on

kolmandad isikud seoses kaebajatega pöördunud, näiteks telefoni või e-kirja teel. MTA

dokumendiregistris täiendavat teavet lisaks kaebajale teabenõude vastuseks juba avaldatud

materjalidele ei sisaldu.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kõigepealt selgitab kohus kaebuses toodud nõuete menetlemist. Kaebajad on esitanud

tuvastamis- ja kohustamiskaebuse. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada

üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. HKMS § 38 lg 4 sätestab, et

tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

Kaebajad on esitanud tuvastamisnõude ja kohustamisnõude. Kohtu hinnangul on

kohustamisnõue tõhusam vahend kui tuvastamisnõue. Samas on Riigikohtu halduskolleegium

oma 19.11.2009 otsuse nr. 3-3-1-62-09 p 11 selgitanud, et toimingu sooritamiseks või

haldusakti andmiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks on, et avaliku

võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama või haldusakti andma ning see puudutab isiku

õigusi. Riigikohus on eelnimetatud lahendi punktis 10 täiendavalt selgitanud, et praktikas

loetakse tihtipeale tuvastamisnõue juba kohustamisnõudega hõlmatuks. Nimetatust võiks

järeldada, et kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on vajalik tuvastada, kas vastustaja poolt

tehtud toiming ehk teabenõude täitmisest osaline keeldumine on õigusvastane ning vastustaja

on kohustatud toimingut uuesti tegema. Tuvastusnõude esitamine on lubatud ka juhul kui see

on esitatud preventiivsetel eesmärkidel ja aitab kaasa kaebajate õiguste kaitsel. Antud juhul

kohustades vastustajat teabenõudes nõutud infot väljastama või esitatud teabenõuet uuesti läbi

vaatama on selguse huvides vajalik tuvastada ka teabenõude täitmisest keeldumise

õigusvastasus, et vastustaja uuesti otsustades kaebajate suhtes samu vigu ei kordaks või ei

kordaks neid mõnes teises võimalikus kaebajaid puudutavas menetluses tulevikus.

13. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt. HKMS § 158 lg 2 kohaselt kui seadus ei

sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja

toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.

Kaebajad esitasid 07.02.2024 vastustajale teabenõude. Teabenõude kohaselt tuli vastustajal

esitada kogu dokumentatsioon (MTA-le laekunud e-kirjad, e- kirjaga saadetud manused ja muu

informatsioon ning MTA poolt saadetud vastused laekunud e-kirjadele), mis oli seotud JMV

autoäriga. Dokumentatsiooni küsiti 2018 aastast alates. Kaebajad on muu hulgas viidanud, et

teabenõude läbivaatamisel on vahepeal vastustaja keeldunud teabeõude täitmisest AvTS § 23

lg 2 p 5 kohaselt, lugedes teabenõude selgitustaotluseks. Kohtumenetlusse esitatud tõendid ja

vastustaja vastused seda ei kinnita. Vastustaja vastustest ja menetlusse esitatud tõenditest on

näha, et vastustaja on käsitlenud kaebajate poolt esitatud teabenõuet teabenõudena ja keeldunud

sellele vähemalt osaliselt vastamast AvTS § 23 lg 2 p 3 alusel. Kohtu hinnangul on samuti

tegemist teabenõudega AvTS § 6 tähenduses ja teabenõue vastas AvTS § 14 toodud nõuetele.

Kaebajad on küsinud juba kogutud ja dokumenteeritud teavet, oluline pole, kas vastustajal

nimetatu teave on või mitte. Vastustaja ei olnud viie tööpäeva jooksul (AvTS § 19 ja § 23 lg 3)

pidanud vajalikuks ka kaebajaid teavitada teabenõude täitmise tähtaja pikendamisest või

teabenõude ümber kvalifitseerimisest. Vastustaja on vastanud kaebajatele 06.03.2024 nr 9-

6/003602-1 ja pealkirjastanud vastuse vastuskirjana teabenõudele. Vastustaja toob kirjas välja,

et lähtuvalt AvTS § 23 lg 2 p-st 3 võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda, kui

teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse

muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri

kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on soovitud teabe otsimine alates 2018. aastast ametile

ebamõistlikult koormav. Kokkuvõtvalt on ka vastustaja ise kvalifitseerinud kaebajate

07.02.2024 pöördumise teabenõudena.

14. Kaebajad esitasid teabenõude 07.02.2024. Vastustaja vastas teabenõudele kohtule

arusaadavalt kõigepealt 05.03.2024 ja uuesti 06.03.2024. AvTS § 18 lg 1 kohaselt tuleb

teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. AvTS § 19 sätestab, kui

teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib

ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos

põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul. AvTS § 23 lg 3

sätestab, et teabevaldaja teeb teabenõude täitmisest keeldumise koos põhjendusega

teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul. Vastustaja eeltoodud nõudeid ei täitnud ja viie

päeva jooksul vastamise tähtaega ei pikendanud ega keeldunud teabenõude täitmisest.

Vastustaja hinnangul täitis ta teabenõude osaliselt, kui tegi kättesaadavaks kaebaja I

maksumenetluse nr 12.2-3/053816 (2020.a) kontrollitoimiku. Ülejäänud osas keeldus

vastustaja 06.03.2024 teabenõude täitmisest, tuginedes AvTS § 23 lg 2 p 3. AvTs § 23 lg 2 p 3

sätestab, et teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmine nõuab

taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud

avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Riigikohtu

halduskolleegium on oma 10.09.2021 otsuse nr 3-19-2069 punktis 12 selgitanud, et teabenõude

täitmisest keeldumist tuleb põhjendada sarnaselt haldusaktiga. Vastustaja tõi vastuskirjas

teabenõudele välja, et teabenõude täitmisest võib keelduda, kui teabenõude täitmine nõuab

taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud

avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on

soovitud teabe otsimine alates 2018. aastast ametile ebamõistlikult koormav. Muid põhjendusi

pole vastustaja välja toonud. Vastuskirja põhjendustest pole võimalik aru saada, mis ulatuses

on teabenõude rahuldamine ebamõistlikult koormav või põhjused, miks üldse on see

ebamõistlikult koormav. Vastupidiselt on vastustaja kohtumenetluses välja toonud, et täitis

teabenõude osaliselt, sest tegi kaebajatele kättesaadavaks JMV Motors OÜ suhtes 2020. a läbi

viidud maksumenetluse toimiku ning rahuldas käimasolevates kontrollimenetlustes kaebajate

poolt esitatud asjakohased taotlused menetlusdokumentide väljastamiseks ja kontrollis

dokumendiregistris registreeritud päringuid ja/või dokumente ning ei tuvastanud kolmandate

isikute poolt saadetud kaebajaga seotud päringuid ega dokumente. See tähendab, et

maksuhalduri tavapärase võimekuse piires tehtud andmebaaside otsing ei andnud tulemuseks

täiendavaid kolmandate isikute poolt saadetud kaebajaga seotud päringuid ega dokumente.

Kaebajatega seotud dokumendid maksuhalduri dokumendiregistris registreeritud dokumentide

näol on kaebajatele kättesaadavaks tehtud. Vastuskirjas teabenõudele eelviidatud seletused

andmebaasides tehtud otsingute kohta puuduvad, ehk vastustaja on rikkunud oma

põhjendamiskohustust.

Lisaks on vastustaja ka oma vastuses kaebajale välja toonud, et ei saa välistada, et maksuhalduri

poole on kolmandad isikud seoses kaebajatega pöördunud, näiteks telefoni või e-kirja teel.

MTA dokumendiregistris täiendavat teavet lisaks kaebajale teabenõude vastuseks juba

avaldatud materjalidele ei sisaldu. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas saavad küsitud

päringud kinnitada kaebajate maksukäitumise korrektsust olukorras, kus kaebajad ei sisusta

täpsemalt, millist teavet kaebajad silmas peavad. Kaebajad ei ole viidanud konkreetsetele

dokumentidele või nende võimalikule sisule. Kaebajad küsisid teabenõudega üksnes

abstraktselt MTA-le laekunud kolmandatelt isikutelt kirjade, vihjete või muu sellelaadsete

sõnumite teel edastatud informatsiooni. MTA leidis, et teabenõude eesmärgiks ei saa olla

maksuhalduri andmebaaside läbiotsimine isikuga seotud andmete saamiseks, ilma neid

vähemalt täiendavalt täpsustamata. Eelviidatust võib järeldada, et vastustajal polnud siiski

selgust, millist teavet kaebajad nõuavad. AvTS § 15 sätestab teabevaldaja kohustuse abistada

teabeõudjat. AvTS § 15 lg 4 sätestab, kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet

teabenõudja soovib, peab teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga

viivitamata ühendust. Teabevaldaja kohustusele teabenõudjat abistada on mitmel korral

viidanud ka Riigikohus (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 07.11.2011 otsuse nr 3-3-1-

51-11 p 11). Kohtule ei selgu, et vastustaja oleks kaebajaga ühendust võtnud ja üritanud välja

selgitada, millist teavet kaebajad täpsemalt soovivad. Vastupidiselt on pärast vastustaja poolset

05.03.2024 saadetud kontrolltoimiku saatmist kaebajad samal päeval uuesti vastustaja poole

pöördunud ja välja toonud, et vastustaja pole vastanud teabenõudes küsitule. Vastustaja

nimetatud pöördumisele tähelepanu ei pööranud ja siiski keeldus vähemalt osaliselt 06.03.2024

saadetud kirjaga teabenõude täitmisest. Samuti puudub alus väita AvTS § 23 lg 2 p 3 toodud

keeldumiste aluste olemasolu enne teabenõude täpsustamist. Vastustaja oleks pidanud esitatud

teabenõuet täpsustama enne selle vähemalt osaliselt täitmisest keeldumisel AvTS § 23 lg 2 p 3

alusel.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vastustaja on teabenõude läbivaatamisel ja sellele

vastamisel käitunud õigusvastaselt. Vastustaja ei vastanud teabenõudele õigeaegselt, vastustaja

ei täitnud abistamiskohustust, kuigi vastustajale jäi teabenõude sisu ebaselgeks, vastuskirjas

puuduvad selgitused, millest oleks võimalik järeldada AvTS § 23 lg 2 p 3 toodud teabenõude

täitmise aluste esinemist. Vastustaja ei ole arvestanud kõikide oluliste asjaoludega.

Tuvasstamisnõue tuleb seega rahuldada.

15. Vastuses kaebusele avaldas MTA, et kontrollis dokumendiregistris registreeritud päringuid

ja/või dokumente ning ei tuvastanud kolmandate isikute poolt saadetud kaebajaga seotud

päringuid ega dokumente. MTA hinnangul ei saa välistada, et maksuhalduri poole on

kolmandad isikud seoses kaebajatega pöördunud, näiteks telefoni või e-kirja teel, kuid

ametlikus dokumendiregistris neid käesoleva menetlusdokumendi koostamise aja seisuga ei

sisaldu. Kohus märgib, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale

jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud

õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3). Seega pole avalik teave üksnes

teave, mis on maksumenetluse toimikus või registreeritud MTA dokumendiregistris või mis

kuuluks MTA siseprotseduuride kohaselt dokumendiregistris registreerimisele. Avalik teave on

mistahes kujul talletatud teave, mis MTA-l on olemas kaebajate kohta, sh e-kirjade teel tehtud

päringud ja neile laekunud vastused, mida ei ole talletatud maksumenetluse toimikus ega

registreeritud dokumendiregistris. Kuna sellise teabe olemasolu ei ole teada, ei saa kaebajalt

eeldada, et ta suudaks väga täpselt kirjeldada, millised dokumendid tuleks talle väljastada.

Teisalt on MTA-l piiratud võimalused tõendada negatiivset asjaolu ‒ vastava teabe puudumist.

Üldjuhul polegi muud võimalust selleks, kui kinnitus, et vastav teave puudub. Kohtu arvates

peab MTA siiski tegema mõistlikke pingutusi, et välja selgitada, kas sellist teavet võib olemas

olla. MTA saab näiteks küsida kinnitust oma teenistujatelt, kes kaebajate suhtes

maksumenetlust läbi viisid. Vastava kinnituse tõepärasus ei pruugi olla küll kaebaja poolt

kontrollitav, kuid näiteks juhul, kui tulevikus ilmnevad dokumendid, mille olemasolu

varasemalt MTA eitas, on nt võimalik taotleda haldusorganile trahvi määramist kohtuotsuse

täitmata jätmise eest, kui kohus kohustas haldusorganit kogu olemasoleva avaliku teabe

väljastama ja seda ei tehtud. Vastustaja tõi välja, et on teinud kaebajatele kättesaadavaks JMV

Motors OÜ suhtes 2020. a läbi viidud maksumenetluse toimiku ning rahuldas käimasolevates

kontrollimenetlustes kaebajate poolt esitatud asjakohased taotlused menetlusdokumentide

väljastamiseks ja kontrollis dokumendiregistris registreeritud päringuid ja/või dokumente ning

ei tuvastanud kolmandate isikute poolt saadetud kaebajaga seotud päringuid ega dokumente.

Samas pole MTA teinud mõistlikke pingutusi, et välja selgitada, kas tema käsutuses on muud

kaebajate kohta käivat avaliku teabe tunnustele vastavat teavet, mida tulnuks teabenõude

täitmiseks kaebajatele avaldada. Seega tuleb ka kohustamisnõue rahuldada. Vastustajal tuleb

esitatud teabenõue uuesti läbi vaadata ja sellele vastata, kasutades sealjuures oma kohustust

teabenõudjat abistada ja selgeks teha, millist teavet kaebajad täpsemalt soovivad.

16. HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohustamiskaebuse rahuldamisel kohus kohustada

vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu

tegemist uuesti otsustama. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 4 kohaselt kui õigusvastaselt on jäetud

andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada

kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu

kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Antud juhul ei saa kohus kohustada vastustajat

konkreetset teavet väljastama, kuna selle kohta puudub teave, vaid saab kohustada kaebajate

poolt 07.02.2024 esitatud teabenõuet uuesti läbi vaatama.

17. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse. Kaebuse rahuldamisel kannab kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebajad on tasunud riigilõivu 40 eurot, mis tuleb

vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista. Kuna kaebajad ei ole menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente esitanud, siis jäävad kaebajate võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1

alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee